Tammekännu Liina: inemise ajava esi keelin esi asjo

Keeleuurja Tammekännu Liina kaits Tarto ülikoolin 31. lehekuul umma inglüsekeelist doktoritüüd, miä kõnõlõs katskeelisüsest Võromaal. No seletäs tä täpsempä, midä ja kuis tä uursõ ja mille Võromaa katõkeelisüs esieräline om.

Ti doktoritüü päälkiri om «Narratological analysis of Võru-Estonian bilingualism». Kuis tuud päälkirja lihtsäle inemisele är seletä? Midä ti täpsembält uursõti?

Tüü päälkirja või tõlki nii: võro-eesti katskeelisüse jutupõhinõ lahksaminõ (narratoloogiline analüüs). Uursõ eesti-võro katskeelist jutustamist.

Määne om ti köüdüs Võromaaga?

Esi ma võrokõnõ ei olõ. A elli õkva pääle sündümist üte aasta Põlva lähkül Peril. Ja mul om pall’o sõpru ja tüüseldsiliidsi Võromaalt.

Kuis ti tulliti tuu pääle, et säänest asja uuri? Kuis tuu uurminõ õigõlõ käve?

Uurmisteema pakk’ vällä mu juhendaja, prohvesri Pajusalu Karl. Timä juhend’ minno võro keelega köüdetüin asjon. Mu tõõnõ juhendaja, prohvesri Verschiku Anna avit’ minno mitmõkeelisüse küsümüisin. Palssi kümnel 30–60+-aastadsõl võrokõsõl kõnõlda tundõlidsõ luu umast minevigust. Edimält kõnõli keelejuhi luu üten keelen ja perän tõõsõn keelen. Keelis olli eesti ja võro kiil. Noidõ katõ jutustamisõ vaihõlõ jäi vähämbält kats nädälit. Võti jutu linti, kiroti maaha ja kai ildampa jutulist ja keelelist puult. Kai, kuimuudu omma katskeelidse jutussõ üles ehitedü ja määndsit asjo tähtsäs peetäs, määndsehe rolli pandva jutustaja hinnäst ja jutu muid tegeläisi luu sündümise ao ja tuu luu jutustamisõ ao suhtõn, kuis keelejuhi tarvitasõ eri aovormõ ja näütävit asõsõnno, määndsit võro keelele umatsit tunnussit kõnõlõja tarvitasõ.

Pääle tuu kõnõli keelejuhi mullõ umast keeleaoluust, määndsit võõrkiili nä omma opnu, määndsit kiili nä parhilla tarvitasõ ja kon ja määndse omma näide kokkoputmisõ võõridõ kiiliga olnu. Keeleaolugu and’ tagapõh’a katskeelitside juttõ lahksamisõlõ.

Kas katõ nii lähkü keele kõnõlõminõ om mitmõkeelisüs?

Varrampa arvati, et mitmõkeelidse inemise keelevara sais kuun ütsikist keelist, miä omma inemise ajun kuigi «eräle». Arvati viil, et mitmõkeeline inemine piät kõiki ummi kiili üttemuudu häste mõistma.

Täämbädsel pääväl saias mitmõkeelisüsest tõistmuudu arvo. Mitmõkeelidse inemise keelevara osadõs ei peetä õnnõ esisaisvit kiili, a kõiki keeleliidsi, kultuuriliidsi ja sotsiaalsit tiidmiisi, mink abil om võimalik tähendüst edesi anda ja vasta võtta.

Ei arvata ka inämb tuud, et inemine kõiki ummi kiili egän olokõrran üttemuudu väega kõrraligult kõnõlõma piät. Tä om neo opnu esi aigõl ja esi asjo jaos ja tarvitas naid esi muudu – tä saaki-i ummi esi kiili täpipäält sammamuudu ja sama pall’o mõista. Ku mitmõkeelisüst säändse nuka alt kaia, sis om võro ja eesti keele tarvitaja kimmäle mitmõkeeline.

Kuis om inemiisi uma keeletarvitus köüdet keele pääle kaemisõ ja hindätiidmisega?

