Korgõpalu ijärada sai huu sisse

Pühäpäiv, 11. urbõkuu päiv. Innsekidsen Varstu vallan Korgõpalu külän om kuulda kõvva mürinät. Paikligõ nuuri seldsingu iistvidämisel käü rallisõidupäiv «Kõrgepalu jää 2018».

Korgõpalun elävide Jõgi Kersti ja Kenderi Küllo pere om ijärallipisiläse külge saanu. Uma Volkswagen Golfiga võistlõsõ nä mõlõmba ijäratu pääl. Ja ka näide 15aastaganõ tütär Karin lüü seokõrd võistlusõl üten. Kats väikumbat last viil ei võistlõ.

Et sääne rallipisiläne seen om, sis tull’gi Küllol talvõ tulõkil mõtõ tetä uma nurmõ pääle kilomiitrepikkunõ ijärada. Et olnu, kon hindäl ja tutvil har’ota ja mille mitte ka võistlus tetä. Nurm om lakõ paiga pääl, innembi om tuud tarvitõt ka väikeisi linnukidõ maahatulõkiplatsis.

Rata andsõ tetä

Raa tegemine lää es lihtsäle. Auto peräkäru pääl tonnidsõ vaadi seen vidäsi Küllo raa pääle lumbist vett. Ku rada valmis sai, lätsi ilma lämmämbäs ja päiv sulat raa üles. A Küllo es jätä. Vahtsidõ külmi ilmuga tekk’ tä raa vahtsõst kõrda ja praavit’ sõiduga sisse tulnuid rüüpit. Peräkõrd om rada ilmataadi abiga pidämä jäänü ja seo pühäpäiv saa rallisõidupäiv ilostõ peetüs.

Vanõmba ja vahtsõmba massina

Võistlõma om tulnu mitukümmend massinat. Eräle rehkendüsen sõitva noorõ, naasõ, edeveolidsõ massina, tagaveolidsõ massina, nelärattaveoga massina ja spets-ijänakluga (piik) sõitja. Autit om egäsugumaidsi: edeveoliidsi rehkendüsen päämidselt Volkswagen Golfi, tagaveoliidsist tegevä ilma mitu Žiguliid, üts BMW ja ka üts Ford Sierra. Nelärattaveon näütäse klassi päämidselt Subaru. Inämbüs massinit ommaki õnnõ rallisõitmisõs, nä omma siiä veetü treileride pääl.

Moodori mürisese. Lummõ lindas. Kohtunigu lehvitäse lippu. Kõigi sõitjidõ ao mõõdõtas är, egä sõitja sõit kolm kilomeetripikkust tsõõri kolm kõrda läbi. Võistluspaiga pererahvas lüü esi kah võistlusõn üten, kolmõ pääle jaetas ütte väikut autot, vanna Golfikõist.
Aigu lätt neli ja puul tunni, ku kõik võistlõja sõidõtus saava. No om aig avvuhinnakarika kätte anda.

Sulalumõst poodium
Avvuhinnas omma võitjilõ uhkõ karika ja nipet-näpet viil. Nuu andas kätte sulalumõst kokko tougadu poodiumi pääl, kohe jalgu ala omma säetü lavvajupi, et võitja lummõ es vaonu. Poodiumi päält käävä läbi kõigi katõgoorjidõ kolm parõmbat.

Poodiumi pääle om asja ka Jõgi Kerstil, kiä saa naisi rehkendüsen kolmanda kotussõ.

Illos ijärallipäiv Korgõpalun om läbi saanu ja kõrda lännü. Vähembält või tuud vällä lukõ Kersti ja Küllo näost. Ütstõõsõ perän, võistlusmassina autotreileride ja peräkärudõ pääl, sõitva võistlõja lakja.

A sis äkki lätt Jõgi Kersti vahtsõst uma päivinännü Volkswageni mano, pand tuu käümä, sõit auto tsõõrõ ringi lastõn lumõ seest vällä ja käänd nõna ijäraa pääle. Tä aja massina raa pääle ja tege viil üte rallitsiiru. Et süä iks kimmäle tsälkä saanu.

