Nummõr’ 402 – Joulukuu 21. päiv 2017 Archives - Page 2 of 2

Joulurõõmus ei olõ pall’u vaia

Viimätsel aol om moodun kõnõlda, et külh om õks naidõ jõulõga pall’u murõt. Et peat pall’u raha ja aigu kulutama, et söögi õigõs aos valmis saava ja kõik ummi kingitüisiga rahul omma. Kas taa ei olõ säänesama moodujutt, nigu sis naksi, ku naid pühhi amõtlikult pedämä võisõ nakada. Sis oll’ moodun jutusta, kuis Venne aigu varguisi jouluõdagut peeti ja kuis tuud kontrollman käüti.

No es olõ jo nii hull tuu asi külh, enämbüisi egan kotun oll’ kuus pühis tarõn, kiä esi taht’. Kodu es tulõ kiäki vahtma ega kiildmä. Hädäs oll’ ennegi tuu, et rahvas pedi tüül olõma, piparkoogi tulli õdagu, tõnõkõrd peris üüse valmis kütsä, joululaupäävä lõunõ aigu kodu juuskõ, et saiatainast kasta. Üliopilaisilõ ütel’ külh kursusõjuhendaja, et joulu aigu ei tohe ühiselamun üttegi küüneld kah olla, kuusõossast kõnõlamalda, aga taa kohus oll’ nii üldä, kontrollma es tulõ külh kiäki.

Aga jutt, et pühhiga ollõv täämbätsel aol pall’u murõt, om vast külh enämbüisi säält Ameerikamaalt lainatu eputamine.

Ku latsõ ei olõ harinu joulus maailma kallid asju saama, sis om nail lihtsäst asjakõsõst ja tsillukõsõst kompvegikotist kah väega hää miil. A ku suurõ inemise omma esi nii edevä ja tahtva, et naidõ latsõ õks tõisi hulgast alasi vällä paistnu, ja nailõ kõkkõ kokku ostva, sis… Omgi nii, et Ameerikamaa stress.

Olõ tähele pandanu, et kingitüisiga om nii suuril ku latsil nii, et väega tähtis om, ku ilustõ naa omma pakitu.

Pall’u vast mäletäse, et nääri olli ka väega oodõt pühä. Ega sis nääriaoga es anna tuud sotsialismust ega kommunismust külh kuigi kokku säädi. Oll’ näärivana, illus pidu ja kingitüse. Koolilatsõ tekki nuid ütstõsõlõ peris hasardiga. Tavalinõ oll’, et lätsi kooli nääripuult üüse kodu, kümme-katstõiskümmend pakki üten. No külh oll’ nuid huvitav vallalõ haruta, et kelle käest üts vai tõnõ kingitüs! Enämbüisi oll’ sääl juturaamat ja sokulaat, vai oll’ ammu tühjas süüd marmõlaadi- vai sokulaadikarpi mitmast sordist kompvekke pant. Ku es olõ paki ümbre valgõt papõrd panda, käve pruum joupapõr kah. Ja ku ilusat paila es olõ, tsüsäti vai kuusõossakõnõ kaunistusõs nööri vahelõ.

Om meelen, et mul oll’ ütskõrd liinast sugulanõ nääri aigu külän ja tä tõi mu jaos kooli nääripuulõ pakikõsõ. Kompvegikott oll’ värvilidsest tsellofaanist ja laia siidilindiga päält kinni. No nii illus oll’ tuu kingitüs, et uma klassi latsõ ümbreringi imesti. Näet, siiämaani om tuu häämiil meelen!

Olku meil joulu aigu väikseist, a ilusõist asjust hää miil!

Nõlvaku Kaie
Harglõ kihlkunnast peri

Joulurõõmus ei olõ pall’u vaiaPriit2017-12-19T12:19:42+02:00

Raamat om väega hää kingitüs

Ma ei tunnõ kedägi, kinkalõ miildüsi asja rohkõmb ku raamadu

ja tõsõ inemise. Vai taht kiäki kapist vällä tulla?