Kõik mu keelejuhi olli uma võro keele mõistmisõ pääle uhkõ. Siski tundu, et vanõmbidõ keelejuhtõ jaos om võro kiil tuu kiil, midä egäpäävätse läbikäümise man pruugitas. Paistus, et noorõmbidõ jaos om võro keelel rohkõmb sümboolnõ väärtüs ja kiil om tähtsä hindätiidmise vällänäütämises.

Määnest juttu (vai kuimuudu) kõnõlõsõ võrokõsõ eesti, määnest võro keelen?

Mu keelejuhi kõnõli nii eesti ku võro keelen jutukõsõ samast as’ast vai juhtumisõst, a nä kõnõli tuud juttu esi keelin esimuudu. Näütüses eesti keeli tarvitõdi inämb mõttõliidsi sõnno ja arvosaamiisi ja tükiti filosofiirmä, midä tuu läbielämine, minkast nä kõnõlõsõ, näide jaos tähendäs. Võro keeli kõnõldi inämb asjost, inemiisist ja kõgõst ümbre olõvast.

Seo näütäs mu meelest diglossilist olokõrda Võromaal: samma kiilt kõnõlõvan kogokunnan om tarvitusõn kats esi keelekujjo ja kummalgi omma uma pruukmiskotussõ. Inemise omma harinu uman katõn keelen esi asjo ajama ja seo tulõ katskeelitside jutustuisi uurmisõst ilosahe vällä.

Midä kõnõliva võrokõsõ uma keele opmisõ kotsilõ? Kuis omma nä selges saanu võro, kuis eesti keele?

Vanõmba keelejuhi opõ võro keele inämbüisi iks imä-esä käest ja eesti keelega puttu kokko koolin. Noorõmbidõga kõnõli näide imä-esä koton joba eesti kiilt ja võro keele opõ nä vanõmbidõ sugulaisi vai külärahva käest.

Kas, kuis ja mis aol omma inemise uma keelelist hindätiidmist muutnu?

Mõnõ keelejuhi ütli mullõ, et edimält peivä nä umas imäkeeles iks eesti kiilt. A ildampa, 1990. aastidõ alostusõn vai keskpaigan juhtu näidega midägi, miä sundsõ nä umma keelelist hindätiidmist muutma – kiä kirot’ võro kultuuri kotsilõ diplomitüü, kiä kolisi jne. Aig, kuna keelejuhi säändse tähtsä otsussõ teivä, näütäs mu meelest, kuis ütiskunna tähtsä muutusõ mõotasõ inemiisi keeleliidsi otsussit.

Mille poolõst kõik taa Võromaa keelepruukminõ maailman esieräline om?

Kagu-Eesti keeleline olokõrd om maailman esieräline, selle et kõrvuisi omma kats väega lähkeist sugulaskiilt. Kõgõ tunnõtumba katõ keele esi asju jaos pruukmisõ olokõrra omma jo kujonu hoobis suurõ imperiaalvõimu keele ja koloniseeritüisi kiili vaihõl (nt Jamaica, Malta).

Määndsit kiili ja kon uurmistüüst ossa võtnu inemise viil tarvitasõ?

Kõik mu uurmistüü keelejuhi tarvitasõ pia egä päiv tüü peräst vai lugõmisõs, teleka kaemisõs ka vinne kiilt, midä nä omma koolin opnu. Pääle tuu omma kõik koolin opnu kas saksa vai inglüse kiilt. Saksa kiilt näil väega inämb vaia ei lää, a inglüse kiilt pruukva tüü peräst piaaigu kõik. Pall’o tarvitasõ tüü peräst ka soomõ kiilt, midä nä opõ ülikoolin. Seo, ku suurõ hulga kiiliga om keelehuvilidsõl võrokõsõl võimalik elo joosul kokko puttu, näütäs üte mu keelejuhi opitu/kokkopututu kiili arv – seo oll’ 16!

