Tossu Tilda pajatusõ

Hiina seene

Tütretütär tull’ talvõl uma tõõsõpoolõga vanaimäle küllä. Kostis tõi tä üten paki Hiina siini.

Paki pääl oll’ opat, kuis näist hää suust saa. Määnestki suurt kunsti sääl es olõ, olku pääle, et Hiina seene. Külmäkapin külmä vii all tunn aigu leota, perän kupata ja katski lõiku.

Tütretütär lugi oppusõ ette. Timä tõõnõpuul tsusas’ vaihõlõ, et pääle kupatamist tulõ kiitmisvii päält kimmäle ka vagla är riibu. Sis kattõ noorõmb põlvkund liina pääle…

Vanaimäkene oll’ elon pall’o nännü naanõ. A säändsit kuionuisi kribuskit näkk’ tä edimäst kõrda. Tä naas’ hoolõga tallitama.

Kõgõ rohkõmb oll’ tä hädän vakluga. No mitte üttegi es näe. Tä võtt’prillele appi viil luubi, kassu ei määnestki. Mis seene naa säändse omma, mis vaklulõgi ei passi?! A kiiten olli kribuskiist latagu saanu. Nüüt näi seene vällä nigu tsuvvanahk.

Latsõlats tõõsõpoolõga olli kah kodo jõudnu ja naksi suusti tegemä. Väidsega lõikmisõst es saa asja, sis otsiti kapist postimüügist tellit hirmkallis tsagaja. Köögimassinan ümbre käävä teräkese es tii joht siini piinüs, nigu vajja. Õnnõ Vinne aol soetõt hakklihamassin tsagasi Hiina seene üten sibulidõga kõrraligult piinüs.

Võiu ja hapnõ koorõga praatõn sündü üten kardokidõ ja hapnõ kurgiga süvväki. Mi kodomõtsu kikkasiini vasta Hiina seene muidoki ei saa. A kirivüs tege rikkambas.

Maolda nali

Haiguisi ravi

«Vanaesä, kas sul Twitter om?»

«Ei olõ! Noorõst põlvõst kunagi oll’, a ma ravitsi tuu ilostõ vällä.»

* * *

«Mis ma sullõ tuu?» küsse naanõ, kiä hinnäst vällämaa kuurorti puhkama sõitma säädse.

«Tuu mis tuut, täämbädsel aol om võimalik kõik kõrraligult vällä tohtõrda,» kost’miis vasta.

Järgmäne haldusreform vii mere mano

Raadiost kuuli, et Vanal-Võromaal oodõtas joba järgmäst haldusreformi.

Kuis parhilla ka valdu kokko ei pantasi, iks mere viirde ei jõvva. A järgmädse ümbrekõrraldamisõga om luutust, et ka meil vallapiiri mereni vällä läävä.

Nii käveki Võro maakunna vallajuhi Vormsi saarõ pääl opmah, kuis olõs mere veereh ellä. A Põlva maakunna vallajuhi kaesõ hoobis kavvõmbahe ette.

Ku Trump hüdsihappagaasi ületuutmisõ ärkiildmist ei tukõ, nakkas lõpus iks ilm lämmäs minemä ka mi kandih. Nii uursõva põlvakõsõ hoobis Bulgaariah, kuis lämmä liiva pääl ello edendedäs.

Ku meil ütskõrd nuu kuuma tsuklõmisõ ilma käeh omma, om olõmah joba terve hulk inemiisi, kiä mõistva tuud är pruuki.

Muda Mari

Nal’anummõr

Vinne aigu oll’ poliitkasvatus väega tähtsä. Võro tehnikumih oll’ seo tunni jaos säetü suurõ saali püüne pääle oppamisklass. Sääl oll’ tähtsämbit asju Lenini kipsist pää vai büst, mis saisõ vineerist kasti otsah.

Poiskõsõ tahtsõva nall’a tetä. Nä nõstiva pää oppaja lavva pääle ja käändsevä kasti ümbre.

Üts kõkõ väiksemb pruuvsõ sisse ronni, a es saa. Sis suurõmba avitiva.

Esinakanu «politruk» nakas’ kuulutama: «Kõigi maiõ proletaarlasõ, ühinege!»

Kõik naari ja poiskõnõ sai tuust huugu mano: «Üts tunt käü müüdä Euruupat, seo om kommunismitunt!»

