Tossu Tilda pajatusõ

Midägi muud!

Üts hummok avast’ latsiaiaoppaja, et neläaastanõ poiskõnõ om närb ja uimanõ. Tä küsse latsõ käest, mis om juhtunu.

Poiskõnõ tunnist’, et imä ja esä panni üüse peeti ja tülütsi kõik aig, nii et timä es saa maada. Sõna «peeti» tekù oppaja väega valvsas. Tälle tundu, et poisi vanõmba omma kõigildõ kõrraligu inemise.

Ku imä latsõlõ perrä tull’, otsust’ latsiaiaoppaja küssü, kuis tollõ peediga as’a omma. Tä kõnõl’ latsõvanõmbalõ, mis poiskõnõ oll’ oppaja küsümise pääle kostnu.

Imä naas’ suurõ helüga naarma ja tunnist’:

«Meil käü remont ja pannimi üüse tapeeti. Tuu tüü läts’ vaivalidsõlt. Sain oll’ kõvvõr ja liim kah es kõlba. Muidoki ai sääne asi närvi pistü.»

Laadu päält

Seo süküslaadu aigu olli mõnõ kauplõmisõ kotusõ majast välän.

Üte vorstileti takan kisù müüjanoorik hoolõga suidsuplärru. Halli pilvekese hõl’osi kauba ümbre. Vanataat, kes tuud pilti näkù, ütel’ umalõ naasõlõ: «Vorstikerä olli viil veidü suitsu saanu.»

Maolda nali

Sabonisõ imä

Sabonis (mäletäti jo külh tuud mailmadu suurt Leedu korvpallimängjät) tulõ pidolt kodo. Kaes, viiekopkalinõ videles maan. Tsuskas tuu karmanihe.

Hummogu aja Sabonisõ imä puja üles.

«Sabonis, sa olõt jälleki pido päält tulnu!»

«Ei olõ!»

«Võlsit! Ega sa muidu kanalisatsioonikao kaast kodo ei olõs toonu!»

Poliitilisõlt kõrralinõ lugu

Kuuli raadiost, et Roodsi latsikiränik Lindgreni Astrid olõs märdikuul saanu 110aastadsõs. Kas Roodsimaal suurt pito kah peeti, tuust ma es kuulõ. A tuud külh kõnõldi, et ku latsilõ loeti sääl ette Pikäsuka Pipit, kink esä oll’ niigrikuning, saiva suurõ inemise väega vihatsõs.

Ma sai kah tuusama päiv vihatsõs, ku telekah näüdäti Schwarzeneggeri Arnoldit.

Ku Pipi esä tohe ei inämb olla niigrikuning, a piät olõma Lõunameresaari kuning, kuis sõs tohes olla üts Ameeriga miis säändse nimega? Päälegi poliitik ja näütlejä? Ku säidsekümmend aastat tagasi kirotõdu Pipi-raamadu pidi ümbre tegemä, sõs olkõ ka pia sama vana Ameeriga jõvvumehe nimi vällä vahetõt. Näütüses Musta-Lõunameresaarõmehe Arnold vai Afroameeriga Arnold. Ku poliitilisõlt kõrralinõ olla, sõs joba lõpuni.

Muda Mari

Vanainemine sata-i poolõldõ

Olli poodin tüül. Kraamõ müügisaalin ka päivä, ku rahvas liiku.

Inemise saisõ kassasaban. Kai, et lää näist kõrvalt müüdä. Sääl oll’ väiku vahe. Ei tiiä, kuis tuu jalg jäi kohegi kinni ja ma sattõ pikäle maaha. Kõrvalt mõni pepsiputõl tull’ kah üten.
Rahvas kõik vahtsõ ja mõni küsse kah: «Kas haigõt kah sait?»

Mul oll’ väega häpe ja es mõista muud vasta üteldä: «Ku vanainemine satas, sõs tä satas lõpuni, ega tä poolõ pääl pidämä ei saa.»

Esi kaksõ ruttu lattu pakku.

Niklusõ Mare

Kuis ma mehele kaabu ostsõ

Noorõmbalt oll’ nii, et üts matus ja säidse pulma. Nüüt kõik tõistpiten. Iks tulõ kutsung, et kadunukõist är saata.

Pressemi ülikunda ja tuulutimi palitit, kõlvas’ külh! A vot pääkattõga oll’ asi untsun: kulunu ja lääbäkil.