Küsse Rahmani Jan


Tammekännu Liina. Pilt eräkogost

Tammekännu Liina: inemise ajava esi keelin esi asjo2017-05-23T16:03:40+03:00

Linnugi pääl

Harva kotoh käüjä kuuld ja näge terävähe, kuis inglüse kiil

eesti kiilde sisse hiil ja kuis maailmakülä peräle jõud

Linnuk om luhvtibuss – õnnõ istu ja sõida. Näütüses Tarto-Tal’na bussisõiduaoga (umbõs kats tunni) saat Tal’nast Amstõrdammi nigu niuhti. Midä sa tiit? Kaet aknõst vällä, ku saat. Mõtlõt. Pilvi pääl paistus kõgõ päiv.

Varrahummogunõ rahvas om hoimanõ. Kitsas om. Olõ katõ inemise vaihõlõ litsutu ni tunnõ hinnäst nigu kilu karbih. Linnuk om täüs. Pia jääs põldõ, mõtso ja liinu lapitekk sälä taadõ ni allpuul om meri. Mõlõmba inemise mu kõrval makassõ. Mul und ei tulõ.

Harilikult saa kodo kõrra aastah. Puhkõpäivi tulõ targalt tarvita ni kõrraga lubatas är olla kõgõ inämb kats nädälit. Olõ iks käünü üle Amstõrdami. Schipholi linnujaam om üts suur Paabõl. Umbõ suur – ütest otsast tõistõ kõndminõ võtt aigu, vaihõpääl passikontroll. Kuulõt ümbretsõõri mitmid kiili, inemise omma esisugutsõ. Schiphol om ilmaväreht, täüs luutuisi ja rõõmu, kodominekide helevüst vai puhkusõlõ mineki herevüst. Schiphol om õkva nigu Tarto. Ja Tal’na linnujaam – väiku, ummamuudu ni illos ku Liiva. Om jo nii, et ku Tartost bussiga Põlva poolõ sõitõh sinnä är saat, sis nakkat kuulma umma kiilt ni tiiät, et pia olõt kotoh.

Seokõrd tei kotoh kävven pall’o pilte. Proomõ hindäga üteh võtta nii pall’o, ku vähägi saa, et sis Inglüsmaal Newcastle’ih (Vahtsõliina) sõproga jaka. Eesti, esieränis Lõuna-Eesti luudus om nii umbõ illos. Kevväi jäi ildas, a varõssõlille ni sinininne oll’ nii hää üle aastidõ nätä. Säänest puhast sinist taivast ei näe koskil muial. Üüse omma nätä tähe, midä liinatulli kuma harilikult kaia ei lupa. Esiki lummõ anti seokõrd. Harilikult läbi rändävä haniparvõ omma seokõrd jäänü ka Kähri küllä pidämä. Hummogist omma nä kõik üteh puntrah kohki põllu pääl, valmis minemä ni süvvä otsma. Õdagist lindasõ nä umbõs sama ao pääle mitmõn parvõn jälki puhkamiskotusõhe.

Sai savvusanna küttä ja õdagu lõunu visata. Esiki mi vahtsõ ao ilmah om sann kotus nii hindä iho ku hinge harimisõs. Et saa sinnä õnnõ kotoh kävveh, om sannast saanu kombõtäütmine. Hää om tunnikõnõ savust mustõ sainu vaihõl higistä, laulda, ja peräst saa säält puhtamba süäme ni hindätundmisõga vällä astu. Sääl tõtõstõ tunnõt, kuis aig kõrras veidükesegi huugu maaha võtt.

Kodokülä oll’ iks sääne, nigu tedä mäletä. Vaiknõ. Ruumi om Vahtsõliina tihtsäle kokko litsutuisi majjoga võrrõldõh kõvastõ inämb. Om kotussit, koh olla ilma tõsõ inemise kaala pääl istmalda. Põllutöie aig oll’ tävveh huuh ni traktori egäl puul. Mul ku maalatsõl om nii hää nätä, et põllu omma küntü ja hoolitsõdu. Esäkodo ümbre laotõdi virtsa – ja õhuh oll’ seod tunda. Mitu päivä es olõ mõtõt mõssu vällä nööri pääle panda. Viläkülv käüse iks viil tävve huuga.