Naar läts’ suurõmbas ja tuu «lektor» lask’ vällä järgmädse hõikuslausõ: «Elägu vabadus, võrdsus ja vendlus. Hurraa, seltsimehe!»

Oll’ kuulda saaliussõ paugahust, poiskõsõ haariva kasti kuuh lektoriga ja vei ussõst vällä.

Õigõ politruk kaiõ Lenini pääd ja küsse: «Mis seo siin om?»

Tälle vastati: «Kast viidi remonti.»

Oleski Villem

Kassi õnnõtus

Olli vahtsõ Eesti edimädse aasta. Eläsimi tuukõrd mehe ja pojaga Antslan üürimajan. Meil oll’ paar pinni ja kassi. A üüse vahel iks kuulimi, kuis hiire-roti krõbistasõ.

Sahvrin näi, et olli sääl närinü pinisöögi kottõ ja muud kah. Ütskõrd mõtlimi, et panõmi üüses kassi sahvrilõ. Vast saa mõnõ kätte. Säädsemi kõik katski minevä as’a riiuli pääle korgõlõ, et tä midägi är ei lahussi. Magasimi joba, ku kuulsõmi, et sahvrin om hirmsa kollin ja klirrin. Hüpsimi üles ja lätsimi kaema. Ku sahvriussõ vallalõ tei, hüpäs’ säält kass vällä. Ma jõudsõ viil nätä, et tä es olõ hall, a tävveste musta värvi. No säänest asja es olõ ma viil innemb nännü. Paa, panni, pangi – kõik olli musta värvi. Sain ka viil takkaotsa. Ja hirmsa hais. Klaasikiltõ kah viil ja puul riiulit tühi. Sõs saimi arvu, et kass oll’ riiuli pääle hüpänü. Sääl tõisi asju hulgan oll’ pudõliga must ahuvärv, mille kass oll’ maaha ajanu ja hindäle kah sälgä saanu.

Tõnõ päiv naksimi sahvrit koristama. Katskidsõ as’a veimi lauda taadõ. Kilekotiga oll’ pinnele kaarajahu. Tuu oll’ kah värviga kuun ja mulk kah allotsan. Mõtli, et viska tuu är. Jõudsõ aian mõnõ meetri minnä, ku silm jäi koti pääle. Kotimulgust paistu roti pää. Mõtli, et om är koolnu, ja kõndsõ edesi. Ütekõrraga kae, et rotil vunts liigus. Pandsõ koti maaha ja võtsõ saina veerest luvva, et lüü roti maaha. Nii ku ma lähembäle jõudsõ ja tahtsõ kopsada, hüpäs’ rott mulgust vällä ja juusk’ keldri ussõ poolõ, nii et jahujutt takan. Kül ma kahitsi, et es astu jalaga pääle. A mis sa inämp tiit.

Mis kassist sai? Kassikõnõ oll’ perän peris haigõ. Laksõ hinnäst ja ossõnd’ paar nädälit, inne ku täst illus hall kass tagasi sai.

Niklusõ Mare


Koha Priidu tsehkendüs

Kolmõ partei valitsus

Hää külh, ma ütle teile, mis om vaia tetä. Kaegõ, seon riigin om vaia asjo läbisurbmisõs kolmõ partei valitsust, nii nigu parhilla sotsõ, keski ja irli vaihõl om luud. No om vaia neo kolm parteid tetä. Üts Võromaa, tõnõ Mulgimaa uma ja kolmas Setomaa partei. Päsemist ei olõ. Vai tahati viil 50 aastat parhillast paska? Õkva lasti kuusõpuiõ ragomisõ vannust 20 aastat allapoolõ. Kinkalõgi ei putu. Ku vahtsõnõ Parts jäl pasa maaha pand, saadõtas tä perän trahvis Euruupa kontrollikotta hää palga pääle.

Meil om kolmõ partei jaos valijit rohkõmb ku küländ. Meil omma aolehe, mille kaudu uma valijaga kõnõlda ja seo üttehoitmisõ asi periselt käümä tougada. Veeremaa om sääne maa, et olõnõs, kostpuult kaia. Ku mi Meremäe puult kaemi, om Talliin veeremaa. Õnnõ kolm parteitäüt hinnäst viil täüs sitmalda inemiisi om vaia leüdä ja ma ütle, et seo om nall’aasi. Kõik omma parhillatsõst ja inne olnust pasast väsünü. Võro, Mulgi, Seto valitsusliit saas suurõ osa valijit ka muialt.

