Aastapäävälipu nõsõng Kanepin

2018. aastaga 24. radokuu. Peetäs Eesti Vabariigi 100. aastapäivä. Põlva maakunna kõgõ ammõtligumb aastapäävälipp nõstõtas vardalõ Kanepin kell 7.23 – õkva päävä nõsõmisõ aigu.

Hummogu näütäs kraadiklaas miinus 18 kraati. Kas seo om sümbol – näütäs ilmataat tuuga, et om kah sünnüpääväaasta lainõ pääl? Kiä tiid. Egäl juhul tulõ lämmäle rõivilõ panda.

Kanepi keskliin. Kellätseieri omma liiknu veeränd tunni üle säitsme. Rahvas korjus vabahussõa mälehtüssamba mano. Tuldas jala, tuldas autidõga. Keriguedine parkmisplats saa autit täüs. Om vormin rahvast – kaitsõliitlasõ, kodotütre, koorilaulja. A om ka suur hulk erärõivin rahvast, mütsü pään ja kinda käen.

Pia nakkas kerigukell lüümä. Seo näütäs, et aig om pääle naada. Vallavanõmb lätt lipuvarda mano. Laulõtas hümni. Osajago rahvast võtt kübärä tuus aos pääst, osa ei võta – vast pelgäse külmä.

Hümnile tulõ otsa lipulaul. Nüür vallavanõmba kässi vaihõl nõst lipu aigupite vardalõ. No om päiv nõsõnu, üten tuuga ka lipp vardan ja aastapäiv om kimmäle pääle naanu. Tuult ei olõ, lipp jääs edimält varda viirde rippu. A vahepääl tulõ mõni kerge tuulõhuug ja lipust käü läbi lehvähüs.

Peetäs kõnnit. Kaitsõliidu Põlva malõvapäälik major Säkk võtt sõnna, Kanepi vallavanõmb Seeme kõnõlõs kah. Keriguoppaja Lail lugõ palvust. Kaitsõliitlanõ Taro lugõ ette saa aasta iist Eesti Maapäävä vanõmbidõnõvvokogo kokko säedü manifesti kõigilõ Eestimaa rahvilõ. Tuusama, miä edimäst kõrda loeti ette 1918. aastaga 23. radokuul Pärnun Endla tiatri palkoni päält.

Pidolist tunnõt nõst laulukuur ummi laulõga. Vabahussõa mähehtüssamba ette pandas vanikit. Paistus, et huulmada külmäst ilmast omma inemise rõõmsa ja rahul tuuga, et omma saanu ossa säändsest esierälidsest pääväst. Õigõ tä om, nii pidolist riigi aastapäivä tulõ jo ette õnnõ kõrd saa aasta joosul.

Pidolinõ lipunõstminõ lõpõs lauluga. «Jää vabaks, Eesti meri, jää vabaks, Eesti pind…» om tuus puhus õkva õigõ laul.

Kokkotulnuilõ pakutas lämmind tsäid ja piirakut. Valvõn saisnu ja üte paiga pääl laulnu rahvalõ kulust tuu är. Avitas külmätunnõt ihost vällä aia.

Kanepi keskliin. Kellätseieri omma liiknu katsa pääle. Keriguedidse parkmisplatsi pääl käävä autu, et edeklaasi päält ijäd veidembäs sulata. Vabariigi suur sünnüpäiv om ilosa ja pidolidsõ alostusõ saanu.

Rahmani Jan


Lipp om üles saanu ja ku tulõ väiku tuulõhuug, käü kõrras läbi ka lehvähüs. Rahmani Jani pilt


Nii esierälidse päävä puhul omma lipu nõstmist kaema tulnu inemise joba hummogu varra rõõmsa. Külmäst huulmada. Rahmani Jani pilt

Aastapäävälipu nõsõng Kanepin2018-02-27T12:06:50+00:00

Rumeeniä raport

Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä pääliina Bukaresti tüüd tegemä kolinu Võromaa miis Epleri Rain kirotas elost, tüüst ja mõttist puultõist tuhat kilomiitret lõuna puul.