Uma kiil. Kristjan Jaak Peterson küsse kunagi, kas seo maa kiil ei või laulutuulõh taivahe nõsõdõh üles igävikku hindäle otsi. Mi kodotsõ keele omma nii väiko ni ilosa, näid võinu inglüstämise asõmal hoobis üles nõsta ni vällä näüdätä. Interneti-ao ilmah om inglüse kiil kõvastõ eesti kiilde sisse hiilnü. Vahtsid lainsõnno om pall’o. Võro kiil om harv luudusvara, midä koskil muial ilmah ei olõ. Om olnu hää, et rahvas iks kõnõlõs, et ilmus raamatit ni Uma Leht. Umakiilse uudissõ. Parhillatsõ kõnõlõja tunnusõ olõvat iks vanõmba inemise. No ku pall’o opatas umma kiilt ja kultuuri Vana-Võromaa kuulõh – Põlvah, Võroh? Ku tähtsä omma paikkundligu kombõ nuurilõ inemiisile? Ku pall’o nuuri võtt avaligult võro kiilt kõnõlda ni edesi viiä?

Tunnus, et parhillanõ tsiht om ehitä pall’o klaaskarpõ, mille sisse lukspuutõ ni Hesburgõrid tetä. Vai supõrmarkõtit liina sisse ja vällä, esiki ku joba mitu tükkü iih om. Suurõ karbi Tarto keskliinah omma täüs poodikõisi, midä om nätä egäl puul ilmah. Ku nuu huunõ säält vällä võtta ja kohegi muialõ, näütüses Inglüsmaalõ nõsta, ega sis suurt vaiht vast ei olõ, koh sa poodih käüt. Maailmakülä om tõtõstõ peräle jõudnu.

Mõtsa kaosõ. Õkva nigu määnegi tuhhin om Eestist üle käünü. Ütskõrd om nii, et kaet Võromaalt põh’a poolõ ni Tal’na liin paistus kätte. Mis valu inemiisil seo mõtsa ragomisõga om, et nii puhas tüü om tettü? Mõnõ langi omma viisakamba, mõnõ nigu lahinguväli. Mõni ime sis, et tuulõ viimätsel aol nii kõvastõ tõmbasõ – ei olõ määnestki varjo inämb, ümbretsõõri om kõik maaha raotu. Kas ka vahtsid asõmalõ istutõdas? Vai lastas võsul kassu ni tuust sis kunagi mõtsal – aastidõ peräst?

Linnuk lask allapoolõ. Hoimatsõ rändäjä heränese. Hollandi maalapi, meri ni kanali paistussõ. Schiphol tulõ lähembäle – ja pia olõ tagasi ilmavärehti man. Panõ uma märgüsseraamadu kotti, kirotõdu küsümüse mälo tagomastõ nukka ni ooda maahatulõkit. Tulõva aasta looda suvõ poolõ tulla – vast jaanipääväs. Sis näemi jälki, Vana-Võromaa.


Holtsi Leila,
Inglüsmaal elläv võro luulõtaja

Linnugi pääl2017-05-23T16:00:05+03:00

Hää kunst pand perrä märkmä

Minevä nätäl sai ka mikandin, Põlvan ja Võrol, nätä Linnateatri etendüst «Köster». Põnõvalõ jutustõt lugu kur’ast inemisest pand’ perrä märkmä, mille inemine kur’as läts’.

Tiatritükk pand mõtlõma ka maailma üle laembalt. Kas om nii, et ilman saa jaka asju selgele häis ja halvus? Kas värvi, minka ilmaello seletä, omma õnnõ must ja valgõ? Kas omma olõman õnnõ numbrõ üts ja kats (vai null ja üts) vai om midägi pääle noidõ kah?

Hää kunsti ja kultuuri tunnus omgi tuu, et pää nakkas tüüle. Tuud om täämbädse, pääliskaudsõ ja kipõ ilmaelo man iks inämb vajja. Õnnõ et kunsti ja kultuuri om hulga ja egäsugust ja mõnikõrd om keerolinõ tuu õigõ ja hää üles löüdä. Ja esi inemiisile võiva tähtsä olla esisugudsõ as’a.

