20.03. Briti parlament toet’ kõnõluisi Õuruupa Liidust är minekis

Suurbritannia parlament võtsõ vasta ja kuningaimänd Elizabeth II kuulut vällä säädüse, miä lupas pääministri Theresa Mayl naada pääle Õuruupa Liidust är minemise käügiga.

Õuruupa Liidu lepingu artikli 50 perrä piät valitsus saatma Brüsselihe ammõtlidsõ kirä, et Õuruupa Kommisjon ja Briti valitsus saanu naada umavaihõl kõnõlõma, kuis liidust ärminek vällä näge ja midä tuu õigõhe tähendäs. Kõnõluisi jaost om aigu kats aastakka, a ku tuust puudu jääs ja kõik liidu 28 riiki nõuhtõ jääse, saa aigu mano võtta. Pääministri viil kirjä är es saada, a om lubanu kirä är saata urbõkuu lõpus.

“Võtami umalõ maalõ vahtsõ tsihi, ku nakkami hindäle tsäpendämä vahtsõt läbikäümise kõrda Õuruupaga ja vahtsõt ossa maailman,” ütel pääministri Theresa May parlamendin.

Aśa tege keerolidsõmbas tuu, et Sotimaa valitsuse edimäne ministri Nicola Sturgeon and´ teedä, et taht kõrralda Sotimaal vahtsõ rahvahääletämise tuu kottalõ, kas Sotimaast pidänü saama Suurbritanniast eräle umaette riik.

“Selle et Brexiti rahvahääletämine om saiso muutnu, piät Sotimaal olõma võimalus tetä ausahe vaba ja demokraatlik otsus uma tulõviku kottalõ,” ütel Sotimaa edimäne ministri Nicola Sturgeon.

Sotimaa valitsus taht jäiä Õuruupa ütidse turu osas ka päält tuud, kui Suurbritannia om liidust är lännü. Õuruupa Kommisjoni seletüse perrä jäl pidänü Sotimaa vahtsõnõ riik eräle pallõma ja kõnõlõma, kas ja kuis Õuruupa Liidu liikmes saia – lihtsähe vana kõrra perrä liitu jäiä olnu es võimalik.

Esierälidselt om Hispaania valitsus egä vahtsõ riigi tegünemise ja Õuruupa Liidu liikmes saamisõ vasta, selle et pelgäs katalaani ja baski poliitikidõ tahtmist Hispaania riigist eräle minnä.

Kokko säädse Hainapuu Ott

16.03. Õuruupa Ülembkogo presidendis jäie Donald Tusk

Brüsselih kokko tulnu Õuruupa Liidu maie valitsuisi juhi otsusti, et järgmädses katõs ja poolõs aastagas saa Õuruupa Ülembkogo presidendis jälki Donald Tusk, kiä om tuun ammõtin olnu 2014. aastaga joulukuust. Tusk oll´ inne tuud Poola pääministri ja Ütiskundliku Platvormi eräkunna päälik.

Õnnõ Poola parhilladsõlõ pääministrile Beata Szydłolõ, kiä esindäs Säädüse ja Õigusõ eräkunda, ülembkogo valik es miildü. “Tä es mõista jäiä nõutraalsõs vai jättä puult võtmalda,” ütel Szydło.

Õuruupa Ülembkogo om liidu riike valitsuisi juhtõ kokkosaaminõ, koh käüvä kuuh inämbäste pääministri, a näütüses Prantsusmaalt, Kreekast ja Leedust presidendi, et kokko leppi Õuruupa Liidu tegevüse päämidse suuna ja tetä är suurõmba otsusõ. Õuruupa Ülembkogo presidenti om kutsut ka Õuruupa Liidu presidendis.

Donald Tuski kõik vanavanõmba olli peri kašuubi rahva hulgast. Kašuubi kiil om õdaguslaavi kiil (poola keele sugulaskiil), midä kõnõldas Gdanski liinast õdagu puul.

Kokko säädse Hainapuu Ott

Tossu Tilda pajatusõ

Sepp es salli segäjit

Umal aol tekk’ sepp Priidu uma abilisõga väega kõrralikku tüüd. A tä es kannata sukugi, ku mõni tedä tüü mano segäma tull’.

Kutsmada küläliisist vallasaamisõs olli sepäl uma kavalusõ.

