Voonakõisi aig

Lambakasvatajil omma põnõva ao – käen om lambidõ poignõmisõ aig.

Karula kihlkunnan lambit kasvatava Rõõmu talo pernaanõ Tali Liilia seletäs, et ku lambit om õigõlõ söödetü ja poigõ tuuja lamba vällä valitu, sis poignõmisõ aigu suuri häti olõma es pidänü.

«Perämädse kuu-puultõist tulõ anda hainalõ lisas muud kah. Ku õnnõ haina annat, sis tälle tuud nii pall’u sisse ei mahu, et saanu energiätarvidusõ täüs. Üttemuudu häste tulõ lambit süütä kuu inne ja kuu peräst poignõmist: manu anda sillo, villä vai midägi säänest. Ku olõt häste süütnü, sis om lambil hulga piimä ja tallõ omma tugõva,» kõnõlõs Tali Liilia.

Poignõmisõs valmistas lambakasvataja aasta läbi – tege suvõl hää söödä ja inne paaritustõ pandmist sortmisõ, kar’ast võetas vällä vana ja haigõ lamba. Lamba tiinus om viis kuud pikk. Hariligult jäetäs karja poignõma lamba, kiä toova kats tallõ. Et lambal om kats nissa, sis om kats tallõ õkva paras.

Et häste söönü lammas külmä ei pelgä, ei olõ lambilõ lämmind lauta vaiagi. «Piät olõma katus pää kotsil, külealunõ kuiv, a külmäkraatõ tä ei pelgä, ku kõtt täüs. Ja tallõga om sama lugu,» ütles Tali Liilia.

Rahmani Jan


Karula kihlkunna Rõõmu talu lamba. Rahmani Jani pilt