Linnateatri «Köster» oll’ siski sääne kunst, midä või julgõlõ hääs ja õigõs pitä. Tükü autor ja lavastaja Kivirähä Andrus om üts noist parhilladsõ ao Eesti kultuuritegeläisist, kink tegemiisil tasus iks silm pääl hoita. Täl tihtipääle trehväs!


Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja

Hää kunst pand perrä märkmä2017-05-23T15:56:20+03:00

Liinapäävä Räpinäl ja Põlvan

Joba seo nädäli lõpun, 26. ja 27. lehekuul käävä Räpinäl ja Räpinä ümbre hää kodo päävä, miä tähendäs hulga esisugumaidsi ettevõtmiisi.

Peetäs riikevaihõlist palkmajaehitäjide kutsõvõistlust, Räpinä aiakoolin omma vallaliidsi ussi päävä. Omma ka käsitüü-, kunsti- ja aiateemalidsõ tüütarõ väikeisile ja suurilõ, lillisäädmise võistlus ja näütüs.

Ussõ tegevä valla kodokohvigu, sõita saa viitaksoga, om huvisõitõ ja matkamäng. Osta ja kaubõlda saa laadu pääl, viil om hulk kontsõrtõ, noidõ hulgan 19. Räpinä latsi laulu- ja tandsupäiv.

Räpinä hää kodo päivi kotsilõ saa täpsembält kaia: facebook.com/heakodupaevad/.

A tulõva nädäli lõpun omma Põlva päävä. 1.–4. piimäkuuni om Põlvan kõiksugumaidsi tegemiisi nii pall’o, et silmi iist võtt kiriväs. Hulga etevõtmiisi om noorõmbalõ rahvalõ, kõik lättki valla latsõkaitsõpäävä sündmüisiga.

Ütes rahvalõ meeleperätsembäs ettevõtmisõs või pitä ilma moodorilda massinidõ Kesk uulitsast allasõitmist, miä om 2. piimäkuu pääväl. Egäsugust liigutamist ja sõitlõmist om Põlva päivil viil hulga.

Putmalda ei jää ka Põlva järv, sääl tege sõitu viikingilaiv Turm. Viipääväl, 3. piimäkuul saa pruuvi ka egäsugumaidsi tõisi vii pääl sõitvit riistu.
Laadu, rammumehe ja latsi võistlusõ – kõik tuu käü kah Põlva päivi mano.

Tõsitsõmb inemine saa kaia näütüisi Põlva raamadukogon ja kultuurikeskusõn. Aiahuviliidsi jaos tegevä pühäpäävä, 4. piimäkuul uma aiavärehti valla viis Põlva maakunna tallo.

Ligemb teedüs Põlva päivi kotsilõ om Internetin: kultuurikeskus.ee.

UL

Liinapäävä Räpinäl ja Põlvan2017-05-23T15:52:57+03:00

Kaika suvõülikuul tulõ Lätimaal Kornetin

Timahavanõ Kaika suvõülikuul peetäs 11.–13. põimukuul Vana-Laitsna vallan Kornetin. Korneti om kül Lätimaal, a Vana-Laitsna vald om vanastõ olnu Rõugõ kihlkunna osa ja sääl eläs täämbädseni võrokeelitsit inemiisi.

Suvõülikooli rektori Konnula Margussõ (Contra) sõnno perrä om timahava plaanin kõnõlda inämb tuust, kuis võrokõsõ ja lätläse läbi käävä ja läbi käünü omma.
Muidoki tulõ juttu Korneti kandist, sääl ümbre tetäs huvisõitu, õdagu omma kultuuriprogrammi, kos saa kullõlda muusikat ja nätä tiatrit.

Korneti om kotus, kost saat kaia Võromaa pääle tõsõlt puult. Ku hariligult kaemi Munamäe torni otsast, sis Korneti liinamäelt saa nätä säänest pilti, kon Munamäe torn esi kah pääl om.

