Tossu Tilda pajatusõ

Brežnev Kasaritsan sannalava pääl

Ilosal põimukuu pühäpääväl sai suguvõsa kokko Kasaritsan põlistalon. Süüdi-juudi ja aeti juttu. Egälütel oll’ määnegi vahva mälestüs edevanõmbidõ talost.

Häste lätsi jutu tuust, kunas tan edimäne kõrd om käütü. Naanõ, parhilla mitmõ latsõlatsõ vanaimä, kõnõl’, kuis tä mõnõ aasta vannusõn üten imä ja esä ni tsipa vanõmba velekesega pulman oll’.

Tuu oll’ tuu aasta, ku vinneaignõ riigipää Brežnev tekk’ visiidi Kuubalõ. Tollõst sündmüsest pudrassi raadio ja televiisor nätäl aigu.

Päiv oll’ pulmatarõn pikk ja kirriv. Pall’o pulmalidsõ jäi tall’o üüses. Väiku latsõ upitõdi sannalava pääle, suuri inemiisi asõmõ olli lava veere all põrmandu pääl. Kõik jo tarrõ ja aidalakka är es mahu.

Vasta hummogut tund’ tütärlats, et täl om kitsas maada. Tä põrot’ jalaga velekesele, nii et tuu pudõni lava päält alla suuri inemiisi hulka. Perrä hõigas’ väiku tütrik lausõ, midä oll’ egä päiv kuulnu: «Brežnevi visiit Kuubalõ!»

Maolda nali

Kärbläne ei saa koid kätte

Kärbläne ja koi istva kõrdsin. Koi lätt är, kärbläne jääs viil perämäst klõmakut võtma.

Ku kärbläne hinnäst peräkõrd pistü aja ja är säädmä nakkas, tund tä, et tsipa pall’o sai. Kaes, koi kah joba väega kavvõdalõ jõudnu. «Täämbä ma külh koini ei jõvva,» hindas kärbläne olokõrda.

Saapa hind

Seo lugu juhtu 2003. aastal, ku mu imä tüüt’ Säästumarketin.

Ütel pääväl tulliva müüki ilosa naisi talvõsaapa. Üts naanõ tull’ mu imä manu ja küsse:

«Andkõ andis, kas teil om välän üte saapa vai paari hind?»

Kungusõ Karinee
Parksepä keskkuul
5. klass

Parõmb, ku lubahuisi ei täüdetä

Kuuli raadiost, et pia naatas ka Eestimaal inemiisi maaha laskma.

Edimält pandas saina viirde nuu, kiä omma kurja vai ull’uisi tennü. Peräh või ka tõisi inemiisi käeh kõrd olla.

A ma olõ tähele pandnu, et ka väega hää inemise tegevä vaihõpääl ull’uisi.

Ma esiki olõ sääne. Muido olõ ekäpite sündsä ja elä iks viie perrä, a tõõnõkõrd õkva kisk ull’uisi tegemä. Peräh om hindälgi halv ja kahjatsõt süämest. Ega ma tuuperäst viil halv inemine olõ-i. Tiiä-i, kas musugutsit ka küllä pite otsma naatas, et tuld anda…

Ma mõtlõ, et vast tuu rahvapartei valimislubahus om säänesama lubahus nigu tõisil. Et lubatas külh kõkkõ, a tegemä ei naata. Sõs vast piä-i pelgämä.

Muda Mari

Imä tekk’ ulli nall’a

Inne kuvvõnda klassi edimädse veerändi lõppu tetti kontrolltüü. Tuu oll’ mu jaos tähtsä, otsust’ mu veerändihinde.

Istõmi õdaku kuun perrega lavva takan, ku äkki käve läbi telefoni helü. Tuu helü tähend’, et hinne tull’.

Imä võtsõ telefoni, kai hinnet, a mullõ es näütä. Küsse imä käest, kas om viis. Imä raput’ pääd. Küsse, kas om neli. Jälki raput’ imä pääd. Olli joba peris närvin ja küsse, kas kolm om sõs. Imä noogut’.

Samal aol, ku imä noogut’, lätsi ma näost valgõs. Arva, et süä jätse kah paar lüüki tegemädä. Ku imä minnu sääntsenä näkk’, ütel’ õkva, et periselt oll’ viis. Hingsi kergembält, a olli viil tükk aigu näost valgõ.

Imäl sai külh pall’o nall’a, a ma olli nal’ast peris kavvõn.