Tuud juhtu sakõst, et sepikotta tüknü segäjä säält ärpalotõduisi püksõ vai kuhtiga är pagõsi. Priidu sellet’, et sepätüü omgi sääne, kon tulõkibõna lindasõ. Õigust jäi ülegi.

Ütskõrd astõ sepikotta aidnik jutuga, et tull’ kaema, kuis meistri tüüd tegevä.

Priidu haard’ nukast kõvõra toki, mille otsan oll’ närts. Tä tsusas’ säändse «pintsli» karastusvii anomahe ni naas’ nõgist vett aidnigu pääle tsiukma.

Esi lugi egä viskamisõ pääle: «Näet, kuis meistri tüüd tegevä! Jah, näet, kuis meistri tüüd tegevä!»

Läbilikõ ja ärhiitünü aidnik kai, kuis sepikuast kipõstõ vällä sai.

Suur tülü

Naanõ ja miis tülütsivä. Kõva helügä naanõ lõvvas’ nii, et terve külä helisi. Tasatsõmb miis es saa midägi vasta üteldä.

Kõrraga jäi naanõ vaiki. Miis küsse tassakõistõ: «Memmekene, mis nüüt juhtu?» Naanõ kärät’ vasta: «Piä suu! Ma liimi proteesi suuhtõ tagasi ja röögi sis edesi!»

Lehe Lonni

Piigli ei avida!

Üts miis võtsõ salahuisi naasõ, kedä õkva ülearutsõ silmäiluga õnnistõt es olõ. Läts’ kuun naasõga sugulaisi poolõ kartulivõtmisõ talussilõ.
Hummukusüük oll’ süüdü, rahvas kõik põllu pääl. Majaperemiis läts’ viil tarrõ kaema, kas säält iks tuli sai är lastus.

Tarõn oll’ tuusama naistõrahvas ja säädse hinnäst hoolõga piigli iin.

Peremiis kai, ohas’ ja ütel’: «Latsõkõnõ, ei avida siin piigli kah inämb midägi!»

Lehe Lonni

Bussijuhi hädä

Aastit tagasi oll’ mu esä bussijuht ja sõitsõ Võro-Tarto liini.

Ütskõrd jäi täl Tarton inne tagasitulõkit aigu ja tä läts’ tõsõ bussijuhiga juttu aama. Aiva juttu ja kõndsõva ümbre bussi, et üteliisi kaia, kas bussiga om õks kõik kõrran.

Ütekõrraga kaiva, et kõrval saisva bussi alt nakas’ midägi vällä juuskma.

Üts mammikõnõ läts’ müüdä ja hiitü är, et bussi alt midägi juuskma nakas’. Mammikõnõ läts’ bussi manu ja koput’ ussõ pääle.

Bussijuht kai aknõst vällä ja küsse: «Noh, mammikõnõ, miä murõs?» Mammi vastas’: «Juhikõnõ, teil juusk midägi bussi alt. Kas om midägi katski lännü?»

Bussijuht ütel’ mammilõ: «No sa kae perrä, miä bussil vika!» Mammi hiitü tuu pääle, rehäs’ käega ja pandsõ joosuga minemä.

Perän ütel’ tuu bussijuht, kellel bussi alt midägi juusksõ, et täl tull’ sääne hädä pääle, et inämb es jõvva välläkäiku. Tõstsõ ruttu bussipõrmandu kaasõ üles ja lasksõgi säält uma sorina vällä.

Evestuse Kauri
Parksepä keskkooli 5. klass

Äpärdüs mütsüga

Taa lugu juhtu mu vanaesäga, kes eläs Räpinäl.

Hummogu oll’ vanaesäl kipõ bussi pääle. Rõivit vahetadõh istsõ tä sängü pääle ja pand’ sinnä uma karvamütsü kah.

Must kass tõmmas’ hinnäst musta mütsü kõrval kerrä ja jäi magama.

Suurõ kipõga haarsõ vanaesä mütsü perrä, a haarsõ hoobis mustast kassist kinni. Kass hiitü ja lei küüdse vanaesäle kätte. Vanaesä hõigas’: «Oh issakõnõ, mul om eloh must müts!»

Pekka Helari
Vilustõ põhikooli 5. klass

Rahapada

Mi talo üte naabriperemehe nimi oll’ Peeter, a kutsuti tedä Petras, tõnõkõrd viil vanas Petras. Tä elli umah elämiseh naasõ ja katõ latsõga.

