Kochi Triin: tahas pakku kullõjilõ kõgõ parõmbat

Kochi Triin om Võrolt peri tunnõt koorijuht. Timä kolm kuuri tulõ seo nädälivaih Võromaalõ. Kontsõrt andas riidi, 9. piimäkuul Võro kultuurimajan Kannel ja puulpäävä om laulupäiv Sulbin. Triin kõnõlõs tsipakõsõ koorijuhis olõmisõst ja muusiga täämbädsest saisust.

Midä koorijuht õigõlõ tege?

Koorijuht, nigu seo sõna ütles, juhatas kuuri. A seo, midä kullõja näge, om õnnõ väiku osa tüüst. Järgmäne osa om tuu, midä näge kuur, midä tetäs egä päiv proovõn. Ja sis om viil suur hulk tüüd, midä mitte kiäki ei näe, midä koorijuht tege umaette. Ots laulukava, vali vällä, tege tuu hindäle selges. Lõpulda kavvu kokkosäädmine ja tuhat tsill’okõist asja. Mu jaos om koorijuhi tüü hummogust õdaguni tüü ja ma mõtlõ ummi kuurõ pääle kõik aig.

Määne inemine piät olõma, et koorijuhis saia?

Edimäne asi om muidoki musikaalsus, tuust ei saa müüdä minnä. Koorijuhi tüün tulõ kasus, ku mõistat inemiisiga läbi kävvü ja ei pelgä inemiisi, suurt hulka inemiisi. Seod ei saa koolin oppi ja seod näet sis, ku tüüga periselt kokko putut.

Miä minno pututas, sis ma esi ei arva, et ma olõs väega vallalidsõ loomuga. Tsipa ma esiki pelgä suurt hulka inemiisi.

Kuis sa hindä kotsilõ esi ütlet: määne koorijuht olõt?

Edimäne asi, mis ma esi ütle, om nõudminõ. Nõudminõ esihindä käest ja tõisi käest. Seod ei olõ kõigil inemiisil kerge vällä kannata, a ku tahat kõgõ parõmbat tulõmit, sis tuu nimel tulõ tetä kõgõ parõmbat tüüd. Tuu ei olõ tuuperäst, et ma lihtsäle olõ nõudja. Muusiga, midä ma tii, nõud mu käest ja ma piä säält edesi minemä.

Kiä vai miä om sinno säändses muusigainemises kasvatanu? Oppaja, iinkujo?

Mu perekunnan ja lähembän suguseltsin ei olõ muusikit. Ammõdi poolõst kimmäle ei olõ ja esiki noid, kiä umast aost tegevä, ei olõ. Om huvitav, et ma olõ seo joonõ pääle trehvänü. Kõgõpäält ma ütle aituma umalõ imäle, kiä minno muusigakuuli vei. Ku ma seod haridust ei olõs saanu, ei olõs ma ka edesi lännü.

A ummõtõ olõ-i muusigakuul seo, miä minno periselt muusiga mano juhatanu om. Innembi iks keskkoolist sai seo pisiläse külge. Kõgõ inämb olõ ma tenolik umalõ oppajalõ Aropi Erjalõ, kiä oll’ nuur oppaja, ku mi kuuli tull’, ja kiä tävveste hullult ägedält nakas’ tüüd tegemä. Tulli koori ja koorilaul sai tähtsäs. Sis ma löüdse seo as’a hindä jaos ja tundsõ selgele, et ma taha ka seod tüüd tetä. Erja võtsõ mul käest kinni, tõi minno Tartohe Elleri kuuli ja tekk’ minno mu tulõvadsõ oppaja Uibopuu Vaikega tutvas. Edesi läts’ kõik umma rata pite ja minno ei olõ kiäki pidänü seo tii pääl sundma. Ma ei kujota ette, et võinu elon midägi muud tetä.

Ku tähtsä om su jaos kodokotus? Määnest paika vai määndsit paiku sa kodokotussis piät?

Ku lõpõtat keskkooli, sis tahat kodopaigast är. Tahas midägi muud tetä ja nätä. A midä aig ja samm edesi, tuud kallimbas kodopaik saa. Kodo om kõgõ tähtsämb kotus. Ku ma piä vastama, kon mu kodo om, sis ma ütle, et Võrol, kuigi ma Võrol ei elä. Sääl omma mu vanõmba, olõ sääl kavva aigu elänü, mu kodoliin om egäl juhtumisõl Võro.

