Tossu Tilda pajatusõ

Koi es olõ süüdü

Valimiisi pääväl koolimajan jäivä kats memmekeist pääle helü andmist saali saina viirde istma. Aig oll’ kah niikavvõl, et suurõmb jago inemiisi olli uma kodanigukohussõ täütnü. A iks tull’ üts ku tõõnõ, et valimiskabiini minnä. Silmä jäi, et kabiinõl es olõ iin aknõrõivast, nigu oll’ innembä kõgõ olnu.

«Vai jummal, mis aknõrõivaga juhtunu om? Peräkõrd koi sei är,» murõht’ üts mutikõnõ. Tõõnõ es mõista midägi arvada.

Müüdä läts’ valimiskommisjoni liigõ, kes kuuld’ memmekeisi juttu. Tä rahust’ näid ja ütel’, et koi ei olõ süüdü. Asi om sääne, et ei olõ tähtsä, kas kirotat uma paprõgõsõ aknõrõiva takan vai olõt kõigilõ nätä. Pääasi om valiman kävvü.

Sai kummi valgõs

Nuur perrepoig maalt tekk’ är autosohvri lua ja oll’ tuu üle väega uhkõ. Vahtrõlehe-märgiga massinaga oll’ ilmadu vahva sõita.

Nuurmehe esä oll’ valgõt värmi ostnu ja nõstnu värmipoti aia viirde. Poig põrot’ sõitõn tuu anoma ümbre ja kihot’ viil läbi värmi kah.

«Ku kiäki midägi edimäst kõrda tege, üteldäs, et sai käe valgõs. A parhilla sai edimädse sõiduga hoobis kummi valgõs. Ei tiiä, minkjaos tuu hää om?» arotõdi perren.

Taa väiku trehvämine juhtu keväjä. A valgõ värv püsüs kummi küllen viil parhillaki.

Maolda nali

Baltimaiõ sõprus

Kuulutus oll’ tulba pääle üles pant. «Eesti, Läti ja Leedu sõprusõ nätäl!» saisõ sääl pääl. Pääle tuu kuupäävä ja muu tarvilinõ teedüs.

«Ja mitte päivägi inämb!» oll’ kiäki tarkpää viil kuulutusõ pääle umalt puult tävvendüses kirotanu.

Vahtsõnõ viirustõbi

Kuuli raadiost, et Eestimaal om vahtsõnõ viirustõbi vallalõ päsnü. Ku eläjil om tsiakatsk ja tsirkõl gripp, sõs inemiisile om külge naanu nahistaminõ.

Nahistõdas egäl puul – kotoh ja tüül, liinah ja maal. A kõgõ kimmämbä nahistaja sõitva viil Eestimaalt välläpoolõ ja nahistasõ lämmäl maal.

Üts miis ollõv eski korgõst riigiammõtist lõunamaal nahistamisõ iist vallalõ tettü.

Ma olõ ka kotoh uma vanamehega nahistanu, a tulõ vällä, et tuud toheki-i tetä. Vai sõs tulõ tarõ pümmes tetä ja tekk pääle tõmmada. Muido satat õkva aolehe edimädse kaasõ pääle.

Muda Mari

Kuis ma latsiga koolist poppi tei

Üts üü, ku uni oll’ lännü, tull’ miilde patt, midä piässi kuulutama, et sis vast saa andis…

Olli 80. aasta ja mitte koskilt es olõ midägi saia. Sitsigi müüdi paari miitre kaupa, a tollõst ei saa midägi tetä! Palitit ja kuhtõ es olõ ja pidurõiva olli niru. Latsõ opõ Väimelän tõpratohtris, tõnõ tõsõl kursusõl. Sääl noid opilaisi oll’ egäst ilmakaarõst ja sis Tal’na kandi opja anni teedä, et vot Tal’nan omma uhkõ komisjonipoodi, kost saa hääd kraami.