9. kiri. Opera Comica Pentru Copii*

Kõrd liinan ümbre sõitõn näi üte maja pääl silti «Koomilinõ latsi oopõritiatri». Säändse põnõva nimega maja herät’ uudishimo. Uursõ internetist perrä ja tõtõstõ, sääne asotus om Bukarestin olõman.

Ütel kinäl pühäpääväl otsustimi Rasmus Kõuga minnä ja kaia, midä seon tiatrin ka näüdätäs. Midägi väega suurt mi es ooda, es või jo ette teedä, kas tego om hariligu, latsilõ kerembät meelelahutust pakva trupi vai minkagi tõsitsõmbaga. Plaansõmi kaia kell 11 pääle nakkavat etendüst «Ivan Turban», a egäs juhus lätsimi pall’o varrampa paiga pääle. Õks vahtsõnõ kotus, võõras liin ja kiil.

Aigsalõ tiatri mano jõudminõ oll’ õnnõlik trehvämine. Mi plaanitulõ etendüsele olli kõik piledi vällä müüdü, a üteldi, et õkva pääle nakkavalõ tüküle om viil paar kotust saia. Haarimi võimalusõst kinni ja mi es saa pettä.

Seo koomilidsõ nimega oopõritiatri om väega tõsinõ ettevõtminõ. Majan om etendüisi jaos neli saali. Trupin ja orkestrin om kümnit inemiisi. Ja miä päämine, etendüse omma väega meistremuudu tettü. Täpipäält nigu peris tiatrin.

Olõmi joba käünü kattõ etendüst kaeman ja järgmädsele omma kah piledi ostõdu. Ja kuigi lavastusõ sõnaosa om mi jaos suurõn jaon arvosaamalda, saa sisust ja tegemiisist kergele arvo.

Päält lava pääl näüdätävä om ka kõik muu sääne nigu peris oopõrin: muusiga tulõ-i lindi päält, a tuud tege peris orkestri, midä juht dirigent; valgus ja helü omma hää kvaliteediga.

Mi kodomaa tiatritegijil olõs tast oppi külh.


Epleri Rain

* Koomilinõ latsi oopõritiatri (https://www.operacomica.ro)

Rumeeniä raport2018-02-27T12:04:36+00:00

Valgu Jaanis: meremiis ma ei olõ, a merendüs pakk huvvi

Võromaalt peri filmimiis Valgu Jaanis om valmis saanu filmi «Ahto. Unistuste jaht». Edimäst kõrda näüdätäs tuud Tal’nan 8. urbõkuul. Tego om dokumentaalfilmiga meresõitjast Valteri Ahtost (1912–1991), kiä sõit’ üten naasõ, väiku poja ja viil paari seldsilidsega aastil 1938–1940 Eestin ehitedü purjõlaivaga Eesti lipu all ümbre maailma. Reþissöör Valgu Jaanisõlõ om seo edimäne täüspikk dokumentaalfilm.

Olõt valmis saanu filmi esierälidsest meresõitjast Valteri Ahtost. Kiä tä oll’?

Lühküle üldä oll’ Valteri Ahto edimäne eestläne, kiä sinidse-musta-valgõ lipuga purjõlaivaga ümbre ilma sõit’.

A ku minnä süvembäle, oll’ tä innekõkkõ unistaja, seiklejä ja sis viil meremiis. Tä oll’ hindäle 17aastadsõlt päähä võtnu, et sõit purjõlaivaga ümbre ilma, ja näkk’ aastit vaiva, et uma mõtõ ello viiä.

Õkva inne tõist ilmasõta tä umma mõtõt ello viimä nakas’ki. A et tull’ Nõvvokogo okupatsioon, sis pääle reisi lõppu tä kodomaal umast saavutusõst häädmiilt tunda es saaki. Ja sis tä unõhtõdi…

Kuis tull’ mõtõ säänest filmi tetä?