A Pöksi (talo Sulbi lähkün)?

Pöksiga om nii, et seo om mu ello tulnu veidükese ildampa, suurõ inemise iän, a seo kotussõga om mul väega kimmäs köüdüs. Sääl omma mu juurõ, tävvega! Pöksi om kimmäle kah mu kodo ja ma mõtlõ seost paigast nii, et seo või saia mu periskodos tulõvikun. Ma ei tiiä, ku kavvõn tuu tulõvik om, a või-olla, et olõ kunagi periselt sääl.

Seokõrd tulõ su kuurõ laulupäiv joba kümnes kõrd. Kuis taa tekkü?

Vahepääl saava suurõ traditsiooni alostusõ kogõmada. Edimäne kolmõ koori kokkosaaminõ oll’ hoobis Abruka saarõ pääl. Ütel lauljal oll’ sääl suvõkodo. Ku seo oll’ üts kõrd är olnu, saiva kõik arvu, ku armsa om, ku laulja kõik kokko saava. Ja et mul oll’ kah sääne kotus olõman, kohe inemiisi kutsu, tull’ mõtõ, et teemi viil ja kaemi, kuis seo asi Võromaal olnu. Määnestki umma rata pite seo lihtsäle läts’ nii – jo seo nii hää oll’, ja mu käest küsüti egä kõrd, kas läämi ja teemi.

Kas laulja tulõva hää meelega Võromaalõ?

Jaa. Võromaa om inemiisi jaos põnnõv kotus, esieränis noilõ, kiä olõ-i siist peri. Võromaalõ tuldas häämeelega. Mul omma üliopilaskoori, kipõ sessiaig, inemise tahtva kõrras liinast är tulla ja hinnäst mõnusalõ tunda. Ma kimmäle ei aja näid vitsaga siiä.

Seo aasta tiit Võro kontsõrdiga kumardusõ Veljo Tormisõlõ. Mis om Tormisõ loomingun säänest, midä tähtsäs piät?

Tormis luujana ja timä looming om mullõ üleni tähtsä. Seo sõnomiga, midä tä muusikan edesi and, om tä minno pututanu nii sügäväle ja nii põh’ani, et ma tunnõ tarvidust kammanda timä loominguga. Tä om uurnu mi vanõmbat rahvalaulu ja tuuga om tä hoitnu elon traditsiooni, miä om olnu mi rahvalõ umanõ, a miä täämbä ei olõ väega elläv kommõ. Tormis hoit seod mi jaos kõik aig pääväkõrral, mi saami aimu lännü ao kombist. Tormis tund nii sügäväle mi rahva traagikat ja õnnõ, tä om mälu hoitja.

Määne om Su meelest eesti koorimuusiga täämbäne sais?

Seo käü nigu lainõ, nigu kõik as’a tan elon. Ku om laulupido-aasta, om rohkemb üleväl, ku ei olõ, sis jääs huug vähämbäs. Ei saa üteldä, et midägi olõs halvastõ, a ma ei ütle ka, et mi koorilaul olõs suurõ nõsõmisõ lainõ pääl. Mu meelest om ta veidükese pall’o mugavustsoonin.

Sul omma üliopilaskoori. Kas nuu omma kõik välläopnu koori?

Ei olõ. Ma ei saa ülikooli koorilõ panda nõudmist, et ku sa tahat kuuri laulma tulla, piät sul olõma muusigaharidus. Või-olla mäng üten tuu, et nä omma noorõ, haardva kõgõst kipõstõ kinni, omma eloga kursin. Kuna nuuril om tegemiisi pall’o – seo om tävveste hullumiilne, ku pall’o asjo inemise tegevä –, sis ma ei saa üteldä, et ülikoolin olõs koorilaul väega popp vai koorõlõ olõs suur tahtminõ. Seost om kah’o. A ma arva, et asi om õks tuun, et inemiisil om tegemiisi ülearvo pall’o. Inemise egä kõrd ei saa ka arvo, ku pall’o tõsist tüüd ja vastutust korgõl tasõmõl koorilaul nõud. Kõik inemise ei olõ nõun nii pall’o aigu seo jaos andma.

Kas eestläse omma laulurahvas?