Ilvese Janely
Parksepä keskkuul
6. klass

Õnnõligu lõpuga päsemine

Ollimi imäga mõnõ aasta iist kats põimukuu perämäst nädälit uman maakotun Taivaskua tiiristil Väiku-Hatikul Põlva aianduskruntõ seen. Vai nigu no üteldäs, suvilidõ man. Teimi sääl ummi sügüsiidsi töid. Mu põhitüüs oll’ rehetarõ katusõ parandaminõ tõrvapapiga, vana oll’ läbi, lastu jaos eurosit netu.

Paar päivä inne süküskuu algust oll’ vaia tüüle vunki anda. Nii ma sis ronisi sääl maa ja taiva vaihõl ja lei papiribadõ vaihõlõ tõisi, kuvvõ meetri pikkudsõlt, et tuul vaihõlõ es päsnü. Inne kaki muidoki määnü är, a miä terve, nuu jäivä alalõ.

Üte liistu ülemäne ots oll’ terve, a alumanõ mädä. Murdsõ tuu alumadsõ otsa är, a viir jäi rääbäküs. Mul oll’ ronimisõs kats puuredelit kablaga kokko köüdet. Arvssi uma tarkusõga, et võta Husqvarna ja tasanda otsa är. Võinu käsisaega kah, a noh, kon tuu uhkus ja takastperrä tarkus.

Ütekõrraga tunnõ, et retel nakkas vaoma. Mul vist tagaotsa pite alla sõit, nigu latsil talvõl riikesega Tamula järve perve pääl mäest.

Jäti ruttu sae saisma, haari õnnõs hüä käega ülemädsest liistust kinni ja kuraga pidi iks saagõ kinni, et alla es sadanu. Kahjo kah saest, ku alla lindas ja katski lätt – kallis asi.

Kai ümbretsõõri, ei üttegi naabrimiist. Mu onnikõnõ uusrikkidõ vaihõl – kes mu laonu huunõ pääle kaeski. Pandsõ kõvastõ rüükmä: «Appi! Appi!» Et vast naabri Ilmar kuuld.
Läts’ uma viis minutit, ei midägi. Sis lei helüregistri kõvembas ja rüükse: «Tulõ appi, Ilmar, ma sata ja ei jõvva üte käega kinni hoita.»

Suurõ hirmuga joba mõtli, et ku sata, kuis hinnäst hoita ja saag iks terves jääsi. Ku näi, et Ilmari naanõ Mallõ läts’ pindremaa puult uma maja poolõ kallist kaasat kutsma, mõtli: «Nüüt päse!»

Ku nä peräle jõudsõva, sis ütlivä, et nuur miis, a varsa aru. Et mille näid julgustusõs es kutsu, säändsit töid ei tetä ütsindä.

Tennässi näid süämest ja lubasi tõnõkõrd olla targõmb ja kinki näile lepäpuust medäli vaprusõ ülesnäütämise iist.

Tõnõ päiv kavvõmb naabri Kalev, kes mullõ iks appi käve, tull’ ja pilgas’ minnu, kas ma olõs ripnõnu katussõ pääl õdaku kellä kuvvõni, ku tä tüült olõs tulnu.

Tuu pääle ma ütli, et hää, et niigi läts’, olõs pall’u hullõmbalõ võinu minnä. Olku taa lugu oppusõs ka tõisilõ, et ei tasu ummi võimit üle hinnada. Ja ohotusnõudit tulõ iks täütä!

Johansoni Madis


Koha Priidu tsehkendüs

Ullus om pulmast kallimb

Meediän arotõdas, et Rõiva Taavi ja Värgi Luisa pulmatrall läts’ masma 40 000 – 50 000 eurot. Nä es lää paari kül massumasja raha iist, kuigi noh, massumasja nimäki, a õks küstäs, kas sääne pidopidämine om inneskidsele pääministrile joudumüüdä. Seo summa om Rõiva Taavi poolõtõsõ aasta palk.

Periselt om taa küsümüs, kost tä pulmis rahha võtt’. Vast om õks tego kuigimuudu korrumptiivsõ ettevõtmisõga?

Mis olõs paariminegi kõgõ odavamb variant? Pido är jättä? Paariminegi riigilõiv om 30 eurot, notaritasu om 63,9 eurot, kokko sis 93,9 eurot. Ku võtta Rõivastõ kulus keskmidselt 45 000 eurot, sõs olnu tuu raha iist võimalik paari panda 479,2 paari. Vot omma kääri, määndse ei anna no inämb inemiisile rahhu.

A tõist puult aokirändüs ega pümme lihtsä inemine ei näe. Halva kellelegi ei taha, a kiäki ei mõtlõ, pall’o võimalik lakjaminek mehele ildamba masma või minnä. President Ilvessele massõ lakjaminek päält 100 000 euro, vana Ossinovski varra om Äripäiv hinnanu 221 miljoni euro pääle. Pelädä om, et sääl määnegi näronõ 100 000 euro lakjaminek es olõ.