Suvõülikooli kava tetäs avaligus hainakuun Uman Lehen.

UL

Kaika suvõülikuul tulõ Lätimaal Kornetin2017-05-23T15:51:47+03:00

Krabi kooli tummõ pilve

Viil nätäl tagasi oll’ Krabi kooli direktri Sprengi Ale piaaigu kimmäs, et tulõvast sügüsest Krabi kuul ummi ussi valla ei tii. Krabi külä jaos tähendänü tuu, et vahtsõt tüükotust piät otsma 35 kooli tüütäjät. 65 seoniaoni Krabil koolin käüvät last pidänü umma opmist jakkama muun koolin. Ministeeriümi vastussõst Umalõ Lehele või siski vällä lukõ, et plaanituid muutuisi seost sügüsest ei tulõ ja kuul saa viil vähämbält aasta vannamuudu edesi tüüd tetä. A segähüs om suur ja kooli tüütäjä otsva vahtsit tüükotussit.

Krabi koolin käävä latsõ üle Eesti. Nuu omma säändse latsõ, kellel om vajja ellä opilaskoton, et uma põhiharidus kätte saia. Opilaskoton elämise põhjussit om egäsugutsit: kas ei suta kodo latsi haridusõ saamist tukõ vai omma latsõ ummi koolikaaslaisi vai oppajidõga nii tüllü lännü, et kodopaiga koolin inämb edesi oppi ei saa. Ulli nuu latsõ ei olõ – saava hariligu programmiga ilostõ toimõ.

Nukka aetu: Krabi kooli direktri Sprengi Ale. Rahmani Jani pilt

Niimuudu, opilaskodo ja üle Eesti kokko tulnuidõ latsiga om Krabi kuul tüütänü perämädse 17 aastakka. Tego om eräkooliga: kooli pidämist kõrraldas MTÜ Ostium.

Krabi külä om paik luudusõ kesken, Paganamaa veere pääl. Siiä kuuli tulnuil latsil om kimmäs pääväkõrd, antas neli kõrda päävän süvvä, opitas. Egäsugumaidsi meelütüisi koolitüü asõmõl midägi muud tetä om veidü. «Seo om ka tõisi riike praktika, et säändse kooli omma tsivilisatsioonist kavvõn,» kõnõlõs Krabi kooli direktri Sprengi Ale.

Osa kooli opilaskodo üllenpidämise kulusid om riik siiämaani kinni masnu. A edespite haridus- ja tiidüsministeeriüm inämb opilaskodo jaos õkvatoetust massa ei plaani. Tuu raha jaetas är umavalitsuisi vaihõl ja tollõ iist tulõ umavalitsusõlõ ülesandit mano.

«Riik om võtnu tsihis, et meil om kaasav haridus. Tollõ mõtõ om, et lats käü uman kodupaigan koolin ja tälle määrätäs tugiteenüsse koolitiil ja koton, kellele midä vajja om, kas perreterapeuti vai latsõlõ tugiisikut. Ja sis om tävveste selge, et opilaskodu jaos tuust inämb ei jakku,» seletäs Sprengi Ale.

Kaasava haridusõ mõtõ om tuu, et ei tohe olla silte külgepandmist, kõik latsõ piäs käümä uma kodokotussõ koolin. «Ja ma ei tahaki tuuga vaiõlda. Või-olla mi paari aasta peräst näemi, et tuu oll’ õigõ otsus,» löüd Sprenk.

Miä küläst saa?

Krabi poodimiis Kanguri Lenno löüd, et täämbä om koolil küläelon väega tähtsä osa. Timä sõnno perrä om nätä, kuis koolin käümine latsi rahustas, nädäli alostusõn ja nädäli lõpun omma latsõ tävveste esi muudu.

Kooli ärkaominõ mõotas kimmäle ka küläello, paiga pääl jääs veitüs tüükotussit. «Puuti ma kinni ei panõ, a või-olla kae üle, midä müvvä: magusaleti asõmõl tulõ võtta tuud kaupa, midä nõutas,» ütles Kangur.