Vallus küsümüs. Jah, muidogi, meil om pall’o kuurõ. Seo om häste. Häädüse üle võis vahepääl mõtõlda ja mõnikõrd ka vaiõlda. Kas egäsugumanõ koorin laulminõ om tuu, mille üle mi uhkõ olõmi? Seo, et meid laul koorõn pall’o, om väega hää, a tsiht võinu olla suurõmba kvaliteedi poolõ.

Midä soovit Uma Lehe lugõjilõ?

Kõgõpäält ma soovita. Soovita tulla Võrolõ kontsõrdilõ. Sääne kontsõrt om olnu mu tahtminõ pikkä aigu, et kunagi tahas minnä umma kodoliina ja pakku tuud, midä ma tii. Mul om süämest hää miil, et ma saa taad tetä, ja tahas kõgõ parõmbat pakku.

Suvi om tulõman. Ilosat suvvõ ja trehvämi, näütüses Võro liinan!

Küsse Rahmani Jan


Kochi Triin 3. Umal Pidol. Zimmermanni Kalevi pilt.

Üteline bussiliiklus

Sõidu ütine kõrraldus avitas võrokõisil kokko hoita

Võro ja Põlva maavanõmb omma võtnu plaani luvva katõ maakunna pääle ütine asotus, miä nakkas bussiliine kõrraldama. Tuu piäs vahtsõst aastast nakkama säädmä, kostkotsilt kohe ja mis kelläaol bussi sõitva.

Siiämaani omma bussiliine kõrraldanu maavaltsusõ, a et Tuumpääl om otsustõt maavaltsusõ kipõstõ kinni panda, piät kiäki tuud asja edesi ajama.

Võron ja Põlvan om seo keväjä tuust hulga märgotõt. Alostusõn paistugi, et egäüts kaes esi, kuis edesi saa, a sis tulliva katõ maakunna pääligu ja vallavanõmba kokko ja panni maaha plaani naada õks ütenkuun bussiliinega õiõndama.

Riigivaltsusõ puult om antu kül soovitus, et Võro ja Põlva maakund andku bussiliine kõrraldaminõ üle Jõgõva ütistranspordikeskusõlõ, kiä piässi nakkama sis kõgõ Lõuna-Eesti liinivõrku kõrraldama. A mi uma ei taha tuud kullõlda: kuis nä sääl Tarto takan iks tiidvä, kuimuudu meil tan kõgõ õigõmb asjo säädä om.

Hirm om kah, selle et koskil kavvõn om mõnõ Võro vai Põlva maakunna viirmädse liini kinnipanõgi otsus pall’o kergemb sündümä ku paiga pääl. Tan tulõ ammõtnigõl inemiisile silmä kaia, ku midägi muutma naatas.

Lõppjaaman om vaikus

Katõ maakunna bussiliine kokkopanõgi man om mu jaos kats päämist mõtõt. Ku märki nii, et suurtii omma üte paikkunna veresoonõ, sis massina (auto, bussi, veomassina, jalgratta) omma veri, miä hoit organismi elon.

Ku läbikäümine jääs soiku, lätt ka elo allamäke. Piiri veeren elävile inemiisile om tuu väega häste teedä, et lõppjaaman om elo kõgõ vaiksõmb. Mõnõlõ tuu miildüs, a suurõmb osa lätt tuu vaikusõ peräst är mõnda suurõmbahe liina, kon omma korõmba palga ja rohkõmb ello. Võro ja Põlva maakunna bussiliine kõrraldamisõl tulõgi silmän pitä, kuis kavvõmba kandi inemise parõmbahe liikma saia.

Minevä nädäli aroti Võro tarvitajidõ ütisüse inemise töötukassa ummiga, et näütüses Võro Maksimarketihe om maainemisel rassõ tüüle tulla. Viimäne buss sõit liinast vällä kellä 17 vai 18 aigu, ku puut om viil vallalõ.

Kuis saia Tartohe?

Tõnõ suur hädä om tuu, et Antsla kandist ei päse kuigimuudu Tarto liina. Ku näütüses Verska-Räpinä puult sõit hummogu buss Tartohe, sis Antslast, mis olõ-i kah kõgõ väikumb külä, lätt ülikooliliina õnnõ üts buss päävän ja tuugi pääle lõunat.

Antslast saa hummogu Tartohe õnne ümbreistmisõga Võron, a tuu buss jõud Imäjõõ viirde kell 9, ku tüüpäiv om ammuki pääle naanu.