Rahmani Jan


Auto võistlõsõ ijäst raa pääl, mõnõn kurvõn libises perä- vai edeots raa viirde ja sis lindas kõvastõ lummõ. Rahmani Jani pilt


Sõidu omma sõidõtu, õnnõligu kõrraldaja andva võitjilõ karikit ja avvuhindu kätte. Pildi pääl iin (hääd kätt) Jõgi Kersti, Kenderi Küllo ja näide perre kolmas võistlõja Kenderi Karin. Rahmani Jani pilt

Korgõpalu ijärada sai huu sisse2018-03-13T12:32:45+02:00

Rumeeniä raport

Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä pääliina Bukaresti tüüd tegemä kolinu Võromaa miis Epleri Rain kirotas elost, tüüst ja mõttist puultõist tuhat kilomiitret lõuna puul.

10. kiri. Katastroof

Päiv inne Eesti Vabariigi saandat sünnüpäivä andsõ Rumeeniä ilmateenistüs hoiatusõ, et pühäpääväst nakkas lummõ sadama ja lätt külmäs. Eestläse jaos olõ-i tollõn midägi imelikku, et urbõkuu alostusõn 7–8 kraati külmä om ja lummõ satas, a tanmail tähendäs sääne ilm täämbädsel aol midägi eräkõrdsõt. «Täämbädsel aol» tuuperäst, et kõik vähämbält 35aastadsõ rumeenläse, kinka ma as’ast kõnõlnu olõ, pidävä lumist ja miinuskraatõga talvõ tävveste harilikus. Parhillatsõl aol om tõistmuudu ja Bukaresti liinavalitsus and’ teedä, et iispäävä ja tõsõpäävä omma kõik kooli-latsiaia kinni.

Pühäpäävä õdagu pand’ki sadama. Sattõ nii, et eski põh’amaa miis naas’ mõtlõma, kuna perämäne kõrd kodomaal kõrraga nii pall’o lummõ tull’. Nika ku kolmapäävä hummoguni sattõ üttejutti ja seo aoga jõud’ ilmadu hulk lummõ taivast alla tulla. «Katastroof» läts’ nii suurõs, et kooliussõ otsustõdi nädäli lõpuni kinni jättä. Mu tõõnõpuul ütel’ kah pääle välän käümist, et ilm om hirmsa ja külm. Ku ma seod kontrolman käve, sis sai muidoki selges, et tego oll’ hariligu peris pehme ja lumidsõ talvõilmaga. Arvada mõjjo kallimbalõ seo, et vaihõpääl oll’ joba kevväi olnu – ku 6. vahtsõaastakuu pääväl om välän 17 kraati lämmind, sis urbõkuun inämb tõsist talvõ ooda-i.

Elorütmi mõotas suur lumõsado tan kõvva. Lumõkoristus om väega vaivalinõ ja seod tetäs õnnõ suurõmbidõ uulitsidõ pääl. Muial tulõ luuta auto hääle läbipäsemise võimõlõ vai ummi lihassidõ jõvvuga tii puhtas tougada. Jalgteid ei luu kiäki puhtas ja naidõ asõmõl omma lummõ sõkutu tiiraa. Autit jääs liinan hulga veidembäs, a ka neo veitü ajasõ liiklusõ kõrraligult umbõ. Kõkkõ seod om peris lust kaia.

Eräkõrralidsõ olokõrraga köüdüssen jäi silmä, et rumeenläse ei piä ülearvo tähtsäs muudsal aol pall’o sõimatuid suurollõ. Sakõstõ või nätä olokõrda, kon miis istus lämmän auton ja kaes, kuis naanõ lapjuga auto ümbrelt lumõ är visatus saa, et sis rõõmsalõ sõitu minnä.


