Tossu Tilda pajatusõ

Hää naabri

Lehen kirotõdi, et Läti mehe kaibva mikandin haudu. Võromaa taloperren võtt’ perrerahvas teema jutus.

«Ei olõ midägi üteldä: naabri omma meil iks hää,» arvas’ peremiis.

«Jah. Kõgõpäält juutva koolnus, a perän matva ilostõ maaha kah,» haard’ pernaanõ sõnal hannast. Tälle miildü viil, et matjil omma kõrraligu rõiva sälän ja eski lakk-kängä jalan. Vällänägemine sündsält pidolinõ ja kurb. «Ei üttegi muast seerikut vai kulunut kuhti,» kitt’ pernaanõ.

Sääne nägo

Seo lugu juhtu Vinne aol üten Läänemaa kolhoosin. Peris sakõstõ tull’ tuukõrd autoga Tal’nan kävvü. Kolhoosil oll’ kats veomassinat, noidõ juhtõ pääl olliki pääliina-sõidu.

A sis ütel’ üts miihist, et timä inämb ei lää. «Miilits ei anna rahhu. Egä kõrd peetäs massin kinni ja kaias minno üle, kas ma joonu ei olõ. Inämb ei jõvva võmmõga vaiõlda,» selet’ miis umma ärütlemist. Es avida tuu kah, et miis es olõ sukugi viinamiis. A noh, nägo oll’ sääne, nigu olõs kõva pohmell vai puul liitrit keren.

Maolda nali

37 asja

Miis lätt politseijaoskunda avaldust tegemä: «Mul varastõdi 37 asja är.»

«Kost sa nii täpsele tiiät, mitu asja är varastõdi,» küsüs politsei.

«No kuis ma sis ei tiiä: pakk kaartõ ja punnivinn!»

Klaasist katussõ

Kuuli raadiost, et pääliinah püürdse poliitigu tüllü. Ja mille muu ku iks raha peräst. Jutt oll’ läbi paisutvast katussidõ rahast.

Tuust es saa ma arvu, kas raha esi oll’ klaasist ja paistu läbi vai oll’ katus klaasist. Ma külh läbipaistujat katust ei taha, sõs helkäs jo päiv kõik aig lagipäähä.

A vast Tal’nah noil poliitikil oll’gi klaasist katus ja nä saiva pääväpliksi. Kuis muido targa ja viisaga mehe niiviisi rüükmä nakkasõ.

Pümmeh talotarõh oll’ talopojatarkust pall’o rohkõmb. Las katussõ olla iks vannamuudu, sõs püsüse ka poliitikidõ pää selge.

Muda Mari

Rassõlõ saadu viguriga priinimi

Ku ma tütrik olli, oll’ mul Eesti priinimi. Elo läts’ nii, et ütel lõpmada ilosal suvõpääväl tull’ tuu hindä mant är anda. Kõndsõmi tulõvadsõga Võro keskliinan. Lähkün saisõ maja, kon armupaarõ ütte panti. Mõtlimi, et käümi läbi ja kaemi perrä, kuimuudu värk täpsele käü.

Istsõmi ammõtnigu nõna ette pingi pääle ja otsõmi uma verevä passi vällä. Paaripandja kai mu umma, kirot’ midägi üles ja tundu, et mu man istus kõik tuu jaos, et hindäle küleluu saia.

Sõs võtsõ naanõ tõsõ verevä raamatukõsõ, käänd’ lehti iist lõpuni, jälki algustõ tagasi ja niimuudu mitmit kõrdo. Mul tõmmas’ süäme alt tühäs, et midä timä sääl lehti pääl vai vaihõl kül näkk’? Prussakit vai täie es tiiä ma nuurmehel ollõv. Pelksi, et viimäte oll’ sääl määnegi kirotus vai templi, millest ma midägi viil es tiiä, midä naasõtahtja paossin om hoitnu.

Kasvai nui nelläs, toda ma tiidse täpsele, et abielon miis innembä olõ õi olnu. Naanõ lavva takan nõst’ suurõ silmä mi pääle, kai tõsidsõ näoga mu tulõvast ja küsse, kas mi esi ka olõmi kaenu, poissmehe passin om kirotõt iin eestikiilse jao pääl «eestläne» ja peräpuul vinnekiilse jao pääl «vinläne». Kuna sääne jant säädüsega ei klapi, sis jääs vormistus är.

