Uma Lehe päätoimõndaja konkurss

SA Kultuurileht kuulutas vällä konkursi Uma Lehe päätoimõndaja kotussõ pääle kooni viies aastas, tüü nakkas pääle 1.04.2017.

Päätoimõndaja tüü om aolehe sisulinõ toimõndaminõ ja toimõndusõ tüükõrraldusõ juhtminõ.

Kandidiiri saa sis, ku om olõman:

võro keele mõistminõ nii sõnan ku kirän;
Vana-Võromaa kultuuri, aoluu ja seoilma-ao hää tundmine.

Tüükotus: Võro liin

Konkursist ossa võtmisõs pallõmi saata:

avaldus
elolugu (CV)
haridust kinnitävä paprõ koopia
aolehe tegevüsplaan (kooni 3600 tähemärki)

kõgõ ildampa 2017. aasta 16. märdsil kelläs 14s märgosõnaga «Uma Leht» aadrõssi SA Kultuurileht, Voorimehe 9,10146 Tallinn pääle vai digiallkiräga e-aadrõssi info@kl.ee pääle.

Teedüst saa mano tel 503 5489.

Tossu Tilda pajatusõ

Kaarakülbmine keldsä pääle

Ütskõrd Vinne aigu pidi rajoonilehe kokkosäädjä parteikomiteehte kuunolõkilõ minemä. «Tulõ õkva tagasi!» hõigas’ tä viil inne minekit.

Tunni lätsi, a miist ei koskil. Kats keeletoimõndajat, noorõmb ja vanõmb, olli joba murrõn, kuis leht valmis saa. Vanõmb ütel’ sis noorõlõ: «Teeme esi lehe valmis, inne küländ nättü, kuis tuu asi käü!» Lehe kokkosäädmise võtt’ tä hindä pääle, noorõmba pand’ nuppõ kirotama.

Noorõmb kõlist’ Väimälähe majandihe ja küsse uudissit. Tõõsõl puul trehväs’ telefonitoro otsa pääagronuum.

«Käü kaarakülb keldsä pääle!» ütel’ tä tähtsä helüga.

Tuukõrd Hruðtðovi valitsõmisaol olli pöörädse eksperimendi põllumajandusõn avvo seen – maisikasvatus ja kõik muu sääne. Nii ka kaarakülb keldsä pääle. Lehe keeletoimõndaja oll’ liinatütrik ja es tiiä maavärkest suurt midägi, a kirot’ hoolõga paprõ pääle, mitu hektärri suur tuu põld oll’, ku pall’o kaara maaha sai ni kes olli külbjä…

Järgmädse päävä hummogu ilmu lehepäälik tüü mano patudsõ näoga. Tunnist’, et oll’ sõpruga kokko saanu. Ja nii taa läts’… Naasõ leivä käega – leht sai jo är tettüs…

Tõmbat saina maha!

Mi külän elli üts eluaignõ poissmiis kuun uma imäga, tuu oll’ suur ja tukõv naistõrahvas. Poig tükse hinnäst iks kavvõmbas kõrtsi manu unõtama, ku imäle miiltmüüdä oll’.

Ütskõrd kisksõ päiv jo õdakulõ, a poiga jäl kotun es olõ. Imä kaksas’ söämetävvega pojalõ kõrtsi manu perrä.

Imä vansõ kõgõ kõrtsirahva iin pojal näo täüs ja kupat’ tuu kodu poolõ minemä. Esi lei käe puusa ja kärät’: «Ku taa joomapunkri siist tii veerest är ei kao, sis ma puu hinnäst siiä kõrtsi ussõ kotsilõ üles!»

Tõnõ niisama suur naistõrahvas kitt’ tuu pääle: «Sa olõt jo nii paks, et tõmbat saina maha!»

Lehe Lonni

Vastlapäävä avvuhind

Ellimi tuukõrd Sõprusõ kolhoosin. Sääl peeti kolhoosirahvalõ iks pidusiid ja võistluisi.

Oll’ 1986. vai 1987. aasta vastlapäiv. Pitu peeti vanan Tsäpsi koolimajan, liulaskminõ oll’ kolhoosikontori takan korgõ mäe otsan.

Kõik saiva kelguga alla sõita. Kõgõ pikõmba liu pääavvuhind oll’ põrsas.

Juhtu nii, et sõidu võitsõ mu meheveli Valmer. Midä tetä? Ellimi mehevelega saman ridaelamun, kon es olõ ei täl egä meil kohegi põrsast panda.
Veimi põrssa ämmä poolõ. Tä kasvat’ tsia üles.

Jõulus oll’ uma liha olõman. Puul sai ämmäle ja puul meile kolmõ pääle. Vot nii!

Niklusõ Mare

Lämmä keededü muna

Taa lugu juhtu nii umbõs 50 aastaigu tagasi, ku enämbüisi bussiga sõidõti ja väikeisi autuid oll’ mõnõl ütsikul.