Epleri Rain

Rumeeniä raport2018-03-13T12:29:48+02:00

Illus käekiri ja õigõdõ kirutaminõ võisõ õks jäijä

Eelä oll’ jälleki imäkeelepäiv ja kirutõdi ka võitsi tuud egäaastast raadio-etteütelüst. Tuu om vääga muudu lännü ja viil mitu päivä perrä arutõdas, konh nuu koma olõma pedi, määndse sõna kokku ja määndse lahku peat kirutama, määndse suurõ, määndse väiku tähega…

Mi olõmi üts ummamuudu rahvas külh. Üts kõrd aastan murrami pääd, määne tuu kõgõ õigõmb eesti kiil olõma peat ja ajami tuu man vai hiusõkarva lahki, aga säälsaman võedas üles jutt, et kooli või lats ka nii läbi tetä, et tä õigõdõ kiruta ei mõistaki! Ja nigu tuust viil vähä olõs, arvatas kirätehnika kah ülearutsõs. Et las latsõ joonistasõ nuid tähti järgi, mea raamatudõ omma trükitü, ku na muiduki varsti enämb muijalõ kirutasõki ku arvutide.
No kas saat viil medägi hullõmbat vällä märguta? Jah, tuu om viil puudus, et vast ei olõ vaija lugõma ka oppi…

Eesti kiil om rassõ muiduki, mõtlõ, ku pall’u jo käändid om! Ku vahel loe mõnda inglüse keelest mi maa kiilde ümbre pantut raamatut ja näe, et tuu ümbrepandminõ ei olõ kuigi häste kõrda lännü, sis om selge, et nuidõ käändide peräst. Kiä tuu viisis märguta, kuis taa lausõ õigõdõ kokku peas käümä, ja suurõ rutuga võigi ümbrepandjal peris hullõ juttõ vällä tulla. Aga mi ei olõ õmõta nii lolli, et enämb ei mõista ummi latsi õigõdõ kirutama ja kirjatöist arru saama opada! Mi vanavanõmba ja viil mitu põlvõ enne naidki mõistsõ kah kiruta ja lukõ, ka sis, ku latsõ enämbüisi vaivalt paar talvõ koolin kävvü sai ja sääl venne kiilt nõuti. Kas mi nüüd sis nii pall’u ullimbas olõmi jäänü?

Inglüse kiil tulõ pääle muiduki, aga nuu võõra keele omma meile pea kõik aig külle ala tüknü. Ku ka vahepääl oll’ moondun tikkõ venne keele järgi pitskis kutsu, saksa keelest jäi kurna asõmõl küüki duršlak ja Läti piiri veeren kutsutas küüslauku kiplokis, ega sis tuu peräst sõit saisma ei jää, uma kiil peat õks alalõ jäämä egä kandi päält.

Ku mõtõlda, mis saa sis, ku mõnõn targan pään sääne mõtõ sünnüs, et mille tuud rehkendämistki vaija oppi om, massina omma ju olõman, kost kõkõ perrä kaija saat…

Sis või juhtuda nii, et panõmi kooli kinni, egaüts ost umalõ latsõlõ arvuti ja külh nä sis esi kaesõ…

A ku tarku massinõidõga medägi juhtus? Sis ei jää mõnõsaa aasta peräst meist joonistuisi kah koobasainulõ, ku kiä enämb kirutamises vai joonistamises pleijäitsitki peiu võtta ei mõista.

Peat õks luutma, et imäkeelepäiv ei olõ mitmõkümne aasta peräst ennegi sääne vannamuudu tähtpäiv, ku üts kõrd aastan hääst eesti keelest pall’u kõnõldas, a mi jäämi õks sääntses rahvas, kiä ilustõ ja õigõdõ kiruta mõistva ja kelle lukõ miildüs.

Nõlvaku Kaie

Illus käekiri ja õigõdõ kirutaminõ võisõ õks jäijä2018-03-13T12:28:19+02:00

Junttila Santeri: keeleldä olõ-i kultuuri

Suumlanõ Junttila Santeri om Helsinki ülikooli keeletiidläne. Kõgõ inämb pututas timä uurmistüü õdagumeresoomõ kiili ja noidõ sõnavarra. Et võro (lõunaeesti) kiil om üts vanõmbit õdagumeresoomõ kiili, om tä ka seo keele är opnu.

Olõt är opnu võro keele. Kuimuudu sääne asi juhtu?

Olõ Tarton elänü ja sääl sai ma tutvas Jüvä Sulõviga, kiä oppas ülikoolin võro kiilt. Käve kats timä kursust läbi ja perän olõ esi kah umma keelemõistmist püüdnü kuigimuudu tarvita. Eesti keele ma opsõ är joba paarkümmend aastakka tagasi, ku elli mõnõ aastaga Tarton.