Latsil olli suvõl tsigalatüüga teenidü rublakõsõ alalõ hoitu. Kõnõlimi sis, kuis sinnä puuti saasi. Egä päiv koolipäiv, tuu aig puulpäävä kah! Mul taa fantaasia iks tsurgitu mooduga. Küsse, kuis olõs, ku ma saadassi telegrammi, et midägi om juhtunu. Noh, nigu petülugu. Sis mul tull’ miilde, et Paidõ kandin om üts muldvana tädi. Kuulõ, teemi nii, et ti lääti matussilõ. Kõnõlimi päävä kokku, mis aigu näil lihtsämb sõita.

Telegramm sai vanõmbalõ: Meeta matõtas nelläpääväl Paidõn. Ku latsõ vabas käve küsümän, arvati, kas om vajja. Om, om. Otsiti sis latsilõ musta salli ja üüvalvõ avit’ nä üles aia, ku tuu kellä 4 hummukunõ kipõ buss Tal’na poolõ kimasi…

Latsõ tulli tagasi, olli õnnõligu, ja noid uhkit palitit, kapuutsiga ja lukkõga, kandsõ lõpun viil makki. Et innembä ollimi elänü Väimälän, sis ütel kokkutulõkil ma oppajidõ tarõn tuu luu ka är seleti. Kõik naariva. Periselt ei olõ tan nall’a midägi. Hädä ai härä kaivu.

Raudkatsi Ene

Haabsaarõ tüükua man

Naa luu juhtu 1980. aastil Haabsaarõ tüükua man ja näütäse, kuis ülembä omma iks lihtsäst tüümehest targõmba.

Lahkikülmänü mootor

Oktoobrikuu. Jaanis kutsuti tuud traktoristi ja tüüt’ timä parasjagu T-16 kopa pääl. Tuul oll’, kiä ei mäletä, õhkjahutusõga mootor.

Kell oll’ hummogu puul ütesä ja Jaanikõnõ käve värisevide kässiga ümbre traktori. Tull’ osakunnajuhataja ja nakas’ nuhtlõma: «Miä sa tan mol’otat, ku sillu laatma ei lähä. Eläjä lauda man ammu rüükvä joba.»

Jaanikõnõ lask’ nõna norgu ja kaivas’: «Kae no, kulla peremiis, mis ull’ tekse. Õdagu kai, et ega üüse külmä ei tulõ, ja jäti massinalõ vii sisse. No om mootor lahki.»

Osakond kai: om jah määnegi viitsilk mootori man. Läts’ sis mehaanigu mano ja kaivas’: «Kae no, millega tuu ullikõnõ nakkama om saanu – jätse üüses mootorilõ vii sisse ja nüüt om mootor lahki! A mul lauda man eläjä rüükvä – ei olõ minkagi sillu laati.»

Mehaanik oll’ tuukõrd Kaabu, vana tark miis, a kõva krutskimiis kah. Kai sis Kaabu kellä ja trüüste: «Peläku ei midägi, pääle kellä kümmet saa kõrda.»

Vindi lõikaminõ

Bellarussi tõmbits purus. Laon vahtsõt ei olõ. Treial, kedä Spetsialistis kutsuti, kai tuud asja kurva näoga.

Osakond tull’ uurma, mis viga. Spetsialist kaivas’: «Tan jo mõlõmba poolõ vint vaia lõigada. Treipink om vana logu, taa inämb limbi ei piä. Vastapite lerkat ei lövvä tan tikutulõga kah.»

Osakond tuu pääle: «No mis tan nii keerulist om? Pulk kruustangõ vahelõ, puul vinti lõikat õigõlt puult, sõs käänät lerka ümbre ja lõikat tõsõlt puult vasta.»

Jupp maha

Põhilinõ kaarutaja oll’ kolhoosin tuukõrd suumlaisi Ylo. Esihindäst hää riistakõnõ, a raam es piä mi rallimiihi käen häste vasta – vanõmba riista olli kõik paik paigan kinni. Tull’ ütekõrra jälki üts traktor sepikua ette, kaarutaja ribausi takan. Sepp kai ja ohas’: paik paiga pääl, olõ ei kotust, kohe vahtsõt panda.