Vinne oligarh Abramovitš lahut’ umast tõsõst naasõst Irina Vjatšeslavovna Malandinast 2007. aastal ja tuu läts’ mehele masma 300 miljonni dollarit.

Jätke Taavi rahulõ! Naasõ tahtminõ om mehele egäl juhul odavamb ku naasõ mittetahtminõ. 45 000 om märk, et miis ei tii nall’a ja võtt umma naist tõsitsõlõ.

Otav pulm või ildamba hoobis kallimbas minnä. Näütüses, sa olõt hää järe pääl ja abielun ja nakkat vahtsõt naist tahtma. Sõs tulõ sul kõgõpäält vana naasõga lakjaminek ja vahtsõ naasõga pulm, ja kae, mis tuu kõik kokko mass.

Naist om mehele vajja. Ilma naasõlda lätt miis ullis. Ull’us lätt kulukambas.

Üts vällämaa poissmiis näütüses astsõ perän pikkä ütsindäolõkit sugulistõ läbikäümiste kalaga. Täpsembält ei olõ teedä, kuis näil eelmänguga oll’, a peräkõrd tsusas’ poissmiis hindäle kala persehe.

Õnnõtusõs es olõ tuu määnegi harilik kala, nigu särg vai viidik, a määnegi oosõkala, kellele uru miildüse, ja timä ujosi sääl persen rõõmsalõ edesi, nii kavvõlõ, ku sain vasta tull’.

Es jääki muud üle, ku kala tull’ mehe seest vällä lõigada. Kon häbü ots ja tõõsõpoolõ surm viil päälekauba. Mis sääne nali jõukalõ mehele masma lännü? Ma arva, et kõik!

Ku Jobsi Steve olõs hindäle avaligult kallo persehe topnu, ei olõs iPhone täämbädsel pääväl telehvon, mille hää tundõga kõrva mano panõmi.

Olavi Ruitlane
Ruitlasõ Olavi,
suhtidõ lahksaja

 

 

Rahvaluulõkogoja Sandra Jaan

Sandra oll’ üts noist, kiä vastas’ Hurda Jakobi üleskutsõlõ kor’ada kokko inemiisi mälon alalõ olõvat rahvaperimüst. Tä tiidse häste, ku rikka omma Vahtsõliina kihlkund ja naabri Setomaa rahvaperimüse poolõst.

Sandra Jaani kodanigunimi oll’ Sander, a umilõ üleskirotõduisilõ saadõtiisilõ pand tä ala Sandra. Tä sündü 28. põimukuul 1862. aastagal Rõugõ kihlkunnan, a pia sai timä elopaigas Vahtsõliina vald, kohe tä jäi uma perrega surmani.

Kooliharidusõ sai tä paigapäälsen Tsäpsi algkoolin. Sääl sai selges lugõmisõ, kirotamisõ ja laulmisõ. Inämbäs es olõ kehvi vanõmbidõ latsõl võimaluisi. Opiti võro keelen vaimuligu kirändüse perrä. Ildampa sai Sandra Jaanist rätsep, kiä käve talost tallo ja küläst küllä, valgõl aol tekk’ tüüd, a õdagidõ kullõl’ suurõ huviga külärahva juttõ ja kai kombit.

Päält perimüse korjamisõ kirot’ tä ka aolehile, oll’ pia 15 aastakka Ristirahva Pühapäewalehe toimõndaja.

Timä päält 20 aastaga pikk tüü, kon om kokko 8000 kiräpuugnat peenükeist kirja, om tett tävveste tasolda. Tsipakõsõ «sulõrahha» and’ Hurt siski umast karmanist. A Vinnemaa geograafia selts and’ tälle tunnustusõs suurõ hõpõraha kaalan kandmisõs.

Sandra Jaan kuuli 20. rehekuul 1925 ja om matõt Vahtsõliina surnuaida. Täämbädse pildi om Aaderi Joosep tennü 26. põimukuul 1984, ku raamadusõbra, kodo-uurja ja Seto leelotaja tei valla rahvaluulõkogoja mälehtüskivi timä kodotalon Kapstojal.

Ruusmaa Arthur, Vana-Võromaa muusõummõ päävarahoitja


Pilt om peri Vana-Võromaa kultuurikua muusõumist

Liisokõsõ Kornetin Kaika suvõülikoolin

Kon timahava Kaika suvõülikuul om? Kas tiiät, kon seol aastagal Kaigast tetäs? Säändsit küsümiisi oll’ keväjä Tal’na Võro seldsin kuulda. Sis anni kõrraldaja teedä, et läämi Lätti. Nii oll’gi timahavanõ Kaigas 11.–13. põimukuul Kornetin.