Katsa aasta iist trehväs’ mu kätte parlatsõs kadonu Juske Anto raamat Valteri Ahtost, kon tä kirot’, et Ahto oll’ läbi tennü tuu suurõ reisi. Mullõ, kiä ma piä hinnäst suurõs aoluuhuvilidsõs, oll’ seo tävveste vahtsõnõ tiidmine.

Ja sis ma naksigi uurma, kas ülepää ütest ammu koolnust mehest, kiä tekk’ ummi vägitükke nii hulga aigu tagasi, määndsitki liikvit pilte alalõ om. Niimuudu mu sõrm seolõ teemalõ antus saigi.

Määndse olli filmi tegemise aigu kõgõ suurõmba rõõmu ja murrõ?

Kõgõ suurõmb rõõm oll’ tuu, ku trehvsi jälki määndsegi vahtsõ tiidmise ja matõrjaali pääle Ahtost. Noist matõrjaalõst es olõ kinkalgi aimu.

Näütüses üten Kanada keldrin olõvast 16 mm filmilindist ümbre maakerä sõitmisõst. Neo saiva Eestimaalõ tuudus ja mi aoluu jaos pästetüs. Vai sis liikva pilt Lõuna-Aafriga filmiarhiivin, midä kiäki olõ es varrampa nännü. Tuhandõ pildi löüdse tii Eestimaalõ ja filmi. Naid rõõmõ om kimmäle inämb olnu ku murrit.

Murrõ… Kiä noid inne edimäst kaemist miilde taht tulõta. Pall’o murrõ omma filmispetsiifilidse, midä kaejil-lugõjil olõki ei vajja teedä.

Midä esierälist filmi sisse sai? Olõt sa rahul tuuga, miä lõpus vällä tull’?

Julgu arvada, et kõik film uma ülesehitüse ja sisuga om esieräline. Sääne, miä või olla vahepääl hiidütäs, a peris kimmäle om kaejal põnnõv. Filmiga rahul olõmist saa hinnada sis, ku lõpus kaejanumbri kinon kokko lüvväs. Ma tii ei filme esihindä jaos, a iks kaejilõ. Ja ku kaeja filmi kinon üles löüdvä, nimelt kinon, selle et film om mõtõldu suurõ ekraani pääle ja säält saa kõgõ suurõmba rahulõolõki, sis või esi kah rahul olla.

Olõt Võromaa miis, kost tull’ huvi meresõidu vasta? Kas esi kah merd sõidat?

Aasta iist tei edimädse pikembä sõidu purjõlaiva pääl. Maltalt Sitsiiliahe. Vahemere kala saiva kõrraligu kõtutävve. Tuu tähendäs, et meremehes ma hinnäst ei piä ja arvada esiki ei püvvä sinnäpoolõ.

A merendüse vasta tekkü suurõmb huvi katsa aasta iist, ku löüdse säändse tiidmise, et mu vanauno karas’ 1940. aastagal aurulaiva päält Ameerikan maaha ja sinnä tä elo lõpuni jäigi.

Naksi uurma, ku pall’o naid Eesti meremiihi sinnä jäi. Sis ma Juske Anto raamadu otsa kopõrdigi.

Kuna saa filmi Võromaal nätä? Kas tulõt esi tuud tutvustama?

Tan jää vastussõ võlgu. Olõ peris kimmäs, et Võromaalõ jõud film kah, kuupäivi ei mõista viil üteldä. Tuuga nakkasõ õkva tegelemä nii kino ku ka produtsent. A ku kutsutas ja ma Maarjamaa pinna pääl olõ, sis kimmäle proovi tulla, et nätä, midä uma kandi rahvas mu filmist arvas.

Üts suur tüü om tettü, määndse omma su edesidse plaani filmiilman?

Seo aastit pikk tüü nakkas jah lõpu poolõ kiskma. Ausalõ üldä, parhilla vahtsõt projekti ette võetu ei olõ, taha kasvai kuu-paar hõngu haarda, ku lastas. Mõnõ mõttõ iks omma, a noist om varra kõnõlda. Nuu ei olõ viil nii kavvõlõ mõtõldu ja ei tahas är sõnuda kah.