Sõitsõ asõesimehe villis sepikua ette. Vana Ott ronisi vällä ja ku näkk’, millen asi, naas’ vaest keevitäjät Kõssi sõimama: «Kas käe jäl värisese, et keevitä ei saa vai?»

Kõss selet’: «Tan ei olõ inämb kohegi keevitä, vahtsõt raami olõs vaia». Ott arvas’: «Kost sa tuud vahtsõt võtat. Kae – siist maha, siist maha ja siiä jupp vahelõ!»

Värniku Alar


Koha Priidu tsehkendüs

Kõgõ suurõmb turvarisk

Kuigi nigu lainõga käü tan Eestin as’aajaminõ ja kõrraga om ette võet üts ja väega tähtsa teema. Ammus tuu oll’, ku kõik kiroti kommunismist. Es olõ midägi tähtsämbät. No om pääteemas kiusaminõ. Ja jäl ei olõ midägi tähtsämbät, ülejäänü uudissõ juuskva tassakõistõ silmi alt läbi. Tarto liinavalitsusõ korruptsiuun, Savisaarõ protsess, Eesti iinistmine euroliidun…

Aolehin kirotõdas Rõiva Malaisian-käümisest, ulliarst Mehilädse nuuri naisi pääl proovituist tohtõrdamisõ viisest ja eksmiss Kõrgemäe Laura naisiga hangõldamisõst.

Rõivas ai mugu vasta, et tekke mis tahati, timä tuud tütärlast es musota. Aolehe kiroti, et tä ai Malaisiahe elämä lännüle Eesti kodanigulõ käe ündrigu ala, musotamisõst es olõ tõtõstõ sõnnagi. Tõõsõ naistõrahva vissi saadigu basseini, kolmas valõti joogiga üle. Ma millegiperäst tõtõstõ usu Rõivast, et tä es musota. Kõrralik orgia oll’ või-olla käümän, mis sa sõs sääl musotat nigu poiskõnõ. Naistõrahvas om joba persetpite katõ külmäkapi vaihõlõ kinni lüüdü ja sa nakkat sügävästkülmäst frikadelle otsma?

Luisa ütel’, et timä usk umma miist. Piibli käsk kah naasõl uma mehe poolõ hoita. Luisa omgi tävveste okei. Eestläne om ülepää uskjas rahvas muutunu, kõrd usumi Smigunni, sõs Veerpalut, olkõ sõs asi ütskõik ku hull.

Naisist ei saa kah lõpuni arvo. Määne tuu miis piät sõs olõma, et jõulist, mehe muudu manokargamist õkva kiusamisõs es peetänü? Rüütli Arnold? Sündsä ja kõik aig välläpeetü? Pärdi Arvo? Ei, olõ sa määne miis olt, kõgõpäält om vaia häitsmit, sõs naistõrahvas süümä viiä, sõs tulõ tälle kingitüisi tetä, sõrmussit osta, reisile viiä ja sis võit sa tä katõ külmäkapi vaihõlõ lüvvä ja käe tälle jalgu vaihõlõ tsusada. Ku sa olõt reisi jalgu vaihõlõ kinni masnu, kalli üteotsapiledi vällä lunastanu, olõt sa sinnä oodõt.

Mitu kõrda kõik mi, mehekese, olõmi seo as’a läbi tennü. Kalli kingitüse, restoraani, välläsõidu… ja ku sa ütskõrd sinnä ündrigu ala vällä jõvvat, olõt sa õks saman kotussõn vällän. P**sin.

Tuu oll’ Taavilõ uudissõs. Kost tuu partei puult vällä havvõt tibukõnõ nuid eloliidsi asjo tiidmä pidi.