Hiitümi mõlõmba, es mõista kolmõ lukõ. Kas tuuperäst ei saaki ma timmä hindäle tõsõs poolõs? Tulõvanõ perrepää kogusi hinnäst ja porisi, et kiä sõs niimuudu tunnispaprõ är tsurksõ, kas naasõvõtt lättki rappa.

Ammõtnik haardsõ toro, kõlist’ kohegi ja andsõ teedä, et tulõ tetä perräküsümine sündümiskotusõst, mis oll’ tõsõn Eesti otsan. Ütel’ viil, et vastussõga lätt aigu.

Kiri tull’ paar nädalit. Meil tuu aoga paariminegi valu õnnõs müüdä es lää ja hindälgi põnnõv tiidä saia, kiä timä sõs om: eestläne, vinläne vai kiäki kolmas. Vastus tull’ ja hiidimi paari.

Edimält oll’ vinne priinimi võõras, a harisi ruttu. Tuul aol es panda mullõ vinne priinime lõppu a-tähte. Mu käest om pall’o küstü, mille mul a-d olõ õi. Ega ma kah täpsele ei tiiä, mändse säädüse perrä tuud sõs es panda.

Kaoma lännüt a-d poogitas mulle tämbädseni mõnikõrd priinimele mano. Piät iks jälki üle kaema ja suumulgu õigõl aol vallalõ tegemä, muido võit vigadsõ paprõga mõnõst hääst ilma jäiä vai hoobis mõnõ võlss värgi tahtmalda kaala saia.

Mihailovi Tiivi

Ärä tapa kjulh!

Mu kodotalo piirinaabri üts vanõmbit poigõ Volli tegi vahepääl ka rätsepätüüd. Tull’gi nii, et näide ülemäe talo piiriperemehel Iljal – kutsuti Iljo – oll’ vaia pökse. Mis sis muud ku rõõvas üteh ja Volli mano.

Volli oll’ nõuh pökse tegemä ja mõnõ ao peräst läts’ Iljo sis kaema, kui pöksega om. Iljo oll’ kõva piibumiis. Tuud piibujurakat oll’ tälle väega vaia ja tuu oll’ timäga iks üteh. Oll’ sis Volli man tükk aigu, ai juttu, ni läts’ üle mäe jäl kodo. Piibukõsõ unõht’ Volli mano maaha.

Volli noorõmba vele kaiva, et tühi piip – taa vaia täüs laati. Peräkõrd saa veidü nall’a kah. Panni sis piibu sisse tikuväävlit ja tiid midä viil, pääle panti tuvak. Piip jäi sinnäsamma.

Kotoh Iljo löüdse, et piip jäi Volli mano. Ütel’ sis poig Paulilõ: «Poig, mul jäi piip Volli mano, sa mine tuu tä säält är.» Mõnõ ao peräst tull’gi Paul piibu perrä, vei piibu kodo ja andsõ esäle.

Esä kai, et ahah, tan mul jo tuvak kah seeh, ni pandsõ piibu palama. Sis käve piibuh paras kärts ja piip linnas’ nukka. Vanamiis hiitü väega är. Naabripoisi, nuu piibulaatja, arvssi, et no iks joba piäs Iljoga midägi juhtuma, ja lätsi mäe pääle kaema.

Oll’gi nii, et naabritarõ uss paugaht’ vallalõ, Paulikõnõ pagõsi iih ja vana Iljo, rusigu pistü, takah, esi rüükse: «Hoi-hot Pa-Pauli pokan, ku su kätte saa, ärä tapa kjulh!»

Poisi mäe otsah kaiva, kuis Paul juussõ elo iist, papi ummi poolõtoobitsidõ paklaidsi valgidõ pöksega takah.

Poisõl oll’ väega lõpus ja peivä naaru peräst kõttu kinni. Ku Iljo Pauliga hindä är olliva juusknu, jäivä saisma. Paul sis hähkät’, et tä es tii, tä ei olõ süüdü, tä ei tiiä midägi.
Iljo mõtõl’ veidü, kai ümbre ja sis raput’ naabri poolõ rusikut.