Junttila Santeri. Rahmani Jani pilt

Kas võro kiilt om rassõ oppi, ku eesti kiil om opitu?

Ei olõ. Eesti kiil avitas, a kuigipall’o iks sekä kah võro keele opmist.

Ma olõ keeletiidläne ja mullõ omma huvitava kõik keele, midä kõnõldas tan lähembän ümbrekunnan. Võro kiil om mullõ esieränis huvitav tuu poolõst, et ma uuri õdagumeresoomõ kiili aoluku. Lõunaeesti kiil om esierälidselt ummamuudu kiil, miä om algsoomõ keelest är lännü varrampa ku kõik tõõsõ õdagumeresoomõ keele. Ku jaka õdagumeresoomõ keele kattõ harro, sis üten haron om lõunaeesti, tõõsõn haron kõik ülejäänü keele.

Olõt opanu Helsingin võro kiilt. Ku pall’o om Soomõn võro keele huviliidsi?

Võro keele kursusõ omma Helsingi ülikooli man käünü mitu aastakka, inne minno omma opanu Jüvä Sullõv ja Saarõ Evar. Egäl kursusõl om olnu ligi 10 üliopilast. Mino kursus oll’ varatsõmbist kats kõrda pikemb. Ma opassi kiilt inämb, ku seod om kiäki varrampa Helsingi ülikoolin opanu.

Seo oll’ peris suur tüü, tetä tuu kursus är. Es olõ matõrjaalõ, mink perrä opada. Omma külh matõrjaali, minka opada võro kiilt eestläisile, võrokõisilõ. A säändsit matõrjaalõ, mink perrä opada tõisilõ, esieränis suumlaisilõ, es olõ. Pidi matõrjaali esi tegemä.

Midä sa sis teit?

Ütsjago tõlksõ eesti keele opimaterjaalõ. Tõõnõ asi om, et ma peris esi kirodi keeleoppust, grammatikat. Pidi seod häste mitmõst raamatust perrä kaema, et midä sääl om, ja sis viil küsümä ja murdõkorpusõst kaema. Et määndse vormi omma ja kuimuudu seod kiilt tarvita.

Olõt pandnu Helsinki metroopiätüisile eesti- ja võrokeelidse nime. Kost sääne mõtõ tull’ ja määndse nuu nime saiva?

Mõtõ oll’ mul joba ammu, a timahava, ku om Eesti suur juubõliaastak, mõtli, et no om õigõ aig tuu tetä ja uman blogin vällä tuvva ja Eesti Vabariigilõ kinki. Ja sis ma küsse api ummi Lõuna-Eesti sõpru käest, kiä uurva nimmi, Saarõ Evar ja Fastrõ Mariko, ja ütenkuun näidega saiva nuu nime pantus nii eesti ku võro kiilde. Kõnõli Helsingi ütisliiklusfirmaga HSL, kiä pand’ eestikeelidse metroopiätüisi nime Eesti juubõlipääväl ka uma Mol’ovihu lehe pääl vällä.

Tuu mõni näüde, kuis Helsinki metroojaama kõlasõ võro keelen?

Mõnõ nime omma säändse, miä omma ka kongi Võromaal olõman. Näütüses Kõosaarõ, miä Helsingin om Koivosaari. Tuu om peris lihtsä ümbre panda. A sis omma tõõsõ nime, midä oll’ rassõmb tõlki, a tuu omgi kõgõ huvitavamb. Kõik tuu tõlkmisõ mõtõ om näüdädä inemiisile, miä om ummamuudu, miä samamuudu Soomõ ja Eesti vaihõl.

Ku suur väärtüs om võro kiil?

Keelega om sääne asi, et ku kiil är kaos, sis ei saa tuud inämb tagasi. Miä om ülepää kultuuriväärtüs? Tuu, et meil omma esi rahvidõ ja esi kotussidõ eräle kultuuri, om suur rikkus kõgõlõ maailma kultuurilõ. Sammamuudu käü tuu kiili kotsilõ. Ilma kiililda ei olõki kultuuri. Ku kaos kiil, kaos kõik kultuur ja aolugu tuu takan.