Muido es olnu hätägi, tulliva läbi, a ku sai, tükke tä iks taad topsipõhja kaema. Ku rohkõmb sai, sis oll’ peris kuri ja ai umma peret majast vällä. Ku pur’oh es olõ, oll’ tä sõbralik inemine.

Viil unist’ tä tuust, et lövväs midägi säänest, mille iist saas iks rahha, sõs olõs elo kergemb ja es pidänü nii pall’o tüüd tegemä ja vaiva nägemä. Tüütegemine Petralõ väega es miildü. Pernaanõ oll’ täl kül väega virk.

Naabripoisi kuulsõva toda Petra suuvi ja seletivä ütskõrd Petralõ, et näide piiri pääl võso seeh om üts perädü suur kivi. Kivil omma määndsegi kirä pääl ja mõnõ kotusõ pääl tä nigu vilkas päävä käeh. Mi ka tiidsemi tuud kivvi, a mõista es tuust midägi arvada.

Poisi seletivä Petralõ, et sääl või midägi all olla, innembägi om säändside kotustõ mant ütte-tõist löütü, näütüses rahapada – vaia om õnnõ kaiba.

Petra käve ummi eläjidega vaihõl sääl lähküh kar’ah. Järgmidsel pääväl võtsõgi Petra lapju karja üteh ja nakas’ kivi kõrvalt kaibma. Pia olli naabripoisi kah kohal, näide kar’amaa es olõ tuust kavvõh. Nuu kaiva Petra tüüd ja itsitivä. Petra pidi kaibmisõ katski jätmä, selle et lõunavahe jõudsõ kätte ja sis pidivä eläjä kodo minemä. «Õdaguspoolõ kaiva edesi,» arvas’ Petra.

Lõunaaigu tõiva poisi kotost üte vana malmpaatükü, kaasõs sai vana siibrikaas, ja mati tuu Petra tettühe kaivandustõ.

Õdaguspoolõ oll’gi Petra jälki lapjuga platsih. Poisi katõkõstõ kaiva mulgu veere pääl.

Kõrraga puttu lapju ots nigu millegi vasta. Petra hõigas’ mulgust’: «Pojakõsõ, minke no kaege eläjit, nuu omma joba tiid koh!» Poisi vasta: «Ei lää, mis sul sääl klõpsat’?»

«Tuu oll’ kivi,» ütel’ Petra ja ronisi mulgust vällä. Üts poissõst hüpäs’ kipõstõ Petra asõmõlõ mulku ja rabasi tuu vana paatükü üskä, karas’ mulgust vällä ja pand’ pagõma.

Petra juusksõ takah, vehksas’ kässiga ja rüükse: «Kohe sa, korrat, mu rahaga läät!»

Kavvõmbal puhma takah visas’ poiss potitükü maaha ja kattõ esi minemä.

Petra jõudsõ perrä, kai tuud potitükkü, esi lõõtsut’ ja mõmisi: «Kae koh tä rõibõ om mu rahha arotanu. Ankõ no mullõ kah kaibmisõ iist.»

Nurmõ pääl poisi naarsõva, nii et vesi silmist tsilku. Külägi sai nall’a kuulda ja naarda.

Aig läts’ ja Petra unist’ iks edesi, kuis kergemb saas. Läts’ vahest ka kõgõ kõvõmbal tüüaol tarrõ plaani pidämä. Visas’ sängü pikäle, säädse jala ilostõ sängu otsa pääle, a tükü ao peräst võidsõ joba ussaiast kuulda Petra norskamist.

Tõnõkõrd ütel’ tuu kõgõ pääle perrele: «Ma olõ teid küländ elätänü – tekke esi kah.» Pere muidoki tekk’ kah esi.

Ku Petra topsipõhja veidemb kaenu ja esi ka kõik aig tüüh olnu, sis es olnu rahapata vajagi.

Rahapata es lövvä näist kiäki. Nä saiva kah kõkkõ iks tüü ja vaivaga ja lõpus es olõ hätä midägi.

Nahkuri Liidia
Väimälä, Põlva khk


Koha Priidu tsehkendüs

Peris elo om ikäv!

Mul om vahtsõnõ arvudi ja naksi päält pikki aastit jälki kompuutrimängõ mängmä.

Vanastõ mullõ es miildü, sõs olli mängu peris elost viletsämb graafika ja helüga, peris elo sisu oll’ kah mängõ umast kõvõmb.