Lätsimi liina ja ma joosi puutõ piten, et kost saia soliidnõ kaap. Kongi es olõ. Miis ai ummi ärarvamada asju. Vanan polikliiniku-majan om väikene puut. Vällämaa ürbi! Sääl sis oll’ kolm mütsü.

Müüjäkene oll’ ütsindä. Ma uursõ tä käest, kas tsill’ukõisi sukapükse om. Es olõ. Kostsõ egäs juhus manu, et minni lasksõ küssü.

Sis kõlisti mehele ja andsõ tsihi kätte, kohe pasma ja valima tulla. Tiidse esi kah, et ku mullõ om väiku, sis tälle paras, a miihi piät iks kah tähtsäs pidämä.

Müüjä viil ütel’, et minku ma no vällä vasta, et miis müüdä es juusknu. Tollõ ao pääle oll’ timä sõbranna tulnu timä manu juttu aama.

Miis tull’ ja õnnõs kaap miildü ja paras oll’ kah!

Sis hõigas’ tuu kinä müüjä, et nuka takan om piigli kah. Ma ütli vasta, et tiiäti, ku ma saisa mehe iin, olõ ma tä piigli kah. Ei lää tälle rohkemb määnestki piiglit vaia.

Naasõ kaiva tõõnõtõõsõlõ näkko ja naksiva suurõ helüga naarma. Sis ma seleti, et nii ma pojanaasõgi vällä opsi.

Üts päiv sai naarunõ ja meil miil hää, et saimi vahtsõ kaabu elus aos.

Raudkatsi Ene


Koha Priidu tsehkendüs

Eesti pannus maailmalõ

Õnnõpalu Tõnu kirot’ ildaaigu, et kultuur ei olõ seo, mis sa olõt, a seo, mis sul hindäst anda om. Et kultuur ei olõ inemise ega riigi uma, kultuur om kõigi uma. Tunnus mõistlik. Goethe ja Bulgakov ei olõ saksa vai vinne kirändüs, õks maailma uma. Säändsit suuri inemiisi om ilman ütsjago, ja nä olõ-i kinkagi uma, näid jaetas. Seo mõttõ man tunnus mullõ võro kirändüs pall’o parõmba ja õigõmba järe pääl ku eesti uma. Võrokõsõ ei kirota hindäle, nä kirotasõ tervele Eestile. A Eesti, ku Pärdi Arvo ja paar dirigenti vällä arvada, luu kõik uma kultuuri esihindä jaos. Õnnõpalu perrä om taa välläkuulmisõ tii. Ei olõ riigil piire, ei müürü iin, a midägi siist välläpoolõ ei päse. Kes tiid, kas Pärdi Arvo muusikagi siist kohegi olõs päsnü, ku teda ei olõs 1980. aastal Nõvvokogo Liidust vällä saadõtu. Või-olla et esiki olõs, Pärt ei olõ umma luudut Eestiga är piirdnü. Teno toolõ omgi väiku Eesti timä abiga ummi piire umajago välläpoolõ touganu. A õnnõ Pärdist seo riigi pästmises ei avida.

Pärnitsa Mikul oll’ suurõn jaon õigus, ku tä tuu laulupito maaha tegejä artikli kirot’. A no tambiti tä tuu iist maa sisse, selle et mi kultuur om mi uma ja puttu mi tedä kellelgi ei lupa. A tõtõ om, et pitõ om kolmõ sorti. Edimädse peetäs lusti peräst, tõsõ raha peräst ja kolmandit, nigu laulupido, põhimõttidõ peräst. Ja ku niimuudu võtta, sis om laulupido kimmäle kõgõ kehvemb variant pito pitä. Ei, ma ei paku vällä, et laulupido är häötä. A meil ei olõ vaia hinnäst inämb vabas võidõlda. Mille es võinu sääne ärkonserveerit pido hoobis kõiki rahvidõ laulupido olla? Et siiä tulnu loomingulidsõ pundi Aahvrikast, Ameerigast, Armeeniast? Sõs kül olnu as’al värmi.