Küsse Rahmani Jan

Junttila Santeri: keeleldä olõ-i kultuuri2018-03-13T12:50:02+02:00

Katõ imäkeelega rahvas

Sjoo ilma aignõ rahvas mõist õgasugutsit kiili. Edimäne võõras kiil om tuu inglüse, a iks vinne kiil om kah vanõmbil viil meelen. Noorõ käävä muial opman ja ku tagasi tulõva, om mõni kiil viil man, om tuu sis norra, roodsi vai mõni viilgi võõramb. Hää, ku eesti kiilt är ei olõ unõhtõt.

Mindäs ka muialõ elämä. Ildaaigugi oll’ televiisorin saadõ Inglüsmaal elävist naisist, kiä kõnõliva ummi latsiga eesti kiilt. No oll’ kurb, a rõõmsa kah tuud kaia. Tulõ miilde, et olõ kuulnu Soomõn elävide eestläisi suust jo väega puist ja soomõlikku eesti kiilt. Ja kõnõlõja saa-i inämb arvugi, et midägi võlssi om, pidä soomõ sõnna joba eesti sõnas. Viil kurvõmb om, ku latsilõ sääl Soomõn inämb imäkiilt ei opatagi. Mõnikõrd õkva protestis, et näet, Eesti riik om nii halv, ei piä mu iist huult, ei massa palka, pidi är muialõ minemä, ei taha inämb midägi täst kuulda ja parõmb, ku latsõ kah tä är unõhtasi…. Uma kiil olõ õi ummõtõgi süüdläne! Rahha om, a rahvust ei olõ, hääolu om, a hää ei olõ olla.

Tõtõstõ rikka inemise eläse hoobis Võromaal! Vähembält keskiälidse inemise imä kõnõl’ koton kattõ kiilt, meil om kats imäkiilt – eesti ja võro. Suur rikkus om, ku kiili mõistat! Vahepääl piät tuud jälki miilde tulõtama. Aitjuma viimätsele rahvalugõmisõlõ, sis sai tsirgukõsõga märki, mis kotusõpäälist keelekujjo, murrõt vai murrakut arvat hinnäst mõistvat. Kasvai tuu minot, ku märgotõdi, kohe iks tuu tsirgukõsõ panõ ja kas panõ, mõtõldi umast imäst ja umast keelest.

Tulõtami sis jälki miilde, et kokko arvas’ 131 239 inemist hinnäst määnestki murdõkiilt mõistvat, tuu tegi 15,4% kõigist, kelle meelest eesti kiil om timä imäkiil. Sinnä satsi käävä kõik lõunõeestläse uma katõ imäkeelega väega häste. Umakõrda tuust hulgast oll’ lõunõeesti kiili mõistjit 101 851 inemist. Rehkendüs näütäs, et Põh’a- ja Lääne-Eestile jääki es pall’o kedägi perrä. Võro kiilt arvas’ mõistvat 87 044 inemist, seto kiilt 12 532, mulgi kiilt 9682, tarto kiilt 4121 inemist. Võrokõisi hindätundminõ om iks kõgõ kõvõmb. Paistu, et tuu tsirgukõnõ panda oll’ väega tähtsä ummi juuri, uma kodokotusõ, uma imä ja imäkeele peräst. Pall’o noist inemisist egä päiv umma kiilt kõnõlõs? Väega veidü. Vidämine om, ku trehvät kokko inemiisiga, kellega saat kõnõlda, ei piä rääkima. Sis mugu kõnõlõ ja kõnõlõ ja kõnõlõ!