Ku tahta, et inemise iks maal ellä saanu, tulõ näile anda mõistlik võimalus suurõmban liinan tüül kävvü. Võro maakunnan oll’ timahava edimädsen kvartalin keskmäne kuupalk 927 eurot, Põlva maakunnan 840 eurot, a Tarto maakunnan 1140 eurot.

Tarto jääs ka edespite Võromaa inemiisi hindä poole tõmbama, a kuigi tulõ tuud asja nii säädi, et tüü peräst es pidänü umast ilosast maamajast Annõliina katõ tarõga kortinahe kolima, a saa ilostõ bussiga tüü ja kodo vahet sõita.

Kokko köüdet Võromaa

Võro ja Põlva bussiliine kokkopandmisõl om ka kultuurilinõ tähendüs. Nigu ma innembä kiroti, omma massina nuu, miä kats Võromaa maakunda peräst minevä aastasaa keskpaigan tettüt lakjaajamist jälki kokko köütvä. Nigu umal aol kats Saksamaad.

Ärke naarkõ midägi! Võrokõsõ omma näüdänü, et mõistva kõrralda umma laulupito, tetä umma muusõummi, anda vällä umma aolehte. Mille sis bussiliine üten kõrraldaminõ piässi üle jõu käümä?! Nii mi näütämi kõgõpäält esihindäle, et olõmi üts rahvas, kes ei piä hindäle piire vällä mõtlõma. Avitas kihlkunnapiirest külh.


Breidaksi Arved,
aokiränik,
võrguvärehti lõunaeestlane.ee kokkosäädjä

Kõgõ õks kipõ ja kipõ

Pall’o om Vinne numbriga massinit mi kandin ümbre sõitman. Arvada turisti, puhkaja. Mõni rikkamb mi maa inemine om kah reismä lännü – Kreekahe vai jummal tiid kohe. Tuu tähendäs, et suvi om tulnu.

Väega kipõstõ käve kevväi timahava är. Es tulõ, es tulõ, es tulõ, sis tull’ ja kattõ niisama ruttu. Nigu üleüü olõs puu lehte ja viläpuu häitsemä lännü, ja õkva tull’ ka tuul, miä häitsme lakja puhk’. Kevväi olõs nigu inemiisi päält opnu, et kõgõ piät kipõ olõma.

Kõnõldas, et kipõs om elo lännü esiki väikun uimatsõn Tarto liinan. Aastit oll’ sääl sääne kommõ, et kõik üritüse, miä vällä kuulutõdu, naksi pääle 15 minotit ildampa. Tuud kutsuti akadeemilidses veerändtunnis, lühembält lihtsäle akadeemilidses. A no ollõv niimuudu, et alostõdas täpsele. Esiki veerändit tunni raadsi-i inemise inämb maaha mol’ota.

A mol’otamist om vajja. Tuu and tühässaanulõ inemisele vahtsõt vunki mano. Telefonnõ ja muid massinit jo kah laaditas. Esieränis hää aig niisama ümbrevahtmisõs om suvi. Nakkami sis kipõstõ pääle, ärmi lasõmi suvõl iist är juuskõ.


Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja

Näütemäng Kimmeli elost

3. piimäkuul mängse Põlva liina harrastustiatri Põlva kerikun näütemängu «Jumalasulane». Tükk kõnõlõs inneskidse tunnõdu Põlva keriguoppaja Kimmeli Jüri elost ja jumalatiinmisest. Kimmeli Jüri Georg (1899–1982) oll’ aastil 1945–1982 Põlva Püha Neitsi Maarja kogodusõ opõtaja.

Näütemängo kirot’ dokustaatõ ja Kimmeli noorõmba tütre mälestüisi perrä kokko ja säädse lava pääle Villa Sirje. Pääossa mängse Lutsu külä miis Rüütle Janno (pildi pääl). «Läts’ häste, istmiskotussõ olli täüs ja jäädi rahulõ,» ütel’ Rüütle Janno pääle etendüst.

Kinkal seokõrd lugu nägemädä jäi, saa tuud kaia kesk suvvõ, 23. hainakuul. Sis mängitäs tükkü vahtsõst säälsaman Põlva kerikun.