Kolm päivä sai Korneti rahvamajan nii võro, läti ku eesti keelen loengit kullõlda. Sai laulu lüvvä, tandsõ oppi, simmanit pitä, tiatrit kaia ja säidse kõrda päävän tsuklõman kävvü.

Ansambli Liiso oll’ üles astma kutsutu riidi õdagus ja ette oll’ nättü tunn aigu rahvalõ meelehää tegemist. Vastutus oll’ suur, tuuperäst sõidi liisokõsõ joba neläpäävä õdagus Võrro, umma «paradiisinukka» Pütäljärve viirde har’otama laulõ ja vahelugõmiisi.

Suvõülikooli vallategemise aos ollimi joba kinäste ummi sinitside hammidõga Kornetin rian. Avitimi rektril vallategemise kõnnõ pidämise perrä ka «Mu latsõpõlvõ Võromaa» noodirita vitä.

Pesäpaigas anti Liisolõ puhkõmaja, mis oll’ õkva Ieva järve veeren: kõrralik purrõ, hüä tsuklõmiskotus, väega puhas vesi. Süä nakas’ õkva laulma säänest illo näten!

Palkmaja umanik om Möldri Kalju, tävveste võrokõnõ, kiä Lätist naasõ võtsõ ja sinnä elämä jäi. Uma keele kõnõlõmisõ rõõm oll’ mõlõmbalt puult suur. Lahkõ peremiis andsõ meile loodsikut lõbusõidus ja es keelä õngõgi.

Riidi õdagu sis astsõ Liiso üles Korneti laululava pääl, mis edimält paistu väega suur mi tsillokõsõ ansambli jaos, a vist siski jõudsõmi kullõjidõni – nii tundu meile plaksutamisõ perrä. Laululava oll’ mäe otsan ja säält paistu nii järve ku mõtsa. Korneti kaemistornist (231 m merest) oll’ nätä viil kavvõmbahe, pia nigu Munamäelt.

Puulpääväne päämine ettevõtminõ – viietunninõ huvisõit Korneti kandin – oll’ kõva sõna. Ei olõ vist varrampa nii pikkä kohaligu kandi tutvustust tettü. Vidäjäs oll’ Prangli Jaan, kel kolm kiilt (võro, eesti, läti) kõrraga suun. Kül timä tõlksõ ja kõrrald’ – tubli miis!

Teno suvõülikooli ekskursioonõlõ omma saanu «lõunaosariigi» mitmõ kotusõ tutvambas ku hindä säälmail elämise aigu.

Õdagu näimi Krabi külätiatri lustilist luku «Jahilkäük». Häste veivä simmanit lõõdsa ja viioliga Laube Kadri ja Varblasõ Marju. Opsiva mängõ ja tandsõ kah – niikavva ku pikne pääliinast peräle jõudsõ. Välguvalgõl sai viil sannan käütüs ja järveviirsin puiõn tormi tuusõldamist kaetus. Eelektri oll’ ammõtlikult vahelduvvuul – vahel oll’, vahel es olõ. Nii terve üü.

Pühäpäävä hummogus rahusi torm maaha ja päävänõsõmisõ aig löüdse järve veerest kats liisokõist-kalamiist. Üts mugu pilsõ õngõ vette, tõõnõ keerut’ leevämurost pallikõisi, minka kallu ullita ja konksi otsa meelütä. Saiva õks peremehe kassilõ värski hummogusuutävve.

Sis sai viil rahvamajan kullõldus mõttõtsõõri üle piiri kuuntüüst ja tuust, kuis alalõ hoita eestlüst Lätin. Tegeligult om tuu lihtsä – rohkõmb Prangli Jaanõ!
Tennämi süämest kõiki kõrraldajit piiriüledse suhtõlõimõ kudamisõ iist.

Müürsepä Külli,
«sopraano» lauluansamblist Liiso


Liisodõ ütispilt kolmõ lipu all: ederian (istva) Greenbaumi Thea, Ristikivi Siiri, Nopri Tea tagarian (saisva) Müürsepä Külli, Eksta Viivi, Toomla Silvi, Urbaniku Eha. Greenbaumi Thea pilt

Hää auraga rahvapillilaagri

Timahavva 19. kõrda olnu rahvapillilaagri Võromaal Mõnistõn tõi kokko 80 egäst Eesti nukast peri pillimängjät ja üte pini. Tuust põimukuu kolmanda nädäli pillileerist, midä kutsutas ka kõrraldaja Laube Kadri perrä Kata laagris, olõ ossa võtnu joba 12 aastat. Aoga om pillimäng ladusambas lännü, esi olõ ka paar sentimiitret kasunu ja oppa nüüt tõisi.