Eesti om hinnäst, ma ei tiiä, kas tahtmalda vai nimme, är okupiirnü. A inemiisile ei miildü okupatsiuun, olkõ tä sis sõalinõ, majanduslik vai kultuurilinõ. Ku piiri omma vallalõ, laskva nä jalga. Umbõs 150 000 inemist om muialõ kolinu. Mi mõnitami näid Kalõvipoigõs, a ku kaia, mis sais periselt om, sõs omma lännü nii noorõ ja tüüjõun hariligu inemise ku tohtri, insinööri, tiidläse. 1944 pagõsi siist Punaarmee iist üle mere umbõs 80 000 inemist. Seo om väiku mõtlõmisõ kotus, kas parhillanõ okupatsiuun om 1944. aasta umast poolõ hullõmb? Ma arva, et ei olõ – neo 150 000 tüükõlvolist ja mõtlõjat inemist, miä Eesti om ilmalõ andnu, om Eesti riigi suur ja väärt pannus. Ja ei olõ mõtõt näid takan ikkõ, uma inemine om kultuuriga väega ütesugunõ. Tä olõ-i kinkagi uma, tedä saa-i hindäle pitä.

Et midägi muutunu, om vaia hinnäst siseokupatsioonist vällä murda. Eestläsele miildüs hinnäst vabas laulda, a kon sa laulat pääle pubi, ku laulupido kah okupeerit om? Lauluhelle jääs kõrrast veidembäs. Kost sa näid mano võtat, ku joba sisse tuudu pagulasõ siist, tulõjuga takast välän, jalga laskva? Kiä ots hindäle ilosat merekaehusõga maatükkü Põhja-Korean?

Olavi Ruitlane
Ruitlasõ Olavi,
kultuurivilosoohv

 

 

Rahvaraamadukogo seldsi laulukuur

Haani-Pressi rahvaraamadukogo selts luudi 21. joulukuul 1910. Päämidse tegemise olli laul ja näütemäng. Kõrraldõdi ka tandsu- ja kirändüsõdakit ja maskõraatõ, miä olli tuul aol Võromaal väega moodun.

1915.–1919. aastagal olõ-s selts tüün, selle et käve sõda. Vahtsõst sai seldsielo huu sisse pääle 1928. aastakka. Peeti suuri pitõ, mink tuluga sai laulukuur Tarto laulupidolõ sõita. A õigõ pia jäi seldsi tegemise soiku, selle et tulõtõrjõ es anna inämb lupa Pressi koolimajan seltsi pitä.

Õnnõs tüüt’ raamadukogo edesi, tuul aol oll’ kogon 707 raamatut.

Täämbäne pilt om tettü 1912 seldsi laulukoorist. Pildi om tennü Võro piltnik Niilusõ Jaan. Kiäki om kirotanu pildi mano pildi pääl olõjidõ nime ja ka pildi pääl olõjilõ numbri mano pandnu.

Ruusmaa Arthur, Vana-Võromaa muusõummõ päävarahoitja


Pilt om peri Vana-Võromaa kultuurikua muusõumist

Kullõ, ma loe sullõ! Lugõminõ latsilõ lugõ

Võro keelen on peris pall΄o muhhet latsilõ ja latsiga lugõmist, tuust and΄ kinnütüst 7. märdikuul Võro latsiraamadukogon peetü säitsmes ettelugõmisõ päiv «Kullõ, ma loe sullõ!».

Nigu varrambagi, tulli uma valmis pantu lugõmispalaga kullõjidõ ette Vana-Võromaa kuulõ 1.–7. klassi opilasõ, kokko oll’ nuuri ettelugõjit 19. Tõisi siän oll’ kullõman häätahtlinõ hindajidõ kogo: Võro Punamütsükese latsiaia keelepesärühmä oppaja Taaberi Marika, Põlva kooli opilanõ Parhomenko Aadi, kiä om «Kullõ, ma loe sullõ!» pääväl varramba hää lugõja avvohinna saanu, ja Timmi Eve latsiraamadukogost.

Juttõ olli lugõja valinu Tähekeisist, «Mino Võromaa» sar’a raamatist ja ka vanõmbast kiräsõnast. Või julgõlõ üldä, et täämbädses pääväs om võro keelen joba peris pall’o raamatit, kost passis ette lukõ nii tsill’okõisilõ ku ka suurõmbilõ latsilõ. Ettelugõmisõ pääväl sai kuulda säändsit juttõ, miä teivä tujo hääs, ja ka noid, miä aiva kõrras meele hallõs. Hää, ku om nii ütte ku tõist – om päiv ja elo kah kirriv.

