Liivlaisi nime umas võtnu kuralasõ ei jaa Kaupo häpü

21. süküskuul saa 800 aastakka madisõpäävä lahingust, kon sai hukka

rahvajuhi Lembitu ja Kaupo. Võrokõnõ ELLERI KALLE kaes tsipakõsõ

seokandi rahvidõ aolukku ja märgotas, midä meil täämbä tetä tulnu.

Timahava om tähtsä päiv 21. süküskuud. 800 aastakka tagasi oll’ suur lahõndik ja kuuli päält tõisi kats miist. Üts oll’ Lembitu ja tõnõ Kaupo, tõnõ tõsõl puul. Lembitul oll’ üle kõgõ maa kuun suur malv, mitu tuhat sõamiist. Kaupo ummi miihiga oll’ üten säksä mõõgavelliga. Mi jäi tuukõrd alla ja kümme aastakka ildamb oll’gi mi maa inämbüste võõridõ all. Kaupost kõnõldas, et timä oll’ mi ilmanukan edimäne õuruuplanõ, ollõv arvo saanu, net õdagumaa om ausamb, parõmb.

Aig om õnnõ näüdänü är, kumb miis sõs oll’ uma rahva jaos õigõmb. Lembitu rahvas, mi, olõmi alalõ, a vet Kaupo rahvas om häönü. Niipall’o ku kongi om kirjä pant näide sõnno, omma säksläne Winkleri Eberhard ja mi Pajusalu Karl kokko kogonu ja pandnu raamatulõ.

Liivlasõ ja kuralasõ

Umbõs katskümmend aastakka om müüdä ütest jutoaamisõst Saarõmaa mehega. Oll’ koolin käünü inemine, sündünü 1950. ümbre, esä ku imä puult saarlanõ. Vällä tull’, et timä teedä eläse üle mere Kuramaal lätläse, a päält tuu viil kuralasõ ja liivlasõ. Timä teedä olõ es neo kats perämäst üts rahvas. No koolin oll’ opnu ja vast viil kostkiltki lugõnu liivlaisist, a vet vannu inemiisi käest oll’ kuulnu kuralaisist. Es panõ sõs kokko, juttu ollõv ütest ja samast.

Usku võit, et säänest arvamist om Saarõmaal viil. Selge om, et kuralasõ omma saarlasilõ läbi ao häste teedä ni tutva. Tõsõlt puult om koolioppusõ ja kirändüsega tulnu tiidmine liivlaisist.

Teedä om, et vanast neosama, kiä parhilla omma liivlasõ, ütli hindä kotsilõ raandalist vai kalamied, sõs randlasõ vai kalamihe. Õnnõ viimätse saa aastaga om esti ja soomõ tiidläisi mõol ja raamatist tulnu tiidmine, net nimä omma liivlasõ.

Või arvada, net esti ja soomõ tiidüsmehe saiva seo sõna säksläisi käest, mõista ei õkvalt külh üldä, kiä oll’ seo säksläne, kiä edimädsen pruugõ seo rahva kotsilõ nimme liivlasõ, die Liwen (Liewen).

Parhilla om sõski rassõ arvo saia, net mille naid sääl Kura rannil pedi naama kutsma liivlaisis. Ku kaia, sis omma külh naide katõ rahva keele mõnõn mõttõn üttemoodu. Ei saa õks olla peris kimmäs, et ku oll’ aastak 1820, saanu Kuolka kalamiis peris häste kõnõlda näütüses Salatsi kutsariga. Ku üts olõs üülnü «broutšõb õbizõks Riigõ» ja tõnõ samma ass’a «broutsib übisek Riig pääl», sõs ei tiiä joht, kas õks olõs peris selgele arvo saadu, net sõit hobõsõga Riiga. Tuul aol oll’ perämäne jago perisliivlaisi viil alalõ, Salatsi kandin, vai muistitsõ nimega Metsepoolõn. Lõunõ puul Koeva veeren ja Väinä jõõl olli nää sõs jo ammu kaonu.