Edimäst kõrda, ku olli 11-aastanõ plika, oll’ väega põnnõv laagrilõ tulla. Sõs olli ma õnnõ üte aasta toropilli mängnü.

A mille ma sinnä kõik aig jälki tagasi lätsi, oll’ tuu, et vällämaa oppaja olli nii huvitava. Inglüse kiil oll’ multikist selge ja võõridõ suuri inemiisiga üten pilli mängmine pand’ süäme pisu hudisõma.

Ku ma näide käest küsse, kuimuudu nä mõistsõva Võromaalõ tulla, oll’ vastus kõik aig sama: Kadri kutsõ. Püüdse sõs uma pää sisse mahuta, kuis Kadri nii pall’o vällämaa inemiisi tiid.

Kiä tege, tuu jõud

Põhias’a omma egä aasta üttemuudu: hummogupoolõ oppajaga katõkõistõ pillitunni ja pääle lõunat kamban ütenmängmine vai rütmi har’otaminõ. Õdagu lauldas ja tandsitas.

Sõbra imesti, midä laagrin süvvä andas, et inemiise viie pääväga mitmõtunnidsõ kontsõrdi kokko pandva. Sõs kutsõ näid laagrilõ ja tull’ vällä, et periselt jääs pillimängmise kõrvalt aigu ka tähti kaia – perseiide sado kah nigü tellitü.

Laagrilidsõ omma Mõnistõ vaimu umas võtnu

Varrampa rännäs’ laagri Võromaa pääl ümbretsõõri, a 2009. aastagast sais kimmäle Kuudsi koolimajan paigal. Mõnistõ vaimu omma laagrilidsõ umas võtnu ja õigõ mitmõl om uma meelüspaik – ku parasjago klassiruumi ei mahu, saa har’ota ka spordiplatsi veeren vai bussipiätüsen.

Egä kell lövvüs ka kalitorin mõni kõndmisõ päält pilli mängjä, olkõ pääle, et noodikiräst haisugi ei olõ. Mu opilaisi vannusõvaih oll’ timahavva 46 aastat. Mitu püsülaagrilist omma edimäst kõrda tansaman Mõnistõn pilli kätte võtnu ja opva kõrva perrä kõrrast kipõmbalt mängmä. Laagrin käü ka mitu muusigakooli oppajat, et hinnäst mõnõ vahtsõ pilli pääl edesi arõnda ja häid mõttid saia.

Mõnikõrd käüdäs mõnd lähkün olõvat ettevõtmist kaeman vai mindäs inne hummogusüüki kõgõ laagriga siinde. Varatsõmbist laagrist tulõ miilde viil korvõ kudaminõ, uma pillimehepingi kujondustüü, kadajapuust ratta pääle tähti kõrbõtaminõ.

Perämäidsil aastil om laagrilõ tulnu ka pillimeistri Laaseri Leho, kiä kohegi uma pop-up (aotlidsõ) tüükua pistü pand ja lõõtsu parandama nakkas. Seo tüü kõrvalt jõud tä valmis tetä ka üte vahtsõ laagripilli, midä lõpukontsõrdil näüdätäs. Niimuudu omma valmis saanu kontravann, pappkastist geto-tüüpi lõõts ja präänigukarbist bändþoliino. Seo aasta pillis oll’ linnugivineerist viiol.

Noorõ ja vana ütenkuun

Üte õdagudsõ tandsuoppamisõ aigu saisõ laagri küläline, Argentiina juuriga kitramängjä Zeoli Patricio, telefon käen, kesk kalitorri. Kavvõlt tundu miis väega ammõtin, et piät kõik aig kõnnit vasta võtma, a sõs tull’ vällä, et tä kõlistas esi tõisilõ: «Ma mõtlõ parhilla, kellele ma viil piä taad muusikat laskma.»

Patricio oll’ laagrin õnnõ 21 tunni ja võtt’ tuu niimuudu kokko: «Mullõ tunnus, et tõist säänest asja olõ-õi koskil. Seo om esieräline tuuperäst, et noorõ ja vana inemise mängvä ütenkuun pilli ja näide meelest om seo väega harilik asi.»

Kuslapuu Kaisa


Kuudsi koolimaja kalitorin kellä all: laagrirahvas har’otas ütenkuun pilliluku «Wabariigi polka». Pini om kah pildi pääle jäänü. Laube Kadri pilt