Nahkuri Liidi


Koha Priidu tsehkendüs

Roosa kõrvaklapi

Kõgõ muudsamb asi parlatsõn ilman om kiusaminõ. Kõik naasõ, kellel om mehega kokkuputmist olnu, andva hinnäst üles ja kõnõlasõ, kuis asi oll’. Inämbüsel om hädä, et tälle näüdäti kaaraterrä. Hollywoodi miisnäütlejä omma kõik perverdes kuulutõdu, joba tulõva kuuldusõ pervertest poliitikan ja spordin.

Meilegi olõs vaia säänest punkti, kon hinnäst üles anda. Ku sul joba kaaraterä om, sõs om sinno rassõ õigõs mõista. Parõmb esi ja ausalõ kõik üles tunnista, nigunii varramba-ildamba tulõ vällä. Kiäki om nigunii su kaaraterrä nännü, määnegi su vannust naistutvist kaibas, et sa näütit tälle, mõni kaaraterävolinik saa teedä ja omgi krõška. Sõs saadõtas ravilõ. Ma ei tiiä, kuis kaaraterrä ravitas, a ma arva, et päält tuud ei taha inemine joht inämb uma kaaraterä külen olla.

Kõgõ hullõmb om, ku sa jõupositsioonilt ahistit. Näütsit. Jõupositsioonil tähendäs vist tüükõrran riista, ku lõdva iist saat muud muudu karista. Tuu mant kõnd naistõrahvas hariligult niisama minemä.

Sa võit jo vaiõlda, et sa es näütä. A ku nätti, sõs ka näütsit. Vot nii. Naistõrahvidõ piimänäärmit ja persit om terve ilm ja internet täüs, tuu ei olõ kiusaminõ, tuu om okei. Katkõ uma kuradi jala kinni uulidsa pääl! Tõmmakõ hindäle kardokakott päähä! Ku teile ei või kaaraterrä näüdädä, sõs om õigõ, et teid ei või kaarateräle kah näüdädä.

Ega tuu, ku sullõ su kiusamisõ iist mastas, kiusamist viil hääs ei tii. Tuu Iraani ärimiis Zand massõ naistõrahvilõ õnnõ õdagusöögi iist timäga kooni 500 € peo pääle. Ilma kaaraterä näütämiseldä. No mõni sai veidemb, mõnõlõ anti õnnõ roosa kõrvaklapi. A roosa kõrvaklapi + massulda kuninglik õdagusüük om kah suur asi. A ku kaaraterä lavva pääle lüüdi, saiva naasõ joba kooni 2000 rahha peo pääle. Ja õks kuradi vingva, et kasutõdi är, ahistõdi ja ei tiiä midä. Pall’o pensionär piät vaiva nägemä, et 2000 kokku aia? 400 saa kätte, 100 masva roho, 150 kortõri üür ja kommunaali, juuskva kulu nigu meelelahutus ja havvaplatsi kõrranhoitminõ 50, süük 90. Rahha jääs kuun kätte 10 €. Et 2000 kokko saia, lätt vaesõl pensionäril 16 aastat.

Nii et kaegõ, pirdsagu noorõ naasõ, ku vanas saati, sõs jätt herrä Zand teid rahulõ. Uskõ minno, sõs nakkas teid riiklik hoolõkandminõ nüsmä. Ku teile kiäki inämb noksi ei näütä, om asi millengi muun. Millengi säändsen, mis teid kah väega rõõmsas ei tii. Ja uskõ, edesi lätt õnnõ hullõmbas. Saati riigi käest 400 € kuun, kuningligu õdagusöögi asõmõl om viil leibä ja kats praaditut räime pääl. Roosasit kõrvaklappõ ei kongi.

Olavi Ruitlane
Ruitlasõ Olavi,
miisõiguslanõ

 

 

Kalajärv Vagula

Võro liina seo kotusõ pääle tegemise tähtsä põhjus oll’ tuu, et tan om kats rikast kalajärve – Tamula ja Vagula. Kalla om tan iks püvvetü, aastaao pääle kaemalda.