Taa, muistsõ ao Kuramaa rahval olõ es Kaupoga määnestki kaupa. Näil oll’ hindäst uma riik, võit nii üldä, ja seo oll’ kokko katõst rahvast. Umbõs nigu seo ilma aigo Belgia. Om nimmat üte kuninga nimme, seo om Lammekinus, piaaigu nigu Lemminkäinen, kats rahvast olli kuralasõ ja kurši. Perämätse olli leedu sorti, a ku leedu vai balti rahva jaatas katõs – õdagupoolitsõ ja hummogupoolitsõ, sõs lätläse ja leetlasõ omma hummogupoolitsõ, jatvingi, kalindi, prussagu ni kurši omma kõik vällä koolnu, viimätse kurši kattõ umbõs 1850 ümbre mererannil, täämbätse päävä Leedun. A neo Kuramaa rahva sõdisi umal aol säksläisi vasta viimätseni, perädü kõvva.

Om sõs tõtõ, net taad rahvast Kuramaa rannil olõ ei ilman kutsut liivlaisis, õnnõ viimätsel saal aastagal ja nimä omma esi seo nime umas võtnu.

No ja mis sis, võid üldä, a vat üts hädä om seoga. Vet asi om taa, net üten rahva nimega tulõ üten ka kõik liivlaisi aolugu ja kõik naa Dabreli, Ako ja kõgõpäält muidoku Kaupo. Kui perämäne mänge maaha är uma rahva ja seo rahva keele, sõs kuralaisil olõ ei seoka midägi tegemist, a vet Estin ja kõgõ halvõmb, näide hindä kesken om tunnõ ja nigu tiidmine, net om tegemist. A seo olõ ei hüä, olõ ei õigõ. Kuralasõ ei jaa Kaupo häpü, seo sõs mi rahva puult kaia. Nimä ei piä õigustamma, net nii nigu olõski õigõ ja jummal nigu kitt seo hüäs. Määne jummal seo piät olõma, kiä kitt hüäs üte rahva häömise? Innembä olõs tä külh seo, kedä mõlõmban, salatsi-liivi ku kura keelen üldäs kure.

Suurõ ilma hädä

Et kuralaisi vai raandlaisi vai sõs liivlaisi ilosal kodomaal piä inämb ei olõ, om süüdü suurõ ilma hädä ja mullitamisõ. Kõgõpäält kats verevide lippõga vägivallavõimu, üte pääl viiskand ja tõsõl haakrist. Muido olõs näid sääl paar tuhat, püünässi kalla, jahissi ülgit ja oodassi häid sinitsid merest nõsõjid lehmi. Muidoki olõs tähtsä käümine üle mere, Sõrvõ ja Kurõsaardõ, nigu innevanast kõgõ oll’. Miilde tulõ ütlemine näide keelen: «Saarlistõkš keiti siegamõl.» Saarlaisi vai estläisiga käüdi-toimõndõdi segi-läbi. Salatsi liivlaisil oll’ vastapite, estläisiga es olõ suurõmbat tegemist. Seogi om vast joba Kaupo aost pääle. Selle net kergele anda ei andis vaimlasõga kampa lüümist, seo või kestä põlviviisi.

Ku nüüd üldä kõgõ seo pääle, net oll’ mis oll’ ja seo om olnu ja putu ei seo ilma ao tegemiisi mano, sõs tulõs arvo saia, peris õks nii neo asa olõ ei. Kaupokõnõ läts’ Õuroopalõ, käve eski Rooma liinan är pääpappi kumardaman – timä rahvas om kaonu ja edevanõmbidõ kiilt mälehtä ei ütski. Mi parhillatsõ päämihe ja as’apuu pedänü külh õks väega märkmä, ku pall’o õks tandsi Brüsseli ni Berliini pille perrä.

Mõni või mõtõlda: a Kaupo latsõ ja latsõlatsõ saiva ausas säksläses – Fürst von Lieven vai Līveņu firsts. A säändsid, kiä nii luutva, ei tulõs meil valli egä valda ja võimu kätte anda.

Taa pututas ka võrokõisi

Õigõ inemine avvustas umma immä ja essä, niisamatõ mõist timä näide kiilt, saa arvo näide jutost ja ossa näide tarkusõst. Seo tähendäski, net om õigõ mõista edevanõmbidõ kiilt. Ku mõistad, om sul väärtüs ja avv, ku om unõhtõt är, olõd õnnõ üts kõlgas tuulõ käen, so arvaminõ massa ei midägi.