Jätä sis miilde, Taavi, sinnä õkvatiid ei olõ! Naistõrahva jalguvaih om viil suurõmb turvarisk ku eestläisi vigadsõ kiibiga ID-kaart ja e-valimisõ kokko. Õkvatiid piten, katõ külmäkapi vaihõlt sinnä ei päse, olkõ su rii(st)k vai sa esi nii innovaatilinõ ku taht.

Olavi Ruitlane
Ruitlasõ Olavi,
pall’onännü miis

 

 

Teemi pürämiidi

1920. aastil oll’ koolin poissõl tunniplaanin turnmisõ tunn ja tütrigõl samal aol näputüü tunn. A joba 1920. aastidõ tõõsõl poolõl saiva ka tütrigu õigusõ turni. Ainumanõ nõudminõ oll’, et lühku püksi piät alt kummiga olõma.

Võimlõmisõga köüdetüt peeti sis sporditunnõn tähtsäs. Üts põhjus oll’ ka tuu, et aktuisi ja pitõ kavan oll’ iks kõgõ ka võimlõmisõ nummõr. Ütes ilonumbris ja umaette etendüses oll’ pürämiite tegemine. Tuu nõudsõ hääd kuuntüüd ja tasakaalu. Täämbädse pildi pääl om nätä, kuis Võro ütisgümnaasiumi poisi kooli saalin 1935. aastagal pürämiiti tegevä. Pildi om üles võtnu Zopa Gustav.

Ruusmaa Arthur, Vana-Võromaa muusõummõ päävarahoitja


Pilt om peri Vana-Võromaa kultuurikua muusõumist

Krabi vahtsõ koolimaja tsõõrik aastapäiv

Om seo no puhtõ- vai pidolaud, kohe viirde hinnäst sääti? Krabi vahtsõnõ koolimaja saa 20 aastakka vanas. Samal aol om edimäne süküs 123 aastaga pääle, ku küläinemise ei näe kuuli minejit latsi. Õnnõ külä raamadukogo maja tõõsõ kõrra pääl om viil valla. Sinnä tulõgi 10. rehekuul kokko väiku seltskund, et miilde tulõta varahadsõmpi aigõ.

Kavvaaignõ Krabi kooli oppaja ja direktri Uibo Siimo tulõtas miilde, kuis 20 aasta iist jäti kooliga köüdedü inemise hüväste vana koolimajaga, kon vaimuvalgust oll’ ant 103 aastakka. Tõõsõki inneskidse oppaja ja kooli tüütäjä tulõtasõ umma tüüd miilde.

Kikka Aino tull’ umal aol Krabi kuuli hoobis arvõammõtnigus, ildampa sai tütärlatsi spordioppajas, opas’ matõmaatikat kah. «Inne võistluisi oll’ vajja suusõ tõrvada ja tuud sai tetä ahopaistõl. A kütimi aho lahki. Ei tiiä, mille, a parandi tuud plastõliiniga, perän direktri Lumi määrse viil uma ülikunna är,» saa Kikka Aino uma luu süäme päält är kõnõlda.

A raamadukogohoitja Taali Evi tulõtas inneskidse spordioppaja jutu pääle miilde, kuis tä sporditunnin katõ sai, tuuperäst, et jäi 10 minotit tunni ildas. Inneskine raamadukogohoitja Liiskmani Tiiu tulõtas miilde 1950. aastit, kon es olõ rõivit sälgä panda. «Umblimi sõsaraga pad’akotist hammõ, tuud oll’ võimlõmisõ tunnin vajja.»

Pikäaigsõl oppajal Raua Heldil om meelen, et 1952. aastagal tull’ tä kuuli oppajas ja samal aol tull’ edimäste klassi Kikka Jüri, kiä oll’ 20 aastat tagasi üts päämine vahtsõ koolimaja ehitüse härgütäjä.