Täämbädse vana pildi pääl omma Vagula kalamehe uma saagiga talvidsõ kalapüügi pääl 1950. aastil. Ka pildi tagomanõ külg om põnnõv, siiä om pleiädsiga numbriid kirotõt, arvada välläpüvvetüisi kallo hulk.

Et Vagula om avitanu söögilauda rikkambas tetä, om siiä iks vahtsit kalamaimõ sisse lastu ja välläpüüdmisele normõ säetü. A kõgõ olõ-i tuu niimuudu olnu, esieränis pääle sõta, ku Vagula kalamiihi ütisüsele anni tsihi esi ettevõttõ, kinkal olõ es kalandusõst aimu. Sis oll’ tähtsä välläpüvvetüisi kallo hulk, mitte tuu, et kalla iks järven jakkunu. Asi muutu 1950. aastidõ tõõsõn poolõn, ku naati inämb rehkendämä kalamiihi soovituisi ja plaanõga.

Ruusmaa Arthur, Vana-Võromaa muusõummõ päävarahoitja


Pilt om peri Vana-Võromaa kultuurikua muusõumist

120 aastakka kuulsa arhitekti Matteusõ sündümisest

Kuulsa arhitekti Matteusõ Arnoldi sündümisest saa 13. joulukuul 120 aastakka. Tuul puhul om paslik timä ello ja tegemiisi miilde tulõta, et ka noorõmba inemise timäst ligembält teedä saanu.

Kuulsa arhitekt Matteusõ Arnold, truu seldsiline piip käen. Pilt Saarõ Heljo eräkogost

Matteusõ Arnold sündü Võromaal inneskidsen Kärgula vallan Leiso talon. Timä vanõmba August ja Minna Auguste olli väikutalu pidäjä. Arnold oll’ perre keskmäne lats, täl oll’ vanõmb veli Richard ja noorõmb sõsar Erna.

Illatsõmb kuulsa ehitüskunstnik alost’ koolitiid Kärgula algkoolin, edesi opsõ Urvastõ kihlkunnakoolin, Võro korgõmban liinakoolin, Tarto reaalkoolin ja Tarto ülikoolin. Tudõngin võtt’ tä ossa Vabahussõast, oll’ staabikirotaja.

Arnold kor’as’ rahha, sai valitsusõ käest stipendiümi ja läts’ opma Saksamaalõ Karlsruhe ülikuuli. Seo oll’ timä elo kõgõ õnnõligumb aig, tä sai hulga reisi. Päält Saksamaa liinu käve tä Prantsusmaal ja Itaalian.

1926. aastagal sai timäst Tarto liinaarhitekt. Tä naas’ projektiirmä mooduliidsi elämiisi, kon vannitarõ ja vesi seen. 1935–1940 oll’ tä vabakutsõlinõ arhitekt. Timä projekti perrä om ehitet hulga tähtsit majju Tarto liinan. Päält sõta tekk’ tä huunidõ projekte ka Tartost vällänpuul: Väimelä põllumajandustehnikumi maja, Antsla kultuurimaja ja tõõsõ.

Ku 1950ndidõ aastidõ lõpun võeti riiklik tsiht odavidõ elomajju, nn hruštšovkadõ ehitämise pääle, lugi tä umas kohussõs noid keskliinast kavvõmbal hoita. Siski naati ehitämä säändsit majju õkva Tarto keskliina.

Kõnõldas, et ku Tarton ehitedi vällä Anneliin, ütel’ tä, et seo, miä Anne luha päält paistus, ei olõ inämb timä Tarto.

Matteuse Arnold kuuli 2. märdikuul 1986. Timä kalmu pääle Raadi kalmuaian om pantu mälestüsmärk, kon tedä om kujotõt piibuga. Piip oll’ timä truu seldsiline läbi aastakümnide.