Ku ma lats olli, sõs kästi taldrik tühäs süvvä, nõuti vakkaolõmist, ku suurõ kõnõlõsõ, ja opati, et raamat om inemise kõgõ parõmb sõbõr. Ku ma veidü kasvi, sis sai teedä, et parõmba sõbra kotussõlõ pretendiir ka pini. No ja ku elotarkust mano sai, sis tull’ vällä, et sakõst omma ka inemise väärt usaldust.

Mis latsõst pääst selge, tuu püsüs häste meelen. Raamatist om tukõ egäl juhul. Tõistmuudu mu latsõpõlvõst om raamatilõ päält inämbüisi loetava vai peris hää sisu tulnu mano viil üts umahus – naa omma lännü kinäs. Illos kaia ja hää lukõ kah. Nii saa ma tävveste arvu, mille viirdü üle Eestimaa pahameeletorm, ku Prisma uma ulli reklaamiga (kingisaaja, kiä kaibas, et jälki kingiti raamat) vällä tull’.

Ku vanast trükiti harva loetamatut kirändüst, sõs täämbädsel pääväl tulõ tuud vast rohkõmb ette. Mulgi om küländ juhtunu, et lupa latsil raamadukogost kül võtta üleni roosadsõ halvastõ tõlgitu (inämbüisi tõlgitu) raamadu, a kinnütä näile, et kuna raamat om kirändüsligun mõttõn küündümädä (nii ütlegi, saagu arvu vai ärku saagu), ma tuud näile ette ei loe. Opku esi lugõma – kül sõs arvu saava, midä ma mõtlõ! Õnnõs mõistva latsõ joba tuud, et ku ma mõnt raamatut näile kitä ja olõ nõun ette lugõma, sõs massa-i imäle vasta aia – tuu om tõtõstõ hää.

Üts asi om viil tõistõ ku vanast – raamadupoodi. Vanast, vai no mis vanast tuu nii väega sõs ka om, õnnõ kümme aastakka tagasi, oll’ raamadupuut nii Antslan, Räpinäl ku Põlvan. No om õnnõ Võrolõ viil jäänü, a tuugi om kah’os kokko kuiunu niisama suurõs, ku inne oll’ Võrost hulga vähämbä rahvaarvuga Antslan näütüses. Ja nii tulõ hindälgi sakõst raamadupuuti Tartuhe rühki…

Tuu õnnõdu poodiketi reklaami mano tagasi tullõn piät muidoki tunnistama, et uma reklaami saiva nä egäl juhul kätte. Ütlese ju kommunikatsiooniguru: pääasi om tuu, et sust kõnõldasi. Kas halva vai hääd, olõki-i nii tähtsä. Ja ega taa üts kaubakett tõisist tõistõ ei olõ – kõik omma ütesugumadsõ. Mugu kitvä, et ostkõ, ostkõ, meilt saia olõvit kaupu; meilt saia olõvit kaupu om saia egäst mi keti poodist…

Taast päähämäärmisest om kõigil viländ, a är keeldä tuud kah ei saa – sõs olõ-i sõnavabadust ja muud säänest. Ei jääki muud üle, ku esi ka sõnna võtta ja vällä üteldä, mis ma ja mu sõbra asjast arvami. Selle et ma ei tunnõ kedägi, kiä tunnõsi kedägi, kinkalõ miildüsi asja rohkõmb ku raamadu ja tõsõ inemise. Vai tulõ kiäki taa mu avaldusõ pääle kapist vällä?

Et inemise mi koton asju takast parõmbahe vällä paistussi, palssi latsil ildaaigu nõsta ummist kastõst ja riioliist kõrvalõ poolõ mänguasja. Nä teivä tuud hää meelega ja kipõstõ. Pannimi asja edimält kapi otsa kasti – vast päält vahtsõt aastat võtami kapi otsast alla ja kaemi, kas lätt viil vaia vai lääkinä-i.