Küsse Rahmani Jan


Valgu Jaanis. Norkroosi Eriku pilt

Valgu Jaanis: meremiis ma ei olõ, a merendüs pakk huvvi2018-02-27T12:02:24+00:00

Umma Lehte loetas hoolõga

Võro keelen lugõminõ om inemiisi jaos kergemb, a loetas tsipa veidemb

ku varrampa. Internetist loetas lehte varatsõmbast inämb.

 

Uma Lehe lugõja 2018. aastagal. Sääne lugõjaprofiil tull’vällä timahavatsõst SaarPolli Uma Lehe lugõmisharinõmisõ uuringust.

Seo aasta alostusõn tekk’ uuringufirma SaarPoll Võro ja Põlva maakunnan uurmisõ tuu kotsilõ, kuimuudu loetas võrokeelist aolehte Uma Leht. 402 üle 15aastadsõ inemise käest küsüti, kas, ku pall’o ja midä nä Umast Lehest lugõva ja viil mõnda võro keele ja hindätiidmisega köüdetüt. Varrampa oll’ Uma Lehe lugõjit sammamuudu uuritu 2005. aastagal. Toomi tan är mõnõ tulõmusõ.

Võro keelen lugõminõ ei olõ inämbüsele Võro ja Põlva maakunna inemiisile rassõ. Küsümise pääle, kas võrokeelist teksti om kerge vai rassõ lukõ, vastas’ 30%, et kerge, 50 protsõnti, et saa toimõ, 17%, et küländ rassõ ja 3%, et saa-i piaaigu sukugi arvo. Ku võrrõlda taad küsümüst 2005. aastagal küsütüga, tulõ vällä, et noid, kiä lugõmist kerges pidävä, om seo aoga 10% mano tulnu.

Kolmõst inemisest kats lugõ Umma Lehte paprõ päält. Küsümise pääle, kas olõti paprõ pääl Umma Lehte perämädse kolmõ kuu joosul lugõnu vai kaenu, vastas’ 65%, et omma, ja 35%, et ei olõ. Aastagal 2005 oll’ noidõ arv, kiä ütlivä, et omma Umma Lehte paprõ päält lugõnu, suurõmb. Sis oll’ lugõnuidõ nummõr 74%.

Umma Lehte lugõ internetist 8% inemiisi. Küsümise pääle, kas olõti perämädse kolmõ kuu joosul lugõnu Umma Lehte internetist, vastas’ jah 8%. Esieräline om tuu man, et internetist kaesõ lehte keskmädselt inämb vanõmba inemise, päält 60aastaidsi siän oll’ 13% noid, kiä lehte internetist lugõva.

Aastagal 2005 oll’ Uma Lehe internetist lugõjidõ arv väikumb: sis oll’ perämädse kolmõ kuu joosul lehte internetist lugõnu 3% vastanuid.

Lehte loetas varatsõmbast tsipa suurõmba hoolõga. Pia egä kolmas lugõja (31%) lugõ lehest läbi inämbüse lugusiid. Üle poolõ (53%) lugõjist ütlese, et lugõva noid jagosiid ja lugusid, miä inämb huvvi pakva. 15% lugõjist ütles, et kaes pilte, päälkirju ja lühkeisi nall’u.

2005. aastagal oll’ inämbüse lugudõ lugõjit 26%, inämb huvipakva lugõjit 52% ja pilte ja päälkirju kaejit 19%.

Inämb loetas uudissit ja Ruitlasõ juttu. Tulõ vällä, et kõgõ inämb loetas Umast Lehest edeküle uudissit: 92% vastajist lugõva nuu läbi egä kõrd vai mõnikõrd. Ruitlasõ jutu lugõ läbi 87% vastanuist. Tulõ ka vällä, et vanõmbidõ inemiisi huvi esi jagodõ vasta om laemb, noorõmba lugõva päämidselt uudissit.