UL


Lutsari Aneti pilt

Võro kerik uut annõtuisi

Timahava suvõl remonditas Võro Katariina kerigu torni ja edekülge. Remont lätt masma 113 000 eurot, parhilla om eelarvõst puudu ligi 30 000 eurot.

Kerigu kõrdategemises saa anda rahha: SA Võru Katariina Kiriku Rekonstrueerimise Fond, konto nr EE801010220245627225.

UL

Rahvakuunolõk Postitiil

Postitii ütisüse ettepanõkil kõrraldas keskkunnaammõt Postitii luuduskaitsõ tulõvigulõ pühendedü avaligu kuunolõki. Kuunolõk peetäs Varbusõl suurõtiimuusõumin 9. piimäkuul kell 15.

Keskkunnaamõt om alostanu Postitii (Liiva-Varbusõ suurõtiijupp) kaitsõ alt välläarvamisõ. Avaligul kuunolõkil and keskkunnaammõt vastussit tuu teemaga köüdetüile küsümiisile.

UL

Võrol peetäs akordionipito

9.–11. piimäkuul omma Võro liinan akordionimuusiga päävä. Muusigakoolin, kultuurimajan, Katariina allee pääl ja Kreutzwaldi muusõumin om hulk kontsõrtõ ja opitarri.

Pidol astva kontsõrtõga üles Jõgeda Maimu, akordioniduo Langeprooni Mikk ja Zibo Henri, Laube Reet, Holmi Lars, muusigakuulõ opja ja oppaja.

10. piimäkuul kell 11 om Võro muusigakooli saalin nuuri akordioniste võikimängmine. Opitarrin tegevä tüüd festivaliorkestri, midä juhendas tunnõt oppaja-muusik Holmi Lars Roodsimaalt.

Teedüs: www.akordioniliit.ee.

UL

Kaikamäel opatas puud painutama

Et vannu mõistmiisi alalõ hoita, tetäs Karula rahvuspargin Kaikal koolitus, kon opatas puud painutama. Huviliidsi oppas Kihulasõ Meelis, kinkalõ miildüs rahvaperäline puukäsitüü. Koolitus om 10. ja 11. piimäkuul.

Painutõdas luuka, vankriratta põuda ja riijalast. Pääle tuu saava huvilidsõ esi tetä söögikarbi.

10. piimäkuul saa viil meisterdä ritsikpille ja kar’alatsõpiibarit. Pille tegemist võtt iist Jara Allan.

Puupainutusõ oppust tugõva Vana-Võromaa kultuuriprogramm ja keskkunnaammõt. Kõrraldas Karula hoiu ühing.

Teedüs ja kirjapandminõ tel 517 2646, lilian@karula.com.

UL

Orava valla küläpääväl tetäs pidoplats valla

Inne jaani om Oravil iks peetü kodokotusõ ja küläde päivä, kohe oodõtas nii paigapäälsit ku siist peri inemiisi. Seokõrd, 16. piimäkuu õdagu tege as΄a erilidses vahtsõ pidoplatsi vallategemine.

Vana laululava oll’ jo aastit katski ja pitõ sai õnnõ hädäperäst pitä. Mõni aasta tagasi oll’ sääl ka palakahi. A sügüse sai valmis vahtsõnõ laululava, mille ehitämises kullu õnnõ valla uma raha.

Lavaedidse tandsuplatsi ja pinke jaos sai Piiriveere Liidri projektiga rahha mano.

Riidi, 16. piimäkuu õdagu lõigatas kõgõpäält lint läbi ja sõs nakkas pido pääle. Vahtsõ pidoplatsi saava är pruuvi uma valla rahvatandsja ja laulukuur.

Eloliidsi vahenummõrdõga naarutas päältkaejit Karisilla külätiatri naabrivallast. Tandsus laulva ja silmäillo pakva Kapriizi latskõsõ. Pito tugõ rahaga kohaligu umaalgatusõ programm.

«Teemi är!» talgopääväl sai laululava kõrvalõ pistü ka lipumast ja sinnä otsa EV100 mastivimpli. Nii või taad päivä pitä Eesti Vabariigi sünnüpäävä tähistämise algusõs Oravil.