Soovita Uma Lehe lugõjilõ ka süämest nii pühhi aigu ku ka muul aol asju vaihõlt õks inemiisi tähele panda. Ja ku nä häste kätte ei paistu, sõs välläpäsemist toolõ olõkõrralõ võit lukõ eelmidsest lõigust. Tüütäs! Raamatit lugõgõ kah! Nii hindäette ku tõisilõ. Sõs om elo hää ilma, et olõssi hääst elost ullis lännü.

PS. Ku joba soovitamisõs läts’, sõs üts asi viil: inne, ku Tartuhe raamadupuuti lääti, astkõ Võro umast läbi!

Laanõ Triinu,
raamatidõ lugõja
(ja kirotaja)

Raamat om väega hää kingitüsPriit2017-12-19T12:18:47+02:00

Aituma Uma Lehe rahvalõ!

Seo aasta lõpp om lehetoimõndusõn esimuudu olnu. Inemise omma kõlistanu, saatnu kirju, paknu juttõ, salmõ, raamatit tutvustamisõs. Äkki olõs nigu taa võrokeeline aoleht pall’odõ jaos väega tähtsäs muutunu.

Väega hää oll’ ka nätä noid kirotajit, kiä joba aastit umast elost juttõ võistlusõlõ omma saatnu. Näide kotsilõ või julgõlõ üteldä, et nimä omma seo lehe kõgõ kõvõmba fänni. Kirotaminõ nõud julgust, päälenakkamist, või-olla ka tsipakõsõ andi. Ja midägi piät üteldä kah olõma. Noil, kiä ummi juttõ lehele saadi, om küländ pall’o üteldä. Aasta joosul saava noid juttõ lukõ ka kõik tõõsõ Uma Lehe lugõja.

Ma olõ väega tenolik. Aituma Uma Lehe rahvalõ! Ütenkuun teemi õkva säänest lehte, määnest esiki tahtnu lukõ.

Ilosat pühhiaigu ja aastalõppu! Rõõmu, lusti ja tsipa puhkamisõaigu kah. Et vahtsõl aastal jõvvas iks vahtsõ huuga edesi minnä.

Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja

Aituma Uma Lehe rahvalõ!Priit2017-12-19T12:12:54+02:00

Joulusalm

Uma Lehe lugõja, kiä pallõs hinnäst kutsu nimega Võrokõnõ, om saatnu salmi, midä om paslik timahava jouluvanalõ ette lukõ.

Jouluvana, mul om murõ,
kurta kinkal’gi ei olõ.
Kas ka sa ei arva,
et bussi sõitva väega harva?

Ma ei toosi Lätist viina,
sõidas õnnõ pääliina.
Olõs nigu õigõ miis,
sõidas uma raha iist.

JoulusalmPriit2017-12-19T12:11:02+02:00

Riik pakk massulda õigusapi

Justiitsministeeriüm tulõtas miilde, et üten Eesti Õigusbürooga pakutas massulda vai turuhinnast odavampa õigusapi Eestin elävile inemiisile, kink brutosissetulõk jääs allapoolõ 1851 eurot. Eestin om hulga inemiisi, kiä ei mõista vai ei suta uutmalda õigusküsümüisi ettetulõkil esi õigusnõvvo otsi.

Ku määnegi hädä ette tulõ, soovitõdas kipõstõ api küssü, muido võiva probleemi aoga üle pää kassu. Inemiisi hädä omma siiämaani olnu köüdedü päämidselt võla- ja perekunnaõigusõga. Süüdistätävit ja kahtlustatavit seo projekti raamõn ei esindädä.

Õigusnõvvo pakutas 15 kotussõn üle Eesti, niisama interneti ja telefoniga. Kae ligembält juristaitab.ee vai kõlista 688 0400.

UL

Riik pakk massulda õigusapiPriit2017-12-19T12:10:34+02:00

«Tagamõtsa» vahtsõ jao ETV ekraani pääl

Võrokiilne telesari «Tagamõtsa» sai neli vahtsõt jako. Noid saa edimäst kõrda nätä 26.–29. joulukuu pääväl kell 18.45 ETVst.

Vahtsõ nelä luu päälkirä omma «Kalamiis», «Pagulanõ», «Avarii» ja «Üllätüs». Neo luu oma jakus «Tagamõtsa» viiele jaolõ, miä tetti viis-kuus aastakka tagasi.