Tii olli talvõl ilmast ilma nilbõ vai kinni tuisanu. Talvõkummõst es olõ mi riigin viil kiäki muiduki kuuldanugi.

Ku bussijuht pelläs’, et ta rahva kraavi aja ja peräst mõnõlõ sõitjalõ viil haigusõraha masma peat, võisõ ta poolõ tii päält otsa ümbre ka pöördä, ku tii väega hõelas läts’.

Kats’ tehnikumin opvat poissi tahtsõ talvõl Peipsi kandist koolist puulpääväõdagus kodu saija, aga juhtugi nii, et õdagu ilda jätt’ bussijuht üten väikun külän sõidu poolõlõ, läts’ tutva manu üüses ja sõitja võisõ tetä, mea taht.

Ilm oll’ maru külm. Poisõl, kel viil mitukümmend kilumeetrit koduni, es jää muud üle, ku lätsi peris võõra ussõ takka ja küüsse üümaija.

Vanainemine, kiä ütsindä elli, kutsõ poisi lahkõdõ sisse, juhat’ tarrõ ahu manu istma, tõi neile kumba tiid ja keedetüisi munnõ kah.

Läbikülmänü poisi jõi hää meelega ja peris meheste tiid, aga munnõ kuigi es taha, selle et nuu olli ka viil pääle kiitmist õigõ sitatsõ.

Memmekene tull’ tükü ao peräst köögist tarrõ, kai, et külalise ei olõ sukugi söönü, ja murõt’: «Mis ti, latsõkõsõ, õmõta ei süü munnõ, naa omma viil lämmä, õkva tiivii sisen keedi…»

Nüüd oll’ poisõl sääne tunnõ, et ossõndasõ tii kah vällä!

Nõlvaku Kaie, Mehkamaalt peri

Hambajant

Elli paarkümmend aastat tagasi Antslan Oru uulitsõ üürimajan. Tuu oll’ sääne vanaaignõ elämine.

Hoovi pääl oll’ suur pikk hoonõ, kon olli rian sann, ait, laut ja määnegi kuur kah.

Sanna nuka takan oll’ välipeldik. Mullõ miildü sääl istõn lehte lugõdõ vai ust vallalõ hoitõn uibuaida vahti. Aga nii es saa egä kõrd tetä. Naabri maja oll’ lähkün ja noidõ huuv ja aknõ olli nätä.

Suvinõ aig oll’ ja ütskõrd tull’ tütär uma perega mu poolõ üüses. Olli koskil pidun käünü.

Hummuku tulli varõmb üles ja naksi köögin tohkõrdama.

Ütekõrraga karas’ tütär tarõst vällä, et tel väega halv olla, ja kattõ ussõst vällä.

Jõudsõ viil hõigata: «Är sa muru pääle ossõndagu, mine peldikulõ.»

Läts’ tsipakõsõ aigu müüdä, ku tütär tull’ suurõ ikmisõga ussõ pääle. Kässe, et ma täl mehe üles ajassi.

Kuun ikmisõga sai ma arru, et tel oll’ hammas peldigu mulgust alla sadanu. Tel oll’ üts ülemine kunsthammas.

Miis tull’ tuu kärä pääle esi üles ja nigu tä oll’, aluspüksõ väel, läts’ appi. Ma es taha kaema minnä, et kül nä esi saava toimõ.

Aga looda sa! Jäl tütär ussõ pääl: «Imä, anna kirvest, miis jäi mulku kinni.»

Andsõ kirvõ ja esi naksi naarma. Määne tuu pilt om naabri puult kaia, ku nägevä, et miis om päädpiten peldikun?

Sõs kuuldsõ kopsmist, vanmist ja ikmist tükk aiga, inne ku tütär mehega tarõ manu tulliva.

Miis oll’ vihanõ, käevarrõ olli ku kassõ käen olnu. Kraabidu juti mõlõmal puul.

Tütär nakas’ küürmä hammast, mille miis oll’ är pästnü. Ma es julgõ küssü, mis sääl sõs nii hullu juhtu.

Es taha nä kohvi es midägi. Aiva latsõ üles ja sõitsõva õkva minemä kodo poolõ.

Läts’ mõni aig müüdä, ku nä jäl küllä tulliva. Sõs naardsõmi joba kõik.

Tütär kõnõl’, et oll’ iks peldikulõ jõudnu, a ossõndõdõn oll’ hammas mulku sadanu.

Miis es taipa kah pluusõt sälgä visada, läts’ alastõ, käe iin, päädpiten mulku, sai hamba kätte, a vällä es saa. Päältpuult olli istmisõ lavva ilustõ sille ja värvidü, aga alt pinnõlidsõ.

Kirvõga kanguti nä üte lavva valla ja perän pessive tagasi.