Mis viil põnnõv, võro keelen ei loeta õnnõ Võromaal: võrokõsõst oppaja Sarapuu Helju om Tartomaa Peedu kooli latsi joba paar aastakka ka võrokeelidse latsikirändüsega tutvas tennü ja ei pelgä näidega ka lugõmisõ-võistlusõlõ vällä tulla.

Ettelugõmisõ päiv jäi võro keele nädäli sisse ja om üts Võro instituudi ettevõtmiisi. Päävä mõtõ om latsi võro keelen lugõma härgütä ja näile ka võrokeelist kirändüst umatsõmbas tetä.

Kabuna Kaile


Pildi pääl lugõ umma juttu ette Kasaku Andre Osola kooli 7. klassist. Kabuna Kaile pilt

Parõmba ettelugõja

2.–4. klassi vannusõrühmän:
Prei Marion (Kääpä kuul, oppaja Lättingu Anneli); Särg Laine-Liise (TERA Peedu kuul, oppaja Sarapuu Helju); Lindenbergi Aale (Mõnistõ kuul, oppaja Pazuhanitši Asta).

5.–7. klassi vannusõrühmän:
Lüüsi Kristjan (Haani kuul, oppaja Leidi Kersti); Puija Kristiina (Antsla G, oppaja Rebäse Liivia); Kaarna Katrin (Osola kuul, oppaja Ermeli Merili).

Tegemise rõõmust pilditegijä

Räpinä loomõmajan om üles pant näütüs Austa Eve maalituist ja tsehkendedüist pildest. Seo om latsiaian kokana tüütävä Eve edimäne suurõmb avalik pilte näütämine.

Mõnõ aasta iist sai Eve puuljuhusligult üte latsi molberti. Tä es tiiä viil, misjaos, a tundsõ, et tuud lätt täl elon vaia. Sis näkù tä kuulutust, et Räpinä loomõmajan tetäs kunstitsõõri, ja otsust’, et taht pruuvi pilte tetä. Varramba es olõ tä kunsti tegemisega kokko puttunu. No, kolm aastakka ildampa, omma timä pildi kõigilõ kaemisõs vällä pantu.

Edimäst kõrda pand’ Eve uma pildi üles seo keväjä umma kodoaida. Mai lõpun oll’ kodokohvikidõ päiv ja Eve otsust’ tetä uma kohvik-galerii. Sääl ja ka Mol’ovihun olli inemise timä pilte varrampa nännü. Et mitmõ olli kitnü, oll’ Eve nõun uma pildi ka laembalõ rahvalõ kaemisõs pandma.

Austa Evel om tett mitund sorti pilte. Omma maali ja omma pleiädsitsehkendüse. Nätä saa luudust, inemiisi ja vanna Räpinät. Pildi omma inämbüisi fotodõ vai postkaartõ perrä tettü, umalt puult om Eve mano pandnu värve ja väikumbit detailõ. Pildi põhjas om tarvitõt perräjäänüt kraami: praakpapõrd vai vana kapi tagasaina. «Ma olõ sääne säästuao hobijoonistaja-maalja,» seletäs Austa Eve esi ummi pilte kotsilõ. «Pilte tegemine and süämerahu, hää tundõ. Mullõ miildüs,» ütles tä.

Ummi pilte tege tä hariligult sügüse ja talvõaol, ku aian midägi tetä ei olõ. Aiatüü om Eve tõõnõ suurõmb aoviidüs: tä om lisas müüjä ja koka ammõtilõ opnu ka maastiguehitäjä ammõtit.

Edevanõmba ja riigitegeläse

Eve näütüs nakkas pääle pleiädsitsehkendüisist, kon omma timä edevanõmba. Imä, esä, vanavanõmba. Noist kõigist om elon viil õnnõ imä, kiä eläs Ruusa lähkül. «Imä ütel’, et timä pilti ei või panda, a ma olõ päähäkäänetäv, iks panni,» and Eve aimu näütüsele saanuidõ pilte valimisõ rasõhusõst.

Edesi tulõva pildi Eesti riigitegeläisist: Laidoner, Kuperjanov, Rei, Eenpalu, Pitka ja tõõsõ.

Uma vanõmba poja soovi perrä om tä tsehkendänü ka tõõsõ ilmasõa tegeläisi Hitlerit ja Stalinit ummi liitlaisiga.