Saarõ Heljo


Perrepilt 1905. aastagast. Matteusõ Arnold (hüvvä kätt edimäne), timä veli Richard, sõsar Erna ja imä-esä. Pilt Saarõ Heljo eräkogost

Aoluuklubi uurmisõ lättit uurman

Joba inämb ku aasta käü kokko inneskidse Kärgula valla aoluuklubi. Kümmekund vannust aigõst huvitõdut inemist saava kokko nii kõrra kuun, kaias, kellel määndsit vanno pilte vai muid matõrjalõ om, ja kõnõldas, kuimuudu om mõistlik uma kodokandi asju uuri. Et tuud mõistmist inämb saia, tuujaos tetti mõni päiv inne katrõpäivä üts opmisõ reis Tartolõ, muusõummi ja arhiivi.

Neläpäiv, 23. märdikuu. Kell 9 hummogu sais Sulbi bussipiätüsen üts bussikõnõ, piätüse ümbre korjus tassakõistõ rahvast. Nimekiri sõitjist ei olõ pikk, ütessä inemist. A om ka tüüpäiv, miä tähendäs, et tüülkäüjä ei saa üten tulla. Plaan om minnä ja saia tutvas Tarton rahvusarhiivi vahtsõ ja muudsa majaga Nuurusõ uulitsan, minkal illos nimi – Noora. Inne arhiivimajja käüdäs ka KGB kongõ muusõumin.

Hirmsan keldrin

2001. aastagal valla tett KGB kongõ muusõum Tarton Riia mäel «hallin majan» om esieräline paik. Aoluku näüdätäs sääl keldrin, kon periselt kah om inemiisi kongin hoitu. Tuun majan oll’ 1940.–50. aastil NKVD/KGB. Maja esi om projekteeritü 1930. aastil elo- ja ärihuunõs, projekti tekk’ inneskidsest Kärgula vallast peri arhitekt Matteuse Arnold (kae ka luku tansaman allpuul).

Muusõumin om hulk vitriine, kon vällä pant pilte ja dokustaatõ, miä pututasõ Stalini aigu. Saa lukõ kiudutamisõst ja Tsiberi-elost, a nätä saa ka paprit Tarto koolipoissõ vastapandmisliikmise kotsilõ. Kaia saa ülekullõmisruumi, vangikongi ummi koikudõ ja paraskiga, kartsõrit.

Jutu omma valusa, a seo om osa aoluust. Tsipa herevüst tege pilt, kon pääl loosung: «Tervitame Tõusvat Koitu!» Sama nimega kolhoos oll’ Vinne aigu Sulbi mail kah.

Rahvusarhiivi vahtsõnõ maja

Edesi liigumi keskliinast kavvõmbalõ liina viidre, kon Nuurusõ uulitsan om ildaaigu valla tett vahtsõnõ rahvusarhiivi päämaja. Seo om õkva arhiivis ehitet hoonõ, kon hoitas tähtsit paprit ja omma ka uurjidõ jaos uurmissaali, konvõrentsisaal ja opiruumi.

Õkva sisse minnen saa kaia kattõ näütüst: üts pildinäütüs kõnõlõs Narvast, tõõnõ, labürindi muudu välläpanõk, näütäs ello aastil 1917–1920. Är omma tuudu jupikõsõ üte tütärlatsõ, Plankeni Amalie pääväraamatust, kon nuur inemine kõnõlõs kõrvuisi egäpäävädse elo juhtumiisiga ka tuust, miä lajan ilman sünnüs.

Mi aoluuklubilõ näüdätäs dokustaatõ hoitmisõ ruumi, kon saami kaia väega vanno paprit ja nätä, kuimuudu dokustaatõ riiolidõ pääl jaetas. Tan hoitas kõiki ammõtliidsi paprit, miä omma alalõhoitmist väärt. Kokko om Noora majan 43 000 miitret riioliruumi. Rahvusarhiivin hoitas täämbä 8,8 miljonit arhivaali, noist kõgõ vanõmb om peri aastast 1240.

A kuimuudu kätte saia noid asju, miä huvvi pakva? Et hulga matõrjalõ om tettü digitaalsõs, saa inernetist uuri, määndse matõrjali arhiivin olõman omma, ja küländ suurt jako saa ka õkva säältsamast kaia. Nii et egä kõrd olõki ei vajja arhiivi minnä.