Ku küssü kasvai Võrol mõnõ käest, kas uma kiil piäs jäämä, sis omma pia kõik nõun, et piäs iks. Ku küssü tuudsamma Tal’na võrokõisi käest, kuulõt pikä jutu tuust, ku tähtsä iks om uma kiil, ku illos, ku uhkõ om tuud kiilt mõista jne. Nii tulõ tetä sükäv kumardus noilõ, kiä mõnõ meelest tuulõveskiga võitlõsõ, ku murdõst vai umast keelest kõnõlõsõ, mõnõ meelest rahha ja aigu raiskasõ, ku raamatit vai aolehte vällä andva. Umajago om näil noidõ tuulõveskide kotusõ päält muiduki õigus kah: suur press pääle, Euruupa Eestile, Eesti Võrolõ ja Setolõ. Aigu ei olõ ja kuiki Pulga Jaan üten laulun arvas, et murõt kah ei olõ, om tuud viimäst ummõtõgi egä päiv ja pall’ogi. Murõhta tuu peräst, et uma kiil kaos, latsõ ja latsõlatsõ ei tiiä inämb, misasi „nõna“ vai „kardohkas“ om, kos tuu aig.

Vahepääl tulõ mul õkva hirmuhigi otsa ette, ku mõtlõ, et mukka võigi mi perre Räpinä ja Krabi kandi võro kiil hauda minnä! Sis tii jälki kimmä plaani, kuis ma ummilõ latsõlatsilõ nakka võro kiilt oppama, raamatit ette lugõma. Ausõna, üte kõrra olõ jo lugõnu kah…


Toomiku Siiri,
võrokõnõ

Katõ imäkeelega rahvas2018-03-13T12:23:42+02:00

Vahtsõ sõna eesti keelen

Imäkeelepäävä aigu om põhjus perrä märki, miä mi keelega sünnüs ja miä keelen muutus. Näütüses kuimuudu ja määndsit vahtsit sõnno tarvitõdas.

Ku om millegiperäst vaia olnu, om vahtsit sõnno pruukmistõ võet. Ilfi ja Petrovi raamatun «12 tooli» om lugu tuust, kuis rahva kiilde tulli vahtsõ sõna: krematoorium ja kolumbaarium. Nuu olli vahtsõ asja ja kombõ, ka sõna paistu inemiisile nii nal’alidsõ, et nä võeti õkva pruukmistõ. Ku mõni vana inemine joosuga trammi pääle trügisi, sis nöögiti kõrraga, et kohe sul nii kipõ, kas krematooriumilõ. Ja tuu õnnõ naardsõ vasta.

Vahtsõ sõna, miä omma parhillatsõl aol eesti keelen inämb tarvitamist löüdnü, ei paistu nii nal’alidsõ. Põhjus om tuu, et nä ei olõ sõna minkagi vahtsõ jaos, a noidõ abiga proovitas näüdädä mõnt ammu teedä asja ilosambat muudu.

Nii omgi juhtunu, et ku sa kemikaalõ abiga midägi kostki vällä uhat, om tuu rafineerimine. Ja ku mõts om lakõs raot, sis om tuu jo õnnõ uuendusraie. A ku tiit puuhalust puuluidsa, sis olõt väärindanud puitu.

A mõni asi om iks sääne, mis periselt haisas. Ei avida tuu, ku ütlet haisu kotsilõ lõhnahäiring. Hais jääs iks haisus.


Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja

Vahtsõ sõna eesti keelen2018-03-13T12:21:10+02:00

Hüvä nõu

Tädi väikokõnõ luvvakõnõ

Kaipsi tädile, et mul kalitori põrmandu pääl iks viil vana suur mistra-vaip ja tuud um nii rassõ prahist puhtas saia. Mu vana pudsunudsija es taha mitte inämb toda tüüd umas võtta.

Tädi andsõ sis mullõ umatettü väikokõsõ luvvakõsõ ja käskse tuuga pruuvi.

Ja kae imet, tuu luvvakõnõ tekk’ mu põrmandu nii puhtas, et üttegi purru es levvä inämb.

Siist tiidmidses tõisilõ kah, kel sääne murõ. Minke mõtsa ja tekke kah mõni väikokõnõ luvvakõnõ, parhilla um õkvalt õigõ aig, kõokõsõ ei olõ viil lehte lännüvä.

Urmi Aili

Hüvä nõu2018-03-13T12:19:14+02:00

Uma Pido matkasari lätt edesi

Talvõaos väiku pausi tennü Uma Pido matkasari lätt seost kuust edesi. Timahavanõ edimäne matk om joba seo puulpäävä, 17. urbõkuul Karula kihlkunnan Lüllemäe kandin. Alostus om nigu iks kell 11 Lüllemäe kooli mant. Karula matka juht Silla Sixten, käüdäs kirä- ja riigimehe Lattiku Jaani ratu pääl.