Kah’os om sääntsid ilman kistumalda pall’o ja kõgõ tulõ naid mano. Suur jago riike aagi säänest juunt, et kõik keele piät üte iist kaoma, riigikiil om taa, miä mass.

Õnnõs võidõldas tuulõ vasta ja kõgõ lätt seo võidõlus kõvõmbas. Ilma pääl om näüdüsid perädü hulk, kon inemise omma naanu opma ja oppama umma peris kiilt, edevanõmbidõ kiilt, mõnõ omma peris häste õnnistunu. Kõgõ lähkümbäle pututas meid kõrda lännü asi Põh’a-Soomõn, kon inarisaami kiil om pästet är vällakuulmisõst. Säänest ass’a om kuvõrd aetu ja aetas tansaman Lätin, liivlaisi vai kuralaisi man. Om nuuri inemiisi, kiä keele omma är opnu, kah’os olõ ei näid mitmit sato. Ku olõs, olõs kiil ja seoga rahvas pästet.

Maailman om jo terve riik, kinka kiil oll’ kavva vällä koolnu elävän keelen, nüüd kõnõlõs kõik rahvas. Seo om juutõ riik Iisrael.

Mi, võrokõsõ, piäs kah lõpus arvo saama, net meil om mi uma peris kiil, samasugunõ ku soomõ, karjala vai taasama liivi kiil, et olõ ei seo määneki «esti keele paigapääline tõõsõnd». Ku baski saiva katõkümne aastaga uma keele kõnõlõjidõ numbrõ kolm kõrda suurõmbas aia, sõs või mi taadsamma tetä.


Elleri Kalle
Harju Ülle pilt
Uma Lehe arhiivist

Liivlaisi nime umas võtnu kuralasõ ei jaa Kaupo häpü2017-09-12T15:28:35+02:00

Midä poliitigu reklaamva?

Poliitikidõ suuri piltega püvvetäs ull’õ, kiä esi märgota ja uuri ei viisi

Elä Tal’na liinan ja olõ kaenu, et uulitsidõ pääle omma ilmunu poliitilidsõ päähämäärmise. Suuri plakatidõ pääl omma näo, värmi, lõugahusõ. Näo paistussõ viil esieränis suurõ. Nigu sakõst omma ka maiu ja huunidõ müümise päähämäärmiisi pääl.

Üts rohilinõ kiri ütel’: «Meie teeme» ja tõsõ ütli kah ütte ja tõist. Üte mehe pildil oll’ nimi all: Raivo Aeg – ja oll’gi kõik. Miä tuu tähendäs? Ma sai tiidä, et Ao Raivo sääne vällä näge, a edesi?

Ma tahaki-i noid poliitikidõ päähämäärmisplakatiid lähembält kaia ja lukõ. Saa niisamatõgi kipõstõ arvu, mis sääl om, ja mu jaos om tuu kõik üts ja sama, õnnõ kirja om pantu esimuudu.

A midä päähä määritäs?

Märgoti hindäette: mis nali tuu om? Ku uulitsidõ pääl ja muialgi omma päähämäärmise, sis om sääl iks teenüs vai kaup vai midägi säänest (ja mullõ ei miildü sukugi, et tuud kõik kotussõ joba täüs omma). A poliitigu?

Kuimuudu juhtu, et poliitikit naati päähä määrmä? Seo om jo peris vastaolo, võlss asi. Ku ma piässi valima minemä, sis tulõssi jo kaia kas kodolehe päält vai kostki muialt, midä tuu vai tõnõ eräkund taht tetä, midä lubatas. A ka tuud, midä nä minevä kõrd lubasiva ja tahtsõva ja mis sis periselt tettüs sai. Ja mitte õnnõ minevä kõrd, a ka viil varrampa. Parhilla ma tuud viil ei tiiä, kost säänest asja lukõ saa.

Tahas teedä viil tuudki, kas sälätagonõ om puhas vai ei – egäsugumaidsi skandalit ja jandalit om jo poliitikan olnu, sakõst iks rahaga köüdetüt.

Kuis nüüt seo as’a mano käü päähämäärmine? Kas tõtõst lätt kiäki ja vali tuu perrä, kiä om tennü vägevämbä päähämäärmise ja muu kampaania?