President ütles, et Eesti ei olõ ilmangi nii häste elänü ku parhilla. Mi levvämi ka uma kolmõ maakunna päält kõrran mudsoga presidendi, kiä sutt Seewaldil ja Eestil vaiht tetä.

Tan ei olõ vaia muud ku uma maaga hää perremehe muudu ümbre kävvü, lõpõta mõtso ja järvi arvõlt huuraminõ, laskõ massupiir nii alla, et siiä tulõssi terve ilma päält juriidiliidsi kehhi ummi tehassidõga nigu vihma. Tulõ kõgõst väest tukõ tiidüst, et meil olõssi tulõvikun maailmalõ midägi müvvä. Mi võimi uma IT-haro üle uhkõ olla, a kõik luu läävä nii, et paar geeniust tegevä määndsegi idufirma, möövä tuu sõs vällämaalõ maaha ja ülejäänü, peris raha, juusk joba mi maast müüdä.

Kaegõ, inemise tulõva üten, ku näile seletä, et päält valimiisi om tan pall’o veidemb jälle. Ja või-olla 5–10 aasta peräst kannatas joba inemise muudu ellä. Ja vast 25 aasta peräst om esiki peris hää. A irli, sotsõ, keski ja reformiga ei muutu kunagi midägi. Niisama ekre ja vabaeräkunnaga.

Parhilla om nii, et häitses tuu partei, kedä ettevõtja-suurtoetaja kinni masva. A teemi seokõrd niimuudu, et häitsese nuu partei, kedä peris inemise tahtva. Näütüses tuu iist, et mi ei n…i ja ei varasta näide takast. Tuu om lihtsämbäst lihsämb. Olõ inemine, elä esi ja lasõ tõisil ellä!

Pikk jutt – sitt jutt. Tekke sääl tugigrupp är, kõik kaido ja kama, hõrna ja aare, pulga ja jaani. Ma tulõ uma naha ja karvuga kampa ja võtami uma riigi paari väiku liigutusõga hindäle tagasi.

Olavi Ruitlane
Ruitlasõ Olavi,
poliitiga-as’atundja

 

 

Ku mõsumassinit viil es olõ

Pilt mõsumõskmisõst om tett 69 aastaga iist, täpsele täämbädsel pääväl, 22. piimäkuul. Pildi om tennü Hollo Alfred Misson Pulli järve veeren.

Kaldõ pääle om tett kinä tuli, kohe pääle pant poolõs lõigat 200liitrine vaat. Üts naanõ sekä sääl saibaga lämmä vii seen mõssu (ummamuudu Riga mõsumassin), osa mõssu uut pengi pääl mõskmist. Vast kaeti sis kah, et valgõ ja värviline mõsu mõstu lämmän viin eräle. Tõõnõ naanõ nühk mõssu mõsuvanni (pesupali) seen mõsulavva pääl. Muusiän, mõsulaud oll’ todaaigu küläkapelle muusigariistu nimistün.

Mõsuvanni kotsilõ või üteldä: kolmõ jala pääl saisva piklik lavvost annom mõsu mõskmisõs. Maal naati timmä pruukma XIX aastasaa lõpun ja tä kukas’ kõrvalõ mõsuruhe (pesuküna), miä oll’ ütest puust vällä tahvitsõt ruih, kon mõlõmban otsan oll’ korõmb osa, mille pääl pesseti jämmembät mõssu. Mõnikõrd oll’ pesmises eräle mõsupakk. Mõsuruihõn leotõdi kah mõssu.

Mõsuvanni pruugiti leevätahta tegemises kah. Võromaa muusõumin omgi mõsuvann võet arvõlõ katõ nimega: mõsuvann (pesupali), mõhe (leivaastja). Jo tä mõistlik oll’: puuannom es taha niisama saismist, võisõ lakja minnä, vajja oll niiskust ja tüüd.

Pildi päält kaes vasta pühälikkus. Seo oll’ tüü, midä tetti pühendünült, ja eks jaaniaos oll’ vaia mõsu puhtas saia. Mullõ miildüski vanno tüüriistu man tuu, et näid sai pruuki mitmõ tüü man.

Ruusmaa Arthur, Vana-Võromaa muusõummõ päävarahoitja


Pilt om peri Vana-Võromaa kultuurikua muusõumist.