Poolõ kaenu ja poolõ es kaenu võrokeelist infoportaali internetin. Uurmisõn küsti ka inemiisi käest, määne om näide huvi võrokeelidse interneti infoportaali vasta. Tuu olnu kodolehekülg, kohe egä päiv pantu vahtsit võrokeelitsit lugusiid. Noid, kiä kimmäle säänest portaali kaenu, oll’ 12%. 35% ütel’, et nä arvada kaenu tuud portaali, 20% om noid, kiä arvada es kaenu, ja 22% noid, kiä kimmäle es kaenu. Ülejäänü es mõista tuu küsümise pääle vastada.

Neo olli õnnõ mõnõ tulõmusõ, miä värskist leheuuringust vällä tulli. Uma Lehe toimõndus lugõ ja tüütäs uuringu põh’aligult läbi ja pruuv tetä säänest lehte, miä lugõjalõ kõgõ inämb huvvi pakk.

UL

Umma Lehte loetas hoolõga2018-02-27T12:00:35+00:00

Mõistami olla nõudja

Ildaaigu oll’ kats põnõvat trehvämist. Kõgõpäält kõlist’ lehelugõja Vahtsõliina kihlkunnast, sündünü 1925. aastagal. Tä oll’ väega pahanu tuu pääle, et perämädsen lehen oll’ trükitü är mälestüs vanast aost, kon kõnõldi, et es olõ süvvä. Kõlistaja meelest oll’ tuu väega ull’ jutt – vanastõ oll’ süvvä hulga. Lihha oll’ ja kõkkõ oll’. Ja latsi oll’ kah egän perren hulga.

Nii juhtus, ku toimõndaja jätt täpsele ütlemäldä, ku vanast aost jutt om. Perämädsen lehen kõnõlnu Ortusõ Mari oll’ sündünü 1870. aastaga paiku. Vahepäälse 50 aastaga oll’ elo iks kõvva edesi lännü, tulõ vällä.

Tõõnõ trehvämine oll’ poodin. Miis külä tõõsõst veerest suuvsõ rõõmsa meelega hääd aastapäävänädälit. A sis ütel’, et peris kõrran taa eloga iks ei olõ – telekast lastas saadõt «Litsid» ja muidu kah lätt kõik õnnõ prostambas.

Inne vabariigi aastapäivä ütel’ president üten kõnnõn, et tuu om hää, et mõistami olla nõudja. Ku inemise nõudva inämb, saa ka elo kõgõ parõmbal viisil edesi minnä.
Nii tä vast om jah. Selget ja nõudjat miilt kõigilõ!


Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja

Mõistami olla nõudja2018-02-27T11:52:31+00:00

Uma Pido videokonkurss

Uma Pido kõrraldaja omma vällä kuulutanu videovõistlusõ, mink tsiht om löüdä pidolõ kutsva reklaamvideo. Võistlusõlõ oodõtas kõiki nuuri, kinkal om tahtminõ pildilidselt vunki mano anda kõgõ suurõmbalõ laulupidolõ Vanal Võromaal.

Hindaminõ tulõ katõn jaon: hindamiskogo valik ja kaejidõ lemmik. Hindamiskogo tege edimädse valiku võistlusõlõ tulnuist videotõst, midä naatas näütämä Uma Pido meediäkanaliin, ja võistlusõ võitja selgitädäs vällä hindämiskogo valiku ja Facebookin ja Instagramin inämb miildümiisi saanu video põh’al.

Filmijuppõ esitämise tähtaig om 19. märts 2018. Tulõmusõ saava selges 21. mail 2018. Võro liinavalitsus tugõ videovõistlusõ avvuhinnafondi 600 euroga.

Ligemb teedüs: umapido.ee/videokonkurss/.

UL

Uma Pido videokonkurss2018-02-27T11:51:09+00:00

Uma Mekk uut kaubamärgi taotluisi

Kooni hummõnidsõni, 2. urbõkuu pääväni oodõtas VanaVõromaa ja lähipiirkundõ söögikraami tuutjidõ taotluisi ja tuutidõ näüdüssit kaubamärgi Uma Mekk küsümises.