Telelavastusõn käü elo Tagamõtsa-nimelidsen väikun küläkesen, midä om aig muutnu, nigu tä om muutnu kõkkõ mi ümbre. Puut om kinni pantu, tuu asõmõlõ om tettü kohvik, kon pakutas hirmkallist käsitüüolut, murõs omma pagulasõ ja kotost kavvõlõ pagõva uma inemise.

No küläelon kammandas iks perekund Tagamõts, kelle elo olõ-i joht lihtsä, a tege upõrpallõ nigu pall’odõl tõisilgi. Latsõ omma suurõmba ja murõt näidega inämb ku inne…

Et lugu pall’o tõsitsõs es lännü, tuu iist hoolitsõs perreimä veli Agu, kiä om Soomõst tagasi tulnu ja ots hindäle tegemiisi. Abis om tihkõ vanamiis Vello uma poja Manivaldiga.

Seokord läts’ «Tagamõtsa» tegemise man vaia ka kaskadööri api. Tuud pakk’ rallimiis Rosenbergi Alar.

«Tagamõtsa» seriaalin mängvä Tagametsa Tarmo, Käose Maive, Metsuri Marje, Trolla Agu, Krampi Kaspar-Oskar, Operi Vello, Paulsoni Manivald jt. Lisas tegevä üten tunnõdu võrokõsõ Kõivupuu Marju, Ruitlasõ Olavi, Puura Väino ja ERRi Võromaa korrespondent Nutovi Mirjam.

«Tagamõtsa» stsenaariumi autor om Rahmani Jan, reþissöör Kordemetsa Gerda, muusika autor Ilvesse Aapo.

«Tagamõtsat» saa perrä kaia ka 2.–5.01. kell 9.50 ja ETV arhiivist.

UL

«Tagamõtsa« päätegeläse Maive, Tarmo ja Marje. Rahmani Jani pilt

«Tagamõtsa» vahtsõ jao ETV ekraani päälPriit2017-12-19T12:09:48+02:00

Aasta koolitaja piät esi kah kõik aig opma

Eesti rahvatandsu ja rahvamuusiga seldsi puult aasta koolitajas valitu rahvamuusik Laube Kadri ütles, et periselt om tä rohkõmb opilanõ ku oppaja.

«Mõnistõ kooli muusikapesän ma piät oppama üle kümne pilli, ja ega ma sis naid kõiki ei mõista. Tuu tähendäs, et ma piät kõikaig, ku flöötigi oppat, opma esi, et saasi opilaisiga tüüd tetä,» seletäs Laube Kadri.

Aasta iist Kadri iistvidämisel luudu Mõnistõ kooli muusikapesän käü täämbä 38 opilast, kiä opva üle tosina esi pilli. Pilliopjit om latsiaialatsist pensioniiäliidsini vällä. Päält Kadri oppasõ muusikapesän Visnapuu Mare ja Kaasiku Ott.

«Muusikapesä tüü om esieräline tuu poolõst, et meil om õnnõ 30 minotit individuaaltunni ja edesi tulõ rühmätunn, kon mängitas kuun. Om tähtsä, et opja saanu ka säändse kogõmusõ ja tiidmise, kuimuudu kuulmisõ perrä mängi ja tõisiga kuun mängi ja tõisi ka kullõlda samal aol, ku tä esi mäng,» kõnõlõs Kadri.

Päält muusikapesä om Kadri tähtsä tegemine egäsuvidsõ rahvapillilaagri kõrraldaminõ. Noid om tä tennü joba 19 aastakka, perämädse kümme Mõnistõ kooli man.

«Pall’u om muusikit, kelle kasumist ma olõ nännü: kuimuudu nä teivä edimäidsi sammõ, mängsevä «Savikoja veneläst» vai «Leedu tandsu». Täämbädsel pääväl omma nä joba tunnõdu muusiku, näütüses Ubina Juhan vai Rikkeri Siim,» ütles Kadri.