Perändüsehoitja Mõnistõn

Muusõum ei piä olõma õnnõ kotus, kon vannu asju kaia. Tähtsä om, et saat midägi ka tetä ja oppi tarkuisi, miä võiva ka täämbädsen elon abis olla. Säändse tsihiga tege tüüd Mõnistõ muusõumi juhataja Tulviste Hele.

Muusõumitüütäjä omma mängulidsõ, tegevä umma tüüd ähinäga, tiid Tulviste Hele. «Väikene mängulust, veidükese kreisit sinnä manu, et ei tii asju mõistusõ perrä, tuu om üts asi, mille peräst tuldas rohkõmb,» seletäs tä.

Et inemise muusõumin käünü, piät näil sääl põnnõv olõma. Põnõvidõ programmõ vällämärkmine on küländ keerulinõ. Tulõ märki, pruuvi.

Perämäne kõrd läts’ Mõnistõ rahval häste talurahvakohtu maahamängmine 11. klassi latsiga. «Andsõmi egäle latsõlõ üte osa kätte, egäüts mängse kedägi sääl kohtun ja asi läts’ väega põnõvas. Oppaja oll’ väega rahul, ütel’, et tä ei olõki aoluku niimuudu läbi rollimängõ opanu.»

Mõnistõ muusõumi tegemiisi man om läbi ao ka külärahvas avitanu. «Mi uma 3,5 inemisega es saanuki kõiki naid programmõ läbi viiä. Meil om tugi sällä takan. Vahepääl oll’ üle 50 inemise, kes ütte vai tõist tegemist toetiva. A põhijagu om 10-12 inemist, kellele avitas tuust, ku ma telefoni võta ja helistä,» seletäs Hele.

Ja küläinemise ei avita õnnõ uma ütenlüümise, a ka tiidmiisiga. «Ku inemise nakkasõ tegemä, tulõva vana tarkusõ miilde,» kõnõlõs Tulviste Hele. Nii ommaki mõnõ tegemise, midä muusõum näütäs, opitu inemiisi käest, kiä uma tarkusõ omma latsõst pääst ummi vanõmbidõ käest opnu.

Tiidmine and tukõ

A misjaos muusõummõ ülepää vaia om? Helel om vastus väega selge. Muusõumin alalõ hoiõt tarkus and tukõ täämbädsele elolõ.

«Tuu, et määnegi kimmüs om. Näütüses, niikavva ku su imä-esä omma elun, om sul kimmämb tunnõ, et su sällä takan om kiäki. Ega tuust muidu arru ei saa, ku nä ütskõrd är kaosõ. Iinpuul omma kül latsõ, a sa piät tugõma näid uma olõmanolõkiga. Niisama om muusõumin hoitu asi vaimsõs toes täämbädsele elulõ.»

Hele seletäs, et ku midägi juhtus, eelektri lätt är, internetti ei olõ, sa nigu tiiät, et elo oll’ noidõlda kah võimalik. «Muusõumist kõrras läbi kävven näet är, et inemise omma toimõ tulnu, tuu and ka kimmüse toolõ, mis põra sünnüs. Saisami kimmüseldä parvõ pääl, ku piät säält maaha astma, sis om sul tunnõ, et sa piät vasta.»

Inemiisi ello maa pääl võrdlõs Tulviste Hele ketiga. «Et tuu kett, mis om tullu 10 000 aasta takast ja kon sa üts jakk olõt, lätt edesi ka 10 000 aastat ja sa püsüt edesi,» võtt tä muusõummõn tettävä tüü tarvilikkusõ kokko.

Mõnistõ muusõum om kõgõ vanõmb vabaõhumuusõum Eestin. «Tan om kogutu 1948. aastast asju ja aoluku. Mi saami sinnä vundamendi pääle ütskõik määndsit pääväkõrral olõvit asju ja teemasiid ehitä,» seletäs Hele.

Parhilla om Mõnistõn pääväkõrral eestiaigsõ poodi teema. Muusõumi man tüütäs vanan stiilin küläpuut, kost saat osta asju, midä ka 90 aasta iist poodin müüdi.

Juhus tõi muusõummi

Muusõummi tüüle tõi Hele juhus. Inne oll’ tä hoobis kar’akõrraldaja.

«Ma olli zootehnik Mõnistõ sovhoosin. 1988 tahtsõ Eesti vabadust ja Vinnemaalt es saadõta inämb suuri jõusöödäkuurmit eläjile. Tull’ nälg, mi pidimi Valga lihakombinaati viimä katõkuuliidsi põrssit kuurmidõ kaupa. Ma jäi tolle pääle nii haigõs, et otsusti, et ma inämb toda ammõtit ei piä,» seletas Hele.