No omma mängo peris elost ette jõudnu. Ku mullõ mängon kiäki ei miildü, ma või täl pumppüssäga pää otsast laskõ vai auto alla aia. Ku mäng üle viskas, saa ma tõsõ mängo võtta. Peris elon loksus pääväst päivä, aastast aastahe üts ja sama plaat.

Tüüd inämb ei tii. Ma pruuvsõ pikält tetä, a midä rohkõmb ma tüüd tei, tuud veidemb mul rahha oll’.

Milles tüü? Kõrralik arvudimäng mass 60€, tollõga saa kuu aigu läbi. Internet mass 25€ kuu. Rohkõmb ei kulu kohegi. Ku iks ei liigu, kulus energiät kah kõvva veidemb ja süüki lätt kah veidemb, autokütüst, autokummõ ja muud niisama. Rõivist kulus õnnõ püksiperse.

Mul ei olõ inämb murõht, kes Eurovisioonilõ lätt. Minke vai kõik! Vai kes parajahe valitsõs vai kes president om. Mu peräst võiti hindu nõsta vai alla laskõ, mu siitmine om nii aigladsõs lännü, et paki sardellega saa kats nädälit läbi.

Kai täämbä üle hulga ao kõrras aolehte, et vast om midägi muutunu, huvitavambas lännü, a ei olõ.

Säidse eksoplaneeti leüti, millega ei olõ midägi pääle naada.

Kanada akaademigu uurõ inemiisi kusõmisõst ja tull’ vällä, et arõnõnun maailman om seo egän riigin suurõst luust ütesugunõ. Tuu jaos võeti 250 ujolast proovi ja leüti, et inemise kusõsõ ujolan ja spaan vette egäl puul suurõst luust ütepall’o.

Ma ei imehtä. Maailman om üle 7 millärdi inemise. Ku egäüts kusõs üüpäävän puul liitrit, tege tuu kokko 3,5 millärdit liitrit kust, mis om tõisi sõnnoga 22 miljonni barrelit, ja kohegi piät tuu ummõhtõgi pandma.

Ma arva, hää Uma Lehe lugõjist spaasõbra, et parhillanõ peris elo ei olõ mu jaos.

Kaegõ, tuu kusi ei püsü ujolan, tuu tulõ säält vällä ja lätt inemiisile päähä. Sõs tulõva inemiisil egäsugudsõ huvitava mõttõ, miä mullõ jälki huvitava ei olõ.

A hää, aig om hummogust süvvä. Täämbädses om supiluidsatäüs tatrikku, vast mahus sisse. Sõs lää tõmba arvutin aoviites paaril kusõpääl kõri läbi…

Olavi Ruitlane
Ruitlasõ Olavi,
virtuaal-miis

 

 

Pupikliinik Võro liinan

Kunagi oll’ Võro liinan umaette asotus, kon latsi mängoasjo praavitõdi.

1964. aastal tetti ETKVLi poodi Juveel tõsõ kõrra pääl vallalõ teenindüskombinaadi Tamula pupipolikliinik.

1960. aastil oll’ mängoasjo veidü ja nuu olli kalli. Latsõ hoitsõ ummi lemmikit väega ja ku mõni katski läts’, oll’ ikmist pall’o. Sis tull’gi pupipolikliinik appi. Pildi pääl om nätä, kuis pupitohtri Urbaniku Elviira tege 1964. aasta keväjä kõrda pupi, kelle pää om kõvastõ vika saanu. Pupipolikliinikun tetti kõrda ka pehmit eläjit, massinit, rõivit jne.

Säälsaman man olli sukasilmi ülesvõtmisõ ja plastikaatmäntlide parandamisõ tüükua.

A seo nn Toonõkurõ maja (kunagidsõ umanigu Toonõkurõ Jakobi perrä) tõsõ kõrra pääl oll’ Eesti Vabariigi edimädsel aol pildimehe Zopa Gustavi ateljee.

Parla om tuu maja (Kreutzwaldi 34, Vabadusõ uulidsa nuka pääl) alomadsõ kõrra pääl söögipuut.

No om Vana-Võromaa kultuurikua muusõumin näütüs «Mina ka!», nätä saa ka vanõmbit mängoasjo. Oodami kaema ja jagama ummi mälestüisi vana ao mängoasjo kotsilõ.

Ruusmaa Arthur, Vana-Võromaa muusõummõ päävarahoitja


Pupikliinik Võrol Juveeli poodi tõsõ kõrra pääl. Pilt om peri Vana-Võromaa kultuurikua muusõumist.