Ahvitas vällämaad perrä

Mullõ paistus, et niimuudu püvvetäs ull’õ, kiä esi ei märgota, õnnõ kaesõ, kiä ilosampa näütles, mõist küsümüisile ilosahe vastada vai niisama hindä suurõs puhku. Vai ku sälätagonõ päävävalgust ei kannahta, sis illos päähämäärmine pand as’a tasakaalu?

Kas või olla, et kunagi päält vahtsõ vabariigi alostust üts poliitik vai partei löüdse, et võisi umma asja päähä määri, nigu vällämaal tetäs, ja tõsõ lätsivä perrä nigu lamba? Egäl puul muial niimuudu tetäs, teemi mi kah!?

Ku säändse plakadi omma üles pantu, sis panku joba tutvit inemiisi Eesti aoluust, nigu Hurta, Koidulat vai Pätsigi. A ku tuu olnu kah õnnõ üte poliitigu päähämäärmine, nigu täämbädse plakadi omma, sis võinu iks olõmalda olla.

Kiä taa kinni mass?

Päähämäärmine mass pall’o ja tuu raha võetas jo rahva käest massõga. Kuis ma saa valli vai tukõ kedägi säänest, kiä rahva raha nii arulda lakja pess? Mul telekat ei olõ ja ei tahaki, a pelgä, et sääl, kon päähämäärmine om liikva pildiga tettü, võiva nuu as’a viil hullõmba olla.

Ma soovida päähämäärmiisist müüdä kaia ja iks tuu perrä valli, määne om peris elo olnu. Tuu või olla nii hää ku ka halv, lõugahuisist huulmada.


Musta Riivo,
IT-miis, võrokõnõ,
kiä eläs Tal’nan

Midä poliitigu reklaamva?2017-09-12T15:11:22+02:00

Kampaania kõrran elo

Latsi- ja nuurikultuuri aasta kooliaasta alostusõn joova koolilatsõ koolipiimä. Nä märgotasõ, kuimuudu tetä vanavanõmbidõ päävä kontsõrti. Vast om midägi hääd miilde jäänü keväjädsest muusõumiüüst? Kas tuud saanu no kuigi är tarvita? Ja tegeligult, Euruupa muinsuskaitsõpäiv om kah samal aol. Kas noid tegemiisi kaema jõutaski? A kõgõ suurõmb murõ om iks tuuga, midä kinki 100-aastadsõs saavalõ Eesti Vabariigilõ.

Kavva ei olõ aigu märki. Valimisõ käävä tävve huuga, kõgõ tuuga tulõ kursin olla. Sis omgi käen aig, ku jõulu võiva paaris kuus maailma är valluta.

Niimuudu, kampaania kõrran, taa elokõnõ viirdüs. Ei mõistaki üteldä, om tuu sis hää vai halv.

Õnnõgi kar’aeläjä tunnõ tulõ vahel pääle.


Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja

Kampaania kõrran elo2017-09-12T15:06:27+02:00

Ökoturismi koolitus

Tulõva kuu tetäs Võromaa kutsõhariduskeskusõn Väimelän 40tunninõ kursus, kon kõnõldas ökoturismist. Koolitasõ tunnõdu ökoturismi praktiku Ruukeli Aivar Suumaalt ja Piho Aigar Võromaalt. Koolitusõ seen om ka mitu opireisi ja tüütarrõ.

Ligembät teedüst saa Võromaa kutsõhariduskeskusõst Kruusalu Terje käest, tel 785 0817; 5690 5389, e-post: terje.kruusalu@vkhk.ee.

UL

Ökoturismi koolitus2017-09-12T15:04:40+02:00

Teppo lõõtspilli tegemise kursus

Teppo lõõdsatalo ja Võromaa kutsõhariduskeskus kõrraldasõ aastil 2017–2019 kats Teppo tüüpi lõõtspilli tegemise kursust. Edimäne kursus nakkas pääle tulõval kuul ja sinnä võetas vasta 15 huvilist.

Kursust plaanitas tetä kõrra kuun, kolm päivä kõrraga Võromaa kutsõhariduskeskusõ tehnomajan, lisas tulõ esi koton tüüd tetä. Oppasõ pillimiis ja pillimeistre Tartese Heino ja puutüü-oppaja Pumbo Taavi.

Teedüst saa mano Teppo Priidu käest, tel 5135 350, e-post priiduteppo@gmail.com.