Timä kolmas põnnõv tegemine kand nimme Wana Wõromaa Wunkorkestri. Tuu om suur kuuntüü, orkestrin omma kuun perimüsmuusika opja mitmist Vana-Võromaa muusikakoolõst. Tsihis om viiä rahva sisse Vanalt Võromaalt peri pillilukõ.

Orkestril om plaan panda Priksi Kristjani abiga kokko noodiraamat, kohe lätt sisse 100 Vana Võromaa pilliluku, ja kõik nuu luu selges oppi.

Rahmani Jan

Laube Kadri. Rahmani Jani pilt

Aasta koolitaja piät esi kah kõik aig opmaPriit2017-12-19T12:08:02+02:00

Esimuudu jutuvõistlusõ

Pand peris imehtämä, kuis täüskasunu inemise nii suurõ hoolõga umakeelitsit juttõ kirja tahtva panda. 14 aastakka peetü Uma Lehe jutuvõistlusõ omma toonu mitmõltsaalt kirotajalt kokko 1590 juttu. Noin juttõn om kirja pant suur tükk Võromaa aoluku ja hulk võrokõisi juhtumiisi.

Minevä nätäl kuulutõdi vällä 14. Uma Lehe jutuvõistlusõ tulõmusõ. Seo kõrd valisi hindajidõ kogo võidutüüs Kiviti Kadri jutu «Nii unõh ku ilmuisi», midä saa lukõ seo lehe perämädse küle päält. Jutuvõistlusõ täpsembä tulõmusõ omma är tuudu lehe tõõsõ küle pääl.

Kiviti Kadri. Rahmani Jani pilt

Uma Lehe 2017. aasta jutuvõistlusõ võitja Kiviti Kadri om Oravil koolioppaja. Päält algklassõ oppas tä luudusainit. «Luudusõhuvi om mul kõik aig olnu, ma olõ mõtsah ja seeneh imäga eloaig olnu, tuust aost, ku mäletämä nakka hinnäst,» seletäs tä.

Viil om Kadri aastit vidänü latsi rahvatandsurühmä. A tuust kõnõldõn tulõva timä hellü kurva noodi. «Nii kurb, ku ei olõ, är nakkas kaoma rahvatands, selle et latsi ei olõ. Koolih jääs latsi veitüs, edimädse-tõsõ klassi pääle saa neli paari, mõni tütrik viil mano. Ei olõ inämb, kellega tetä,» kõnõlõs Kadri.

Päält koolin oppamisõ tege Kiviti Kadri kõvastõ käsitüüd: kuda, umblõs, heegeldäs. Ja süvvä tege, latsõlast hoit…

Hää, et juttõ om kohegi saata

Juttõ naas’ Kadri kirotama sugulaisi härgütüse pääle. Tuuperäst, et uma suguvõsa ja perre luu kirja saanu ja meelest es lännü. Uma Lehe jutuvõistlusõlõ saat’ tä uma edimädse kirätüü 2014. aastagal. «Ega muido vabatahtlikult jo ei panõ kirja, a ku juttõ saa niimuudu kohegi saata, sis saavaki aigupite paprõ pääle,» kitt’ Kadri jutuvõistlust.

Kas võro keelen om rassõ juttõ kirja panda? «Ei olõ inämb. Edimält oll’ rassõ. Edimält oll’ Umma Lehte kah peris rassõ lukõ, a parhilla om põnnõv. Ku loet Uma Lehe är ja võtat määndse tõsõ lehe ette, sis tulõva võrokiilse sõna tõist lehte lukõh kah, paar rita viil,» seletäs Kiviti Kadri.

Võidulugu kõnõlõs ütest ettenägeväst unõnäost. Kadri ütles, et om unõn viil asju ette nännü, a inämbüisi mõista-i noist inne arvo saia, ku ettenätt asi müüdä om lännü.

Rahmani Jan

14. Uma Lehe jutuvõistlusõ tulõmuisi välläkuulutaminõ minevä riidi Võro Instituudin. Rahmani Jani pilt

Esimuudu jutuvõistlusõPriit2017-12-19T12:05:50+02:00