Parajalõ läts’ pensionilõ muusõumi eelmine vidäjä Kengu Paula. Et kunstniguanniga Hele oll’ abin käünü näütüisi kujondaman, kutsõ Paula Hele muusõummi rahuligumba tüü pääle. Ja kuigi väega rahulikus tüüs Hele muusõumitüüd inämb ei piä, om tä joba pia 30 aastakka süämega umma tüüd tennü.

Uman elon pidä Tulviste Hele kõgõ tähtsämbäs tuud, et om katõ latsõ imä ja no omma ka latsõlatsõ. Nõrga tervüse peräst es taha arsti umal aol lubada Helel latsi saia. «Tähtsä, et kett mu kotsil es kakkõ,» jõud Hele jälleki keti-võrdkujo mano tagasi.

Rahmani Jan


Tulviste Hele Mõnistõ muusõumi vana rehe all. Rahmani Jani pilt

• Mõniste muusõumin näüdätäs kolmõ aigu: kiviaig, tsaariaig, Eesti aig.

• Kiviao huunist saa nätä püstkota. Et inemise omma Mõnistõ kandin elänü vähembält 3500 aastakka, tuu om kivikirvidõ ja potikiltõ perrä vällä tulnu.

• Tsaariao osan saa nätä kehvädsi talomehe majapidämist. Kõgõ rohkõmb väärt hoonõ om rehe-elämine aastast 1879. Nätä saa ka sanna ja aita.

• Eesti ao kõgõ tähtsämb hoonõ om poodihoonõ. Täämbä om puut valla, tett niimuudu, nigu tä oll’ 1930. aastidõ alostusõn.

Inemine taht umaette ka olla

Jaanipäiv om tulõkil. Tuust pühäst, mille aigu nigu õkva peat hirmudu pall’u süümä ja, viil hullõmb, meheste juuma kah, pasundõdas raadion ja telekan jo ammu. Kindla pääle tulõ osta säänest ja tõistsugust liha ja vorsti, olut ja muid kraadiga juukõ. Ja sis tulõ muiduki löüdä kamba pääle üts tävve aruga inemine, kiä hennest ullis juunu vai haigõs süünü inemise pidult ärä vedä.

Eesti Naasõ juunikuu numbrin kirutas Aru Elis, et taalõ nakas joba vasta tutvõidõ ega-aastanõ küsümine, et kohe jaanipääväs mindäs, kinka üten pitu pandas… Nigu ei olõski tuu normaalnõ, ku inemise tuul aol katõ-kolmõkõisi vai koguni ütsindä uman aian vai tarõn omma ja lihtsalt puhkasõ. Pühä ei pea õmõta tähendämä kõigilõ üttemuudu suurõ tulõ veeren ja suurõ karjaga kuun tümpsu kullõmist, rasvadsõ söögi süümist, ollõ ja siidri juumist. Ja mis tetä, sääntsel suurõl pidul om alasi vähämbält üts sääne miis (vai koguni naanõ), kiä hennest täüs lakk, ringi lälläs, tõisi sekä ja nail tuju summa aja. Nii ei jää suvõalgusõ pidust, mis jo vanal aol küländ tasanõ ja mõnõl puul õkva pühalik oll’, medägi perrä.

Aru Elis ütläs tuudki, et meil om suvitsõl aol väega vähä riigipühi, ku tüüinemisel õigus vaba päiv saia, ja ku nuusõmaki harva pühä puulpääväle vai pühäpääväle juhtusõ, ei anda vapa päivä manu, kuigi nii võisõ tetä. Tüüinemise omma tõepoolõst väsünü ja olõs tahtanu taa mi niigi lühkü suvõ aol tõnõkõrd kats-kolm päivä umaette olla ja puhada – uman suvõmajakõsõn vai mõtsan vai mõnõ järve veeren, nii et ei olõs määnestki kohustust kellegi küllä minnä, kedägi küllä kutsu, pall’u süvvä tetä…

Mi riigin om jah moodus saanu tuuga uhkusta, ku pall’u kelgi vapu päivi vällä võtmada om ja mitu suvvõ kiäki sukugi puhkust võttanu ei olõ. Egäüts muiduki tiid, kas ja kuis taa umma tervüst rikk, aga tõnõ asi om viil tuu, et mõnõl tähtsämbä ammadi pedäjäl ei olõ sääne uhkustaminõ peris võlsilda. Mis vika suurusta, et puhkust ei võta, ku hennele vaba riide vai iispäävä säädi saat, ku esi tahat.