Inneskidse Kärgula valla aoluuklubi tsihis omgi seokõrd tutvas saia võimaluisiga, midä uurmisasotus pakk. Tuud, kuimuudu, kuis ja midä saa internetist otsi, seletäs meile rahvusarhiivi Tarto kasutusosakunna juhataja Türna Tõnis. Tä om arhiivist meile kaemisõs vällä telnü ka paki paprit, kon kõnõldas inneskidsest Kärgula vallast. Dokustaadi omma saksa, vinne vai eesti keelen ja lukõ saa, määndse talo omma olnu ja ku pall’o massõ masnu.

Noidõ papõrdõ hulgast jääs silmä üts postkaart, kon petsädi pääl «Kärgula». Jah, 90 aasta iist oll’ mi külä nii tähtsä, et timä nimme kõlvas’ postkaardi pääle pessä külh.

Rahmani Jan


Inneskidse Kärgula valla aoluuklubi rahvas rahvusarhiivi opiklassin Kärgula kotsilõ käüvit paprit uurman. Rahmani Jani pilt


Postkaart Kärgula petsätiga. Rahmani Jani pilt


Ülekullõmistarõ KGB kongõ muusõumin. Rahmani Jani pilt

Rumeeniä raport

Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä pääliina Bukaresti tüüd tegemä kolinu Võromaa miis Epleri Rain kirotas elost, tüüst ja mõttist puultõist tuhat kilomiitret lõuna puul.

4. kiri. Valitsusõ vasta meeleavaldamisõ

Perämädsel aol olõ egä päiv rumeenläisiga kokko saanu. Siiämaalõ ei olõ ma viil trehvänü üttegi inemist, kiä es kõnõlnu, ku vilets valitsus näil om. Samal aol kõnõlõsõ pall’o mullõ tuust, kuis «teil sääl Eestin om e-riik ja muido ekämuudu hää põh’amainõ elo».

Umas kurvastusõs saa ma näid lohuta. Kõnõlõ, kuis kurapoolidsõ omma riiki juhtman ja valitsus kehvä. Pääle tuu kõnõlõ näile oppuslidsõ luu inneskidsest, hääpoolitsõst valitsusõst ja e-riigist, kon autidõ tarvitamisõ registri tetäs avaligus, et latsõ saasi massuammõtilõ kõlista, ku esä näile hummogu tüümassinaga piimä tuuma lätt.

Ummõtõ mõistva rumeenläse kehvä valitsust är pruuki tuusjaos, et hinnäst häste tunda. Pühäpäävä olli nii Bukarestin ku tõisin Rumeeniä liinun suurõ rahvaga meeleavaldusõ valitsusõ vasta. Mi otsustimi perrega Bukaresti protestist ossa võtta ja ei kahjatsõ sukugi.

Meeleavaldaminõ om tan kinä rahvapido. Inemiisi korjus kokko hulga ja kõigil om tujo hää. Tuldas üten latsiga ja om nätä, et kõigil om võimalus üle tükü ao kokko saia vanno sõpruga, kedä muido harva trehvätäs. Üles om säet lava, kon parõmba suuvärgiga kodanigu saava kõnnit pitä ja hõikuslausit vällä rüüki. Latsi köütvä hobõsõ, kink man saa laskõ hindäst pilti tetä. Ratsapolitsei om suuri jõudõga platsin.

Jälleki üts kotus, kon eestläse saanu rumeenläisi käest midägi oppi. Meil om kombõs kehvä valitsust hauku koton köögilavva takan vai mõnikõrd ka sõpruga sannalava pääl. Niimuudu neo valitsusõ hinnäst vahetasõ ja mi kannatami vagusi ollõn är. Õga tan kah lihtsäl inemisel muud tetä olõ-i ku kannata ja edesi ellä, a vähembält tuldas kehvä valitsusõ sõimamisõs kokko, aetas juttu ja visatas nall’a kah.

Lõppu üts ülesannõ matõmaatigahuviliidsilõ. Ku aktsiisi nõsõmisõ peräst tulõ riigi rahaplaani ligi 200 miljoni euro suurunõ mulk, sis mille piät rahandusministri löüdmä kattõ rahaplaanist puudu jääväle 35 miljonilõ eurolõ juhul, ku tä aktsiisinõsõmisõ är jätt?


Epleri Rain