Uibo Siimo kõnõlõs, kuis ruutslasõ aviti vahtsõt koolimajja müübli ja arvutidõga. A es lää ehitüs kah peris vipõruisilda. «Tull’ vällä, et kemmergupoti ja rõivahoiu nagi olli projektist vällä jäänü,» seletäs Uibo Siimo.

Kuusõ Ehalõ, kiä oll’ kooli kokk, om henge jäänü, et vahtsõ koolimaja ehitüsega võeti maaha üts illos pihlõpuu. «Vanast kasvi pihl talo väretin, et kurjõ vaimõ kavvõmbal hoita,» tiid tä.

Jutu läävä ka peris vanna aigu. Uibo Siimo mäletäs, kuis tä säitsmeaastadsõn kiudutamisõ aigu punkrin elli. «Es olõ teedä, kas ja kuis ma kuuli saa. A imä õks kõgõ ütel’, et tulõ oppi, tarkus om tarvilinõ vara.» Kiri tuu kotsilõ, et om vajja hoolõga oppi, sai kirotõt ka vahtsõ koolimaja vüürüse saina pääle.

Ja omgi aig minnä tõistõ paika pito edesi pidämä. Teemi viil trepi pääl üte pildi. Pildi tegemise aigu om kuulda, kuis tsirk ossa pääl tsiristäs: «Külä pääl latsi küll, tsirr-tsirr, tossin tulõ kokko, tsirr, väiku latsiaid-algkuul, väiku latsiaid-algkuul, tsirr-tsirr.»

Lüütsepä Eda


Inneskidse kooli tüütäjä Kikka Aino, Raua Heldi, Uibo Siimo, Kuusõ Eha ja Liiskmani Tiiu koolimaja trepi pääl. Lüütsepä Eda pilt

Midä ütest mõtsankäügist oppi?

Nohipalo, pühäpäiv, 15. rehekuu. Päiv paistus, üle hulga ao om hää ilm. Uma Pido kõrraldaja ja tõõsõ hää ütenlüüjä omma inemiisi matkalõ kutsnu ja paistus, et rahvas om kutsmist tõsitsõlt võtnu. Om kätte jõudnu matka välläkuulutõt alostusõ aig, a autit mugu vuur Valgõjärve parkmisplatsi pääle mano. Esiki paar bussi tulõ. Kõrraldaja omma är hiitünü: kuis taa suur rahvahulk ütenkuun mõtsa käümä är mahus. A tulõ vällä, et mahus: mõts niild õigõ pia tsipa päält katõsaa inemise ilostõ hindä sisse. Edesi jääs üle õnnõ silmä ja kõrva valla hoita, kaia, kullõlda ja oppi. Midä mõts sis seo kõrd oppas?

1. Imearst mõts

Eesti filmin, mink nimes «Keskea rõõmud», sõitva kats autotäüt Tal’na inemiisi Lõunõ-Eesti imetohtri Nigoli mano. Näil omma uma hengehädä ja küsümise, miä tahtva targa ja kuulsa ravija käest küssü. Ku nä lõpus õigõlõ paika jõudva, om suur põld autit täüs ja vahtsilõ tulõjilõ andas järekõrranummõr, miä jääs tuhandõst ülespoolõ.

Tan mõtsa all tulõ sama pilt ette. Midä naa inemise kõik tast otsva? Arvada iks tuudsamma, midä sääl filmin tegeläse luutsõ löüdä ravitsõja käest: vastussit henge pääl olõvalõ.

Nii võigi arvada, et täämbädse inemise omma uma hengetohtri löüdnü ja tollõs om mõts. Veeränd tunni ildampa, ku edimält vällä kuulutõt, nakkami suurõn rodun minemä. Iin uut mõtsavelli punkrikotus.

2. Peris- ja vällämõtõldu hädä

Mi kaibami kõik aig kül ütte, kül tõist hätä. Kül om rahha veidü vai aigu veidü, kül ei mõista mi mõnõlõ hirmrassõlõ hädäle rohto löüdä. Säändside mõttidõ tulõkil või tsipakõsõ märki, kuis om mõnõl tõõsõl elo olnu. Näütüses mõtsavellil.