Mi inemise tahtva tõepoolõst lämmäl ja valgõl aol vällän umaette ka olla. Miissõs nuu aiamaalapikõsõki mitma korteriga maiu lähkün omma. Kel tuu paar pennerd käen, saa vähämbält sääl mulda tsungin ummi mõttõid märguta.

A pääle jaanipäävä võisõ suvõl olla külh viil vähämbält üts suvõao pühä, ku olõs õkva sääne muud, et ei olõ suurt süümist-juumist ja larmiga pidusiid.

Ilusat ja rahulikku jaanipäivä, olkõ ilm määne taht!

Nõlvaku Kaie
Harglõ kihlkunnast peri

Bussisõidust viil

Kae ka: Breidaksi Arved, «Üteline bussiliiklus». Uma Leht 8.06.2017
http://umaleht.ee/article/uteline-bussiliiklus/

Antslast bussiga Tartulõ sõitmisõs ei pea läbi Võru sõitma. Ümbreistmises kõgõ pasligumb liin om Tsirguliin.

Kell säidse istut Antslan Taliina bussi pääle, tult Tsirguliinan maha, oodat 15 minutit ja sõidat Tartu poolõ. Ja olõtki nigu kõpsti kell 9.15 Tartun. Tuu ei olõ ilda. Ma olõ sääl väega pall’u käünü ja mu meelest ei tüütä sääl ütski asutus inne kellä kümmet.

A misperäst inemise ülepää Tartun käävä? Edimäne põhjus olõsi vast tervüsehädä. Arst, kes määräs maainemisele vastavõtu inne kellä kümmet, piat olõma hirmsa pahanu nii patsiente ku ka esihindä pääle. Ma säändsiid ei tiiä.

Tõnõ põhjus Antsla inemisel Tartulõ minnä om raha. Antslan häötedi pank är ja Võru pank lõpõt sularaha välläandmise (jutt käü SEB pangast – toim). Kõgõ lähemb kotus umma rahha kätte saia omgi Tartu, aga pank tetäs sääl valla kell 10. Maamiis liinan ilma rahalda – toolõ või egäüts jala pääle sorista, nigu ütel’ mu kaonu unu, kuigi timä ütel’ tsipa inämb võru keeli. Nii et ma ei soovita ka kellä ütsäs Tartulõ sõita, pääleki peat sis mõistusõvastatsõlt varra sõitma nakkama. Tuud, kuimuudu bussi käävä, saat teedä bussiinfo telefoni 12550 päält.

Ja ei massa murõta ainult tüül käümise peräst, nigu Vinne aol kombõs oll’. Tuu asõmõl võinu küssü: kuimuudu saa Antsla inemine suurõmban liinan kinun, tiatrin vai kontserdil kävvü, ku tä kasutas bussiliiklust.

Võrun ei kuigimuudu, tagasisõit om ilmvõimalda. Aga oh imede ime, Valgan saa ja saat tagasi kah. Ei massa Valga suunda umast keelest ja meelest är kistuta.

Mille Valga Antsla rahvalõ viil kõrda lätt?

1) Antsla ilm lätt Valga ilmateatõga inämb kokku ku Võru umaga, kuigi maa om üts.

2) Paremb liiklus. Kaemalda toolõ, et seo Eesti Vabariigi aigu om raudtiiliiklus põhjalikult är retsitü, om Valga iks jäänü mii piirkonna kõgõ olulisembäs liikluskeskusõs, miä om loomulik, ku kaarti kaet.

3) Valga uulitside pääl liikva naasõ nägevä kenämbä vällä. Kas om asi kirivän peritolun vai tollõn, et Valgan om ammust aost ummõlust harrastõt, ei tiiä, aga pilt om kenämb ku Võrun.

4) Pall’ude Võrumaa inemiste, säälhulgan mu, haridus om omandõt Valgan ja tuust om jagunu terves elus, jääs tsipa ülegi. Määnestkipite om haridus siski täämbädse pääväni transpordiga kokku köüdet.

Nii et ilma Valgalda ei tasu Lõuna-Eesti asju käsitä.

Pulga Jaan