Ligembät teedüst saa kodolehe umamekk.ee päält.

UL

Uma Mekk uut kaubamärgi taotluisi2018-02-27T11:50:34+00:00

Sommeri Lauri tege Sännän pikutamisõ diskot

Iispäävä, 5. urbõkuul tege kirä- ja muusikamiis Sommeri Lauri Sännä kultuurimõisan pikutamisõ diskot. Tuu om sääne asi, et mängitas muusikat ja kõnõldas juttu, midä kullõja saava maan madratsidõ pääl pikutõn kullõlda.

Sommeri Lauri ütles, et mäng vinüülplaatõ päält kavvõdõ maiõ helüsiid, helläste lainõtavat elektroonilist muusikat ja inemiisi helüsiid.

Ligembät teedüst pikutamisõ disko kotsilõ saa Sännä kultuurimõisa kodolehe päält: kultuurimois.ee.

UL

Sommeri Lauri tege Sännän pikutamisõ diskot2018-02-27T11:49:59+00:00

Kontsõrdil lauldas tunnõtuid laulõ võro keelen

Ku kõik lätt plaanõ perrä (ja mille ei piäs minemä?), saami imekeelepääväl Võrol nätä inneolõmalda vägevät kontsõrti (kae reklaami tansaman). Joba tuu seltskund, kiä om lubanu kavõrikontsõrti anda, om väega võimsa.

Kavõri omma säändse laulu, miä omma määndsegi tunnõdu vai veidemb tunnõdu laulu perrä tettü. Seokõrd omma neo laulu tettü sis võro (vai seto) kiilde. Ku kaia ligembält tegijit, sis või kimmäle uuta, et lihtsät ümbrepandmist mi kuulda ei saa, a hoobis umanäoliidsi vahtsit laulõ.

Kalkuna Mari om siiämaalõ silmä paistnu esitettüisi laulõga. Väega harva om tä esitänü mõnt muialt tunnõtut laulu ja sis om iks kah selgele timä käekiri noist laulõst läbi nätä. Saa kuulda, midä esierälist tä seo kõrd vällä om märknü.

Ilvesse Aapoga om piaaigu sama lugu. Timägi om innekõkkõ luuja, vahtsidõ laulõ tegijä. Aapost või uuta kimmäst sõna väke, tä om jo suurõ hulga laulusõnno vällämärkjä.

Pulga Jaan tuuvasta om innegi hulga «kavõriid» tennü. Jutumärke sisse panni seo sõna tuuperäst, et ku tä esi noid laulõ laul, sis om timä stiil iks nii umma näko, et laulu originaal tulõ-i inämb miildegi. Seokõrd om mu teedä Pulga Jaan laulman üten bändiga, om tuu sis Metsavenna bänd vai mõni muu, tuud saami nätä.

Mileiko Martin, kiä telekan ilmast kõnõlõs, nii tunnõt võrokeeliste laulõ esitäjä ei olõ, ku iinpuul nimmadu. Tuuperäst mõista-i timäst uuta muud ku värskembit tuuli võrokeelitsen laulu-ilman.

Laheda muti omma silmä jäänü ummi naljuga, a internetin om nättü-kuultu ka näide laulu «Kaugõn Võron», miä tett Curly Stringsi laulu «Kaugel külas» perrä. Tuu laul and aimu, et näist või uuta tävveste tõsist etteastmist ka seol kontsõrdil.

Hää miil om viil tuust, et seto laulja omma hinnäst seo kontsõrdi jaos hulgani üles andnu. Näütlejä Jäägeri Merle (Merca) om ekämuudu tunnõt tegijä. Ansambliga Lõkõriq om tä varrampa tennü hulga laulõ, midä või kavõris nimmada. Et Merca om näütlejä, sis timä kõgõ tugõvambas küles saa arvada laulõ ettekandminõ niimuudu, et kullõja uskma jääs ja vesi silmä tulõ.