Säinasti Ene


Vahtsõnõ laululava Oravil. Lava ja valmissaanu pidoplats tetäs tulõva riidi küläpääväl pidolidsõlt valla. Säinasti Ene pilt

[Eel]arvamispido tulõ jäl

Kesk suvvõ, 14. hainakuul peetäs Varbusõl suurõtiimuusõumi man maaha tõõnõ Kagu-Eesti [eel]arvamusfestival. Seokõrd plaanitas festivalilõ viis teemapaika kokko 15 jutuplokiga. Festivali juhtmõtõ om «Maa perrä ilm», miä and märku tuust, et tahetas saia maakultuurifestivalis.

«Muial tetäs liinakultuuri festivalõ, mi püvvämi midägi umalt puult noidõ kõrvalõ anda,» ütel’ [eel]arvamusfestivali kõrraldamisõ vidäjä Rätsepä Ott.

«Miä om maakultuur, tuud mi õkva vällä ei ütle. Tego om muutuva as’aga. Siski mõistami mi seod laembalt, ku om perimüskultuur vai rahvakultuur,» selet’ Rätsep.

Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivali (https://www.facebook.com/events/920185924778707/) või pitä Paiden peetävä arvamusfestivali noorõmbas veles. Et taa tetäs är inne suurt mõttõpito ja arotusõ all om ka asjo, midä inemise niisama uskva, hoitva kõrraldaja pido nime alostusõn sulgõ seen sõnna eel.

Esi asjo arotõdas mõttõpidol esi telke all. Noid telke kutsutas teemapaigus. Minkast viien teemapaigan kõnõlda plaanitas, tutvustas Rätsepä Ott.

Suurõtiimuusõumi pernaanõ Valneri Kadri mineväaastadsõl [eel]arvamusfestivalil. Timahavanõ suur arvamispido tulõ jälki Varbusõl. Harju Ülle pilt.

1. Muna vai kana?

Kõnõldas kasumisõga köüdetüst: kuis kassu tugõvambas, kuis kasumisõlõ mõtõt anda.

Jututeema: regionaalarõng, vahtsõ umavalitsusõ, kinkalõ nuu omma? Kuis olla parõmbalõ köüdetü paiga pääl ja maailmaga (katõ tunniga Nuustakult Pariisi)? Kuis kogokunna saava esi asjo otsusta?

2. Õigõtpite Antsla

Kaias hindä sisse ja unistõdas. Kõigi teemadõ seen om hulk tiidmäldä asjo, minka tulõ rehkendä. Mitu arotusteemat om jõudnu pääväkõrda tuuperäst, et mõnõ as’a omma siiäni tettü taasperilde.

Jututeema: Kas nakkami muutuma reservaadis? Määnest ütist tegemist vajja om, et mi Tal’nalõ alla es jäänü? Kas luudusõ mitundmuudu kirivüs om meile tähtsä vai lasõmi rämpsul üle pää kassu?

3. Süümine moro pääl

Lätt edesi arotaminõ hindä sisse kaemisõ ja hindätiidmise ümbre. Luuva mõttõga püütäs köütä eeläst, täämbäst ja hummõnist. Lubatas alternatiivsit faktõ ja muid täämbädse ao vabaduisi.

Jututeema: Kas kimmä juurõ omma meile toes rändämisaoga harinõmisõ man? Kas kogokunna omma internetimeediä aol tugõvamba? Kultuur ja kardohk: kas vaimukultuuri tegemine või tuvva kardohkakasvatamisõst suurõmbat tullu?

4. Maailma kõgõ parõmb külä

Huugu om saad ruutslaisi kampaaniast, kon nä otsõ hindäle ilma kõgõ parõmbat küllä. Om jo miiki olõmisõ põh’as külä ja võinu märki nii, et ilma kõgõ parõmb külä om Võromaal.

Jututeema: Kuis maad noorõnda? Mitu tulõvast olümpiävõitjat täämbäidsin maakoolõn kasus? Kuis süük and meile kimmäst julgõolõkit ja parõmbat tervüst?

5. Ilmanaba

Kõnõlõmi Eestist/Võromaast maailman. President ütel’ ildaaigu, et Räpinäst saa pia ilma kõgõ parõmb paik. Samma mõtõt üteldi vällä ka presidendi ja [eel]arvamusfestivali toimkunna kokkosaamisõl.

Jututeema: Määndsit viku võiva tetä kuraasi täüs ilmapästja? Mille paistus, et muial maailman om kõik parõmb ja ilosamb ku meil? Kuis om Kagu-Eesti Euruupa jaos tähtsä?

Rahmani Jan