Ütskõrd naksimi sõpruga mõtsan roitõn märkmä. Ollimi õkva tennü väiku tulõkõsõ üles ja tuu pääl vorstõ küdsänü. Ku näimi, mitu killo vorstõ mi väiku kambakõsõga kõrraga suust sisse ollimi ajanu, mõtlimi, kuis oll’ mõtsavellil. Kost saiva nimä uma söögi, midä mõtsan peris suur hulk kulus. Jah, näil olli avitaja, a inämbüisi olli nä noorõ mehe, kiä pikki maid jalaga käve. Säänest kampa es jõvva kiäki salahuisi üllen pitä, arvada pidi nä mõnikõrd nälgä nägemä ja arvada oll’ nii mõnigi rüüvmine köüdet tuuga, et ello jäiä.

Nii omgi meil tan küländ rassõ kohut mõista, olli nuu mõtsavele sis rüüvli vai vabadusvõitlõja. Jah, nä rüüvse, a samal aol pidivä nä elämä esi kõik aig maahalaskmisõ hirmun. Ja seo es olõ näide ainumanõ hirm vai hädä.

3. Puu kasusõ korgõs…

Edesi tulõ üts paik, kon puu kasussõ kimmä vahjõga sirgõn rian. Innembi om tan olnu kotus, kon puuloomakõisi mõtsa istutamisõs ette kasvatõdi. Ütekõrra, kunagi väega ammu, jäeti puukõsõ siiä rian kasuma ja täämbä omma nä üts osa mõtsast.

No las omma päälegi. Ku tan muud ei näe, sis tuud iks, midä luulõtaja om ütelnü: «Puu kasussõ korgõs umbõlõ aigladsõlt!» Olkõ nä sis kasvai rian, mõts kannatas hullõmbagi vällä.

4. Kähr ehitäs liina

Säälsaman kõval om üts kinä mäekundikõnõ, kähriuusi täüs. Kähr ollõv sääne elläi, kiä kuivõmba kotussõ pääl mäekundi sisse suuri elämise liinu ehitäs. Oosõ omma mitmõn esi korgusõn ja vällä saa kah pall’odõst esi paigust. Mõnõ laisõmba eläjä, nigu rebäse ja kährigu, võtva kah mõnikõrd kähri ehitedün oosõn platsi. Ega umavahel häste läbi ei saia, a kuigi eletäs iks ütenkuun är.

Kähri ehitet liin pand mõtlõma inemiisi maa- ja liinaelo pääle. Ku eläjä ei taha kannata tan maa seen uusin ütstõõsõ haisu, kuimuudu nuu inemise kül sääl liinan suurin maiun ellen toimõ saava?

5. Ütest tüüst mitu kassu

Tsipa edesi om kotus, kon varrampa om tõrva palotõt. Vai sis hütsi sepätüü jaos. A arvada iks tõrva ja noid hütsi, miä tõrvapalotamisõst perrä jäänü, om sis perän sepätüü man tarvitõt.

Ku ütest tüüst saa mitu hääd asja, sis om tuu nutikas võimalus. Täämbädsel pääväl üteldäs säändside asju kotsilõ «kuuntuutmisjaam». Üts sääne om olnu sis tõrvaahi, ütel aol ja üte palotamisõga om saadu vanust puujuurist tõrva (kõnõlõmada tärpentiinist, miä tõrvaauru seest kinni püüti) ja perrä omma jäänü hüdse, midä sepätüü man vajja.

6. Mõts omgi imearst

Käümi tõõsõgi mõtsavelli punkri mant müüdä ja jõvvami lõpus Mennikunnu suu viirde. Tan näemi, ku hulga meid kokko om. Vai om tan muud rahvast kah? Ei saaki edimält arvo, kas kõik omma matkalidsõ vai ei. Tan om majakõnõ, mitu tulõkotust, kon küdsetäs vorsti, tast nakkas pääle laudtii, miä suu pääle lätt.