UL

Teppo lõõtspilli tegemise kursus2017-09-12T15:04:02+02:00

Noorõ oppasõ vanno nutisäädmit pruukma

Võromaa keskraamadukogo kõrraldas ütenkuun Võro nuurikeskusõga 26. süküskuul koolitusõ, kon vanõmbilõ inemiisile, kiä veidü arvutit mõistva, opatas nutimassinidõ tarvitamist.

Koolitus om mõtõldu raamadukogo lugõjilõ ja koolitusõlõ tulõja piäs üten võtma uma üsäpuutri, tahvliarvudi vai nutitelefoni. Raamadukogon omma ka olõman tahvliarvudi, midä osavõtja saa koolitusõl pruuki, ku vajja piäs minemä. Egä osavõtja saa hindäle uma noorõ oppaja, kinka ütenkuun kaias, määndsit häti või egäpääväelon nutimassinidõ tarvitamisõl ette tulla.

Koolitusõst ossavõtmisõs pallõldas kõlista telefonil 782 1912 vai saata e-kiri aadrõssi merle@lib.werro.ee pääle. Kirja om vajja panda, selle et kotussid om kimmäs hulk.

UL

Noorõ oppasõ vanno nutisäädmit pruukma2017-09-12T15:03:24+02:00

Valgõvinne ansambli and Varbusõl kontsõrdi

23. süküskuul and Varbusõ muusigamõisan kontsõrdi kuulsa Valgõvinne ansambli Etno-Trio-Troitsa. Ansamblin mängvä kolm miist 50 esi Ida-Euruupa pilli.

Ansambli juht om Kirtšuki Ivan, suurõ habõna ja võimsa tenorihelüga. Troitsa laul perimüslaulõ esimuudu, a hoit meelen ka vannu laulutraditsioonõ.

Ansambli kodolehe pääl troitsa.net saat kullõlda, määnest muusikat tetäs.

UL

Valgõvinne ansambli and Varbusõl kontsõrdi2017-09-12T15:01:24+02:00

Ohotusõ-teemalinõ perrepäiv Võrol

Pühäpäävä, 17. süküskuul om Võrol politsei- ja piirivalvõammõdi ja pästeammõdi ütitsen huunõn perrepäiv.

Tähistedäs 150 aasta müüdäsaamist tulõtõrjõ asutamisõst Võro liinan. Päiv nakkas pääle kell 12 rongikäügiga vana tulõtõrjõmaja mant Seminäri uulidsa pääl.

Kellä 14st pääle saa täämbädsen politsei- ja pästemajan ekskursioonil kävvü, pästjide tüüd kaia, pruuvi sainast üles ronni ja rattaga vigurisõitu tetä. Tegemiisi om tuul pääväl viil.

UL

Ohotusõ-teemalinõ perrepäiv Võrol2017-09-12T15:00:45+02:00

Otsitas põnõvampi võrokeelitsit sõnno

Võro instituut korjas 14.–26. süküskuuni kokko kõgõ põnõvampi võro keele sõnno. Valik välläpakutuist sõnnost saadõtas Friisimaalõ, 2018. aastaga Euruupa kultuuripääliina, kon noid sõnno saa Euruupa kiili tutvustavan keelemajan stende pääl näüdädä.

26. süküskuu pääväl peetäs Euruupa kiilipäivä. Taa päävä kuulut’ vällä Euruupa Nõvvokogo 2001. aastagal, et tukõ kiili opmist üle terve Euruupa.

Euruupa kiilipääväl kõrraldõdas mitmõsugutsit ettevõtmiisi kiili opmisõ ja Euruupa keelekirivüse tugõmisõs.

Sõna, midä oodõtas, võinu olla kõgõ põnõvamba, ilosamba vai võroperätsembä. Egäüts saa noid vällä pakku instituudi Mol’ovihu lehe pääl (facebook.com/VoroInstituut), a või ka kõlista tel 782 8750.

Sõnno välläpakjidõ vaihõl loositas vällä võrokeelist kiräsõnna ja muid võro kultuuriga köüdetüid avvohindu.

UL

Otsitas põnõvampi võrokeelitsit sõnno2017-09-12T15:00:08+02:00

Pulga Jaan: luudusmärke perrä tulõ süküst viil uuta

Midä kõnõlõsõ luudusõ märgi timahavadsõ sügüse kotsilõ? Antsla kandi miis Pulga Jaan ronisi õdaguhämärüsen mäe otsa, kai ümbretsõõri ja püüdse midägi ette arvada.