A pildi vanast Räpinäst omma Evel tettü uma mehe aoviidüsse perrä. «Miis korjas Räpinä postkaartõ, olõ noidõ päält tennü tsehkendüisi Räpinä ja lähembä ümbrekunna aoluust,» kõnõlõs Eve.

Värvega tettü pildi kujotasõ luudust. Om pilte Eestimaalt, a ka vällämaalt. «Latsõ olli mul Austraalian ja saadi pilte, mõni om noidõ perrä tett,» ütles Austa Eve. Pilte vällämaalt seletäs tä tuuga, et eestläisile miildüs vällämaal hinnäst laatman kävvü. Mere veeren, mäki kaeman. «Ku vällämaalt tagasi kodo jõvvat, saat selgembäle arvu, et Eestimaa om väega illos,» löüd Eve.

Et sääne näütüs tettüs sai, tuu iist om Eve tenolik loomõmaja rahvalõ: juhataja Küti Leole ja programmijuht Varese Maiulõ. A innekõkkõ kunstitsõõri juhendajalõ Raua Janele.

Näütüs Austa Eve piltega jääs Räpinä loomõmajan valla nika ku vahtsõaastakuu keskpaigani.

Rahmani Jan


Austa Eve ummi pilte kõrval Räpinä loomõmaja saalin. Rahmani Jani pilt

Rumeeniä raport

Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä pääliina Bukaresti tüüd tegemä kolinu Võromaa miis Epleri Rain kirotas elost, tüüst ja mõttist puultõist tuhat kilomiitret lõuna puul.

3. kiri. Meditsiinisüstemist

Pill tulõ pikä ilo pääle, üteldäs. Vanõmb poig karas’ diivani pääl, nika ku sattõ sälätoe otsast pääga vasta põrmandut nii õnnõtulõ, et kukru sai peris kõva paugu. Poiskõsõ iks satasõ, a seokõrd tull’ perän sadamist suur väsümine, ossõndaminõ, ja lats oll’ näost väega valgõ.

Kutsõmi kiirabi, kiä pääle paiga pääl ülekaemist tekù otsussõ, et lats tulõ viiä haigõmajja. Tuu hiidüt’ är, a lats tundsõ hinnäst halvastõ ja muud jää es üle. Sõidimi vilkuridõga kiirabimassinaga minemä.

Latsilõ mõtõld kiirabihaigõmajan võtt’ meid vasta parasjago valvõn olnu tohtri. Tä kai kipõlt olokõrra üle ja selet’, miä saa edesi. Timä hindamisõ perrä oll’ vaia päält säänest traumat last küländ põh’aligult uuri.

Kõgõpäält lätsimi ultrahelikabinetti, kon uuriti läbi kõtu, sälä ja rõndkere piirkund. Sis tull’ kompuutertomograafia, et pää läbi skäniiri. Vahepääl võeti veenist verd ja tetti kuus-säidse analüüsi. Päält massinidõ kõrrald’ valvõn olnu tohtri as’a nii, et latsõ ja tälle tett uuringidõ tulõmusõ kaiva üle neli eriarsti. Õnnõs määndsitki vigastuisi es löütä. Kõu oll’ vahepääl ka tsipa magada saanu ja tundsõ hinnäst parõmbalõ. Meid lasti kodo.

Järgmädsel hummogul kävemi viil neurokirurgi vastavõtul, kiä kai üle motoorika ja koordinatsiooni. Et timä kah midägi imelikku es lövvä, sai seo lugu õnnõligu lõpu.

Pääle tuud, ku ollimi kodo tagasi tulnu ja hiitümine naas’ üle minemä, oll’ mu edimäne tundminõ «Vau!». Säänest põh’alikkust es olõ ma varramba kiirabin trehvänü. Mu kogõmus om innembi sääne, et ku kõik paistus inämb-vähämb kõrran, saadõtas kodo ja kästäs tagasi tulla, ku halvõmb nakkas.

Eestin arvatas Rumeeniä (ja kah’os ka väega pall’odõ tõisi riike) kotsilõ tsipa halvastõ. Meditsiinisüstemi kotsilõ või mu kogõmusõ perrä külh üteldä, et innembi om põhjust rumeenläisi pääle kadõ olla.

O zi bună!*

* «Ilosat päiva!» rumeeniä keeli.


Epleri Rain