Selgüs tulõ kätte, ku nakkami edesi minemä, parkmisplatsi poolõ. Tan om tõõnõ parkmisplats ja tuugi om veerest veereni autit täüs. Või arvada, et pia sama pall’o, ku ütitsel matkal, om tan noid, kiä ummapääd laudtiid pite ja muidu mõtsa all roitva. Tan saa kinnitüst edimäne mõtõ: mõts om Eesti rahva jaos imearst, kotus, kost hengerahhu otsitas. Ja Mikita Valduri kirotõdu jutu tuust, kuis mõts om eestläse jaos midägi esieräliselt tähtsät, saa tan selge füüsilidse kujo.

Matk saa läbi. Olõmi maaha käünü nii 10 maamehe kilomiitret (mõtsan tunnus tii pikemb ku tii pääl), aigu om lännü päält kolmõ tunni. Järgmäne Uma Pido matk uut iin joba seo pühäpäävä, 29. rehekuul. Kaema mindäs Võromaa ja Setomaa piiri ja kokko saias kell 11 Vahtsõliina kandsi man.

Rahmani Jan


Uma Pido matkasar΄a edimädsele matkalõ oll΄tulnu päält 200 inemise, peris hulga om puiõ vaihõl nätä ka noorõmbat rahvast. Rahmani Jani pilt

Jutuvõistlusõ uutva umakeelitsit juttõ!

Käü Uma Lehe jutuvõistlus!

Võistlusjuttõ sordi:

1. Periselt elon juhtunu nal’alinõ vai tõsinõ lugu
Lugu, miä om olnu kas nal’alinõ, oppusõga, saatuslik vai muido ummamuudu.

2. Lugu, midä periselt es juhtu
Mõnõ luu omma tegünü inemise pää seen: nättü unõn vai määndsestki juhtunust as’ast edesi mõtõldu, kuimuudu olõs võinu olla.

3. Tervüisi tõsõst ilmast
Kas om kuigimuudu (unõn vai elon) kokko pututu kadonuga viil päält timä kuulmist. Vai om nättü midägi muud, midä hariligult peetäs ilmvõimalda luus: nättü mõnt tunti vai muud seletämäldä kujjo. Vai om mõni asi esihindäst ütest paigast tõistõ kõndnu.

4. Maolda nali
Ku meelen mõlgus mõni hää ja tsipa ull’, või-olla ka kulunu nali, sis noid või kah jutuvõistlusõlõ saata.

Egä inemine või saata võistlusõlõ kooni kümme juttu. Jutt ei või olla inne mõnõn tõsõn lehen vai raamatun är trükit ega internetti üles pant.

Egä jutu mano kirotagõ kimmähe uma nimi, aadrõs ja telehvoninummõr!

Oodami juttõ nikani ku 24.11.2017. Jutu saatkõ info@umaleht.ee pääle vai Uma Leht, Tarto 48, 65609 Võro liin). Tunnissõna: jutuvõistlus.

«Mino Võromaa»

Üten Uma Lehe jutuvõistlusõga käü ka latsi ja nuuri võrokiilside kirätöie võistlus «Mino Võromaa».

Võistlusõlõ oodõtas kõiksugutsit kirätöid: juttõ, luulõtuisi, nal’ajuttõ, näütemängõ, katõkõnnit, märgotuisi, laulõ jne. Hinnatas vannusõrühmi perrä (I-III, IV-VI, VII-IX ja X-XII klass).

«Mino Võromaa» 31. võistlusõ teema omma:

• Mu koolitii
• Äpärdünü …käük
• Mu kõgõ suurõmb suuv
• Vigurit täüs … (inemine/lats/elläi/äpp)
• Pand i-le pää otsa
• Mu uma pido

Oodami latsi ja nuuri võistlustöid novvembri 24. pääväs meili pääle kaile.kabun@wi.ee.