Ligembät teedüst seo ja tulõvaidsi matku kotsilõ saa lukõ internetist umapido.ee lehe päält.

UL

Uma Pido matkasari lätt edesi2018-03-13T12:18:35+02:00

Taara kasarmu ussõ tetäs küläliisile valla

Puulpäävä, 17. urbõkuul tähistäs Kuperjanovi jalaväepataljon Võrol vahtsõstluumisõ 26. aastapäivä. Tuul puhul oodõtas huviliidsi küllä. Taara sõaväeliina väreti omma valla kellä 14st kooni 17.30ni noilõ, kiä tahtva nätä, määndse omma kaitsõväe relva ja varustus. Maaha peetäs ka väkev näüdüslahing.

Küläliisil pallõldas üten võtta dokument, ilma kaitsõväe territooriumi pääle sisse ei lasta. Noorõmba ku 15aastadsõ saava sisse ka dokumendilda, ku nä tulõva üten täüskasunu saatjaga.

UL

Taara kasarmu ussõ tetäs küläliisile valla2018-03-13T12:18:04+02:00

Tandsuklubi seo riidi Vahtsõliinan ja kuu lõpun Võrol

Vahtsõliina rahvamajan tulõ seo riidi tandsuklubi õdak: rahvamuusik Lepassoni Kadri iistvidämisel saa tandsi tandsõ, miä minevä aastasaa edimädsel poolõl moodun olliva. Tandsuklubi om Vahtsõliinan ummi õdakit pidänü joba kolm aastakka, kokkosaamisõ omma olnu inämbüisi talvitsõl aol.

Lepassoni Kadri seletäs, et tandsuklubi om kotus, kon saa elävä muusiga perrä pääas’aligult vannu küläpidodõ tandsõ tandsi. A tandsitas ka vahtsõmbit ja vällämaa tandsõ. Egä tandsuklubi om uma vidäjä ja tuu tandsurahva näko, kiä sääl kokko käävä.

Kiä hariligult tandsma tulõva? «Pääas’aligult tulõva nuu, kiä tiidvä, mis tuu tandsuklubi om. Om paiklikku rahvast, kiä tulõva terve perrega, a tuldas ka kavvõmbast, Pangodilt, Võro liinast, Lätist Aluksne kandist. Mõnikõrd essüs ka pääliina rahvast sinnä är. Paaril kõrral om Piho Aigar ka ummi välisturistõga tulnu, väega ägedä ja lustilidsõ pido ommava nuu olnu,» seletäs Lepassoni Kadri.

Timä jutu perrä om tandsuklubi uss kõigilõ valla – kiä tahtva, võiva tandsma ja pilli mängmä tulla. Tandsuklubin om harilik tuu asi, et kellel pill üten ja mängi mõistva, nuu mängvä üten.

A Võro liinan Stedingu majan naas’ mineväst sügüsest pääle tandsuõdagidõ sari «Külapidu keset linna», midä vidä kah Lepassoni Kadri. «Nuu õdagu (siiämaani om kolm kõrda olnu) omma väega mõnusa olnu, peris pall’o Võro liina ja ümbre Võro rahvast tulõ, sekkä Tarto inemiisi ka vaihtõvaihõl,» om Lepassoni Kadri rahul.

Tandsuklubi nime all peetäs tandusõdakit üle Eesti. A pääle tandsmisõ om tandsuklubi ka kotus, kon pillimehe saava tandsus mängmist har’ota. «Ma olõ ummi opilaisi üttevuuri tandsuklubidõhe mängmä kutsnu. Stedingun om üts mu täüskasunu opja egä kõrd mängmän olnu,» seletäs Lepassoni Kadri.

Järgmäne Stedingu maja küläpido keset liina peetäs maaha seo kuu lõpun, 29. urbõkuul.

UL

Tandsuklubi seo riidi Vahtsõliinan ja kuu lõpun Võrol2018-03-13T12:17:29+02:00