Segähüs suur

Et kuul tulõs joba seost sügüsest kinni panda, tuu arvamisõ mano jõudsõ koolijuht ministriga kõnõldõn. Üten avit’ ka ministeeriümi tüürühmä vällä pakut teedüs. «Ma ei saa ka 35 inemisega kollektiivi lihtsäle tüüle kutsu, tiidmäldä, pall’u mul latsi tulõ ja pall’u rahha om. Seo ei tulõ jutuski,» ütles Sprengi Ale.

No omgi nii, et Krabi kooli tüütäjä kandidiirvä tõisi tüükotussidõ pääle, mõnõ omma saanu, mõnõl om kandidiirmine poolõlõ. Tuu kõgõ man omma kooli tüütäjä Sprengi Ale sõnno perrä väega mõistva ja rahuligu olnu.

Ka koolilatsõ tiidvä, et muutusõ omma iin. «Kõnõlõmi umavalitsuisiga, miä latsist saa. Ka latsõ omma segähüsen,» seletäs Sprengi Ale.
Segähüsele and vunki mano ministeeriümi vastus Uma Lehe küsümise pääle. Tuu vastussõ perrä ei olõ otsust rahastamist muuta tettü ja nii kipõstõ ei tetä kah.

«No om tõtõst mitund sorti teedüst. Ei olõ midägi kimmäst,» kommõntiir Sprengi Ale ministeeriümi vastust.

Kas tuu tähendäs, et sügüsest kuuli kinni ei panda? «Mõlõmba variandi omma võimaligu,» jääs tä sõnakehväs.

Nädäli peräst om Krabi kooli latsi huvireis Tal’nalõ. Kas tuu jääs kooliperre perämädses ütitses välläsõidus, näütäs aig.

Rahmani Jan


Vahtsõnõ koolimaja Krabil sai valmis 18 aasta iist. Kooli kinnipandminõ nakkas kõvastõ mõotama ka Krabi külä ello. Rahmani Jani fotomontaaž

Ministeeriümi kommõntaar

Haridus­ ja tiidüsministeeriümi kom­ munikatsiooniosakunna asõjuhataja Kurmi Tarmu:

Üttegi otsust opilaskododõ rahastamisõ muutmisõs tettü ei olõ. Ku muutmisõs omma ettepanõgi valmis, sis arotõdas nuu kuuntüüpartnõridõga läbi.

Parhilla om latsõ ja perre jaos tarviligõ teenüsside rahastaminõ jaet paikligu umavalitsusõ ja riigi vaihõl. Asõnduskododõ latsi jaos and riik rahha sotsiaalministeeriümi kaudu, toimõtulõgirasõhuisiga perrist peri latsilõ haridus- ja tiidüsministeeriümi kaudu latsi opilaskododõ tugõmisõs. Mõlõmba teenüsse omma mõtõldu hättä jäänüisi latsi ja toimõtulõmisõga hädän olõvidõ perri tugõmisõs. Mõistlik om, et nuu raha olõs edespite üten tükün paikligõ umavalitsuisi tulubaasin. Plaanin olõvidõ muutuisi mõtõ om anda paiklikulõ umavalitsusõlõ suurõmb vabahus otsusta, kuis peret kõgõ parõmbalõ tukõ. Üteliidsi anda tuu jaos ka rahha, et olõs võimalik peret mitund muudu tukõ ja võimaligult kipõstõ api anda. Niimuudu tahetas ette är hoita tuud, et lats piät asõndushuuldusõlõ minemä.

Haridus- ja tiidüsministeeriüm ei plaani üttegi muutust opilaskododõ rahastamisõ man opiaastaga keskpaigan. Meil omma koolipidäjidega lepingü 2017. aastaga lõpuni, tuu tähendäs, et opilaskododõ rahastamisõ muutusõ ei nakka kimmäle masma inne 2018/2019. opiaastat.

Krabi kooli tummõ pilve2017-05-23T15:50:16+03:00