Ka seto leelokuur Helmekaala, miä käü Võrol kokko, om väega tunnõt tegijä. Näide käest ooda, kuimuudu kostus mõni tunnõt laul Unesco vaimsõ kultuuriperändi hulgan olõva seto leelo hämmätüsen.

Üts esieräline asi om taa kontsõrdiga viil – tuu om hindamiskogo. Ma usu, et Mulgimaalt Võromaalõ tulnu Tauli Anu, Justamendi mehe Lunge Toomas ja Elgula Jaan, raadiohelü Teppani Sten ja mitmõ Uma Pido pääkõrraldaja Laanõ Triinu sutva kõkkõ lava päält kullõldut tõsitsõlõ kaalu ja läbi vaiõlda.

Ja viil üts väega esimuudu asi – kontsõrdipaik. Võromaa söögikeskusõ saal, kohe olõmi harinu süümä käümä. Saami nätä, kuimuudu umakeelidse laulu sääl kõlama löövä.

Rahmani Jan

Kontsõrdil lauldas tunnõtuid laulõ võro keelen2018-02-27T11:49:12+00:00

Kääpä latsõ tiidvä leeväst

Tiiä-i täpsele, kuis om tõisi latsiga, a Kääpä kooli 1. klassi latsõ tiidvä häste, kuimuudu leibä tetäs. Nä omma uma edimädse kooliaastaga läbi tennü leevä tegemise alostusõst lõpuni, perämäne toimõndus oll’ näil jõvvupaprõst leeväkottõ kujondaminõ. Nii sai 19 latsõga klass nätäl inne vabariigi aastapäivä valmis 100 kujondõdut kotikõist, kohe leib sisse panti.

Kääpä kooli 1. klassi oppaja Leplandi Ivi om uma klassi latsilõ õks leevätegemisest kõnõlnu. No tull’ tä mõttõ pääle, et klass võinu ütenkuun kujonda 100 leevä pakmisõ kotti. Kingitüses Eestile.

Latsõ olli rõõmuga nõun ja niimuudu võetigi kujondustüü ette. Nii 19 opilast ku ka oppaja esi kujondi egäüts viis kotti ja 100 oll’gi täüs. Edesi minti ummi kujondõduisi kottõga Vahtsõliina, kon värski leib koti sisse panti.

Vahtsõliina Konsumi man küdsetäs minevä aastaga lõpust esi leibä. Leevämeistre om Auksmanni Raul ja leeväpätsi pakitas jõvvupaprõst kottõ sisse. No saiva latsi kujondõdu koti ja leevätegijä küdset leib kokko. Tuu man saiva latsõ ka nätä, kuimuudu leib ahjo pandas ja ahost vällä võetas.

Latsõ tarviti uman kujondusõn võro kiilt. «Võrokeelidse teksti tulli nii loomuligult ja esihindäst: elämi jo Võromaal, kon om uma ja hää kiil ja rüäleib avvu seen,» selet’ oppaja Leplandi Ivi. Tä mõtõl’ seo ettevõtmisõ vällä tsihiga, et latsõ saanu arvo, ku tähtsä om sisu ja vormi kuunkõla. Ja muidogi tuuperäst, et saanu ütenkuun midägi põnõvat tetä.

«Väega tähtsä om tunda mi-tunnõt. Ütsindä jõvva-i pall’ond, a üten sõpruga om torõdamb, põnõvamb ja lõbusamb. Mi olõ kõik ütstõõsõga köüdedü ja midä häätahtligumba ja rohkõmb ütstõsõlõ toes mi olõmi, toda ilosamb ja sõbraligumb om maailm mi ümbre,» löüd Leplandi Ivi.

Rahmani Jan


Latsõ uudistasõ, kuimuudu pekri Auksmanni Raul leibä ahost vällä võtt. Leplandi Ivi pilt


Võromaa uma ja hää! Kääpä kooli 1. klassi latsõ Johannese kujondõt paprõkott leevä jaos. Leplandi Ivi pilt

Kääpä latsõ tiidvä leeväst2018-02-27T11:47:10+00:00