«Tan ei olõ määnestki süküst viil nätä. Ku ümbretsõõri kaia, kas sa näet mõnt kõllast kõivu? No sääl om üts häste vana kõiv, säält vahelt paistus. Tuu om nigu kõllatsõmb külh, a tuu om kõik aig kõllanõ.

Pai om kül pruunis lännü, tuu om arvada tollõst, et pall’u vihma om tullu.

Aian om ka nii, et valgõ klaari nakkasõ ütsiku minemä klaaris. Maaha om näid muiduki sadanu, naid oll’ pall’u sääl otsan. Eks ülearudsõ satasõ maaha. Sügüseubina, nuu ei olõ sukugi viil valmi. Ma ei olõ eski viil julgunu mahla tetä.

Aiaviläga om nii, et ua omma ülearu ilusa. Hernil ei olõ kah vika. Põrkna omma viimätsel aol suurõs lännü. Kapsta ei olõ viil valmi. Kurkõ jaos oll’ seo kül halv suvi. Ja tomadi ei saa valmis: tulõva rohilidsõ otsa, vihma käen läävä mustas, vereväs ei lää. Ütsiku läävä, a võinu rohkõmb. Kartult om häste suuri, a väiksid kah om iks peris hulga seen.

Ku inemiisi perrä arvada, sis villä omma võtmada tan ümbretsõõri. Pulga Jaan käü väega aigupiten. Ku olõs süküs tullu, kas tä nii aigupiten käünü? Täl om aigu küländ. Ja nii om luudusõga kah.

Vai sis kaet eläjid. Kaarapõld om mõtsa veerest kõik är süüdü. Harilikult omma kaarapõllun tsiga ja kits, nuu omma säändse tõpra, kõndva kesk põldu ja nakkasõ sääl nätsütämä. A tan om ilustõ kõrralikult veerest võetu, arvada tõõsõ eläjä omma. Varõssõ ja ronga, nuu söövä hoolõga villä põra. Või-olla om tuu määnegi hädäabinõu näil. Kunnõ ei olõ, kurõ saiva tuust ammuki arru, lindsivä kohegi kavvõmbalõ. Vast sis hainaritsikit süümä. A nüüt ollõv üts jagu näid tagasi.

Suu oll’ vanast kõik mügrisit täüs. Tulliva mu aiakraami kah süümä. Nüüt ei olõ süüdü. Märkse vällä, et naabrimehel om suu veeren tükk maad, kon om vana kulu, sääl eläse nastigu. Nastigu söövä mügri är! Ja ku repän üüse tulõ, tuu ka kaib näid vällä. Ja sis arvada šaakal. Siin om mulkõ kõik täüs kaivõtu, sügävält maa alt. Suurõ hüürläse lindsivä tan, inämb ei linda. Arvada omma nuu kah vällä kaivõtu joba. Säänest külmä ei olõ ollu, mis noilõ olõs lõpu pääle tennü.

Ma arva, et süküst tulõ viil uuta. Nigu kevväi jäi ildas, jääs süküs kah põra ildas. Esiasi om muiduki, et tuu edesi-tagasi jukõrdaminõ käü. Kõrd om sääne külm aig, mõni päiv om õigõ lämmi. Tuu jukõrdaminõ või nika jõuluni vällä minnä. And ütte ku tõist ilma.

Mis säält edesi tulõ, talv. Ma ei mõista muud märki üteldä, kaksõ mehiläisi valla, panni näile süvvä, sis laepäält oll’ taru maru kõvastõ kinni tettü. Eelä panni söögi, täämbä naksi manu valama, täämbädse üüga olli jäl kinni tennü. Nii kõvastõ pigitadu ei olõ nä innembä ollu. Mehilädse paistusõ külmi uutvat.
Nuu külmä võiva sügüse ka tulla kõrras, a ma ei usu, et lõpligult. Ku tulõ, sis tulõ sääne külm, mis puid ei hiidütä.»

Rahmani Jan


Pulga Jaan istus mäe otsan ja arvas sügüsest ilma ette. Rahmani Jani pilt

Pulga Jaan: luudusmärke perrä tulõ süküst viil uuta2017-09-12T14:58:39+02:00