Niikavva ku ma sääl eläsi ja sanna takan majakõsõn käve, tull’ mul kõikaig tuu hambajant miilde, selle et ku sinna isti, andsõ tunda üts korgõmb lavvaviir.

Niklusõ Mare


Koha Priidu tsehkendüs

Tekke eräeloministeeriüm!

USA presidendi Trumpi juhtkund kuulut’ tühäs ettekirotusõ osariikele, mille perrä võiva transsuulidsõ tudõngi valli peldikut ja rõivilõ pandmisõ ruumi tuu perrä, kumma nä esi hindä meelest omma, mehe vai naasõ, and’ teedä Briti rahvusringhääling BBC.

Tegemist oll’ nn Obama transsuuliidsi vetsupruukmisõ määrüsega ja Trump tekk’ seon as’an mu meelest õigõ otsussõ. Ütspäiv arvas kiäki, et tä om transvestiit, et tä om õrnõmbast suust ja lätt naisi peldikuhe, tõsõl pääväl juusk jala risti miihi peldikuhe ja soristas pissuaari nigu miis. Kolmandal pääväl lätt naisi rõivaruumi ja kaes, kuis sääl om.

Ma arva, et Ameerikan läts’ asi käest. Tuhandõ heteroseksuaalsõ mehe, perverdi, lätsi naisi rõivaruumi ja ütli Obama määrüse perrä, et nä omma transvestiidi. Et naisi vahti. Naasõ rüüksevä, et kao rõivaruumist vällä, pervert! Pervert õnnõ irvit’, et kae, ma ei olõki pervert, ma olõ täämbä transvestiit.

Trump om õkvaütlejä miis, tege asjo järekõrran, tähtsämbä innembä, veidemb tähtsä perän. Putiniga kokkosaaminõ või veidükese uuta. Selgele omma ameeriklaisi jaos tähtsämbä egäsugudsõ sugulidsõ, nahavärvilidse ja muu säändse as’a.

Perverditeema ei olõ mi jaos sukugi kavvõl. Kasvai tuusama Tarto Ülikooli perverdi-juhtuminõ.

Sääl pand’ naisdoktorant miistiidläsest juhendajalõ süüs, et tuu om pervert. Miistiidläne pand’ ummakõrda naisdoktorandilõ süüs, et tuu ollõv esi pervert, pääle tuu viil laisk ja rummal kah. Ülikuul, miä tege maailmatasõmõga tiidüst, ei saa no selges tettüs, kumb (vai mõlõmba?) sõs tuu pervert om?!

Ku inemise ei suta umma eräello ohjõn hoita, tulõ määnegi ammõtlik välläpäsemine löüdä. Turvakaamõra magamistarrõ, vannitarrõ, küüki, sahvrihe, kalitorri, autohe. Egäle poolõ, kon saa eräello ellä.

Tetä tulõs eräeloministeeriüm ja ammõtihe panda eräeloministri. Reinsalu!

Tuu jätnü egäsugudsõ eräelo elämise kõrvalõ, a misjaos inemiisile eräelo, ku nä tuuga toimõ ei saa? Kõgõ hullõmbal perverdil, olkõ tuu sis doktorant vai doktorandi kiusaja, kaos egäsugunõ iso är, ku tä tiid, et Reinsalu kaamõraga päält kaes.

Olavi Ruitlane
Ruitlasõ Olavi,
kõrd-majja-miis

 

 

Üüse järekõrda…

Parhilla ei kujoda inämb ette, et üte raamadu ostmisõs piät mitu tunni järekõrran saisma, viimä 20 kg vannapapõrd vai ostma üten poliitilist kirändüst (nt kongressi matõrjali).

Seo pildi pääl om kooliopilaisi jaos mõtõldu tiidüsraamadu ENEKE saba 1983. aasta keväjä Lenini (parhilla Jüri) uulidsa pääl. Saba küünüs pangamaja nukast raamadupoodini (parhilladsõ Leeri lillipoodini).

ENEKE (1982–1986) oll’ põhikooliopilaisi jaos tett neläst raamatust sari, kon oll’ juttu tehnikast, majandusõst, kultuurist, aoluust, luudusõst jne.

Pildi pääl om kõgõ edimädse raamadu järekõrd. Üten raamatuga sai inemine talongi, mille pääle sai ka tõsõ kolm raamatut vällä osta.

ENEKEse järekõrd oll’ viil «mitmõkõrdnõ»: kõgõpäält lasti puuti sõaveteraani (II ilmasõan sõdinu).

Ku nuu olli uma raamadu kätte saanu, sis saiva mano hariligu inemise, kiä mõni oll’ uutnu joba üüse kelläst kolmõst pääle.

Noist edimäidsist sai mõni ettevõtligumb uma ENEKEse kätte ja saisõ vahtsõst sappa – rahvast tull’ mano ja «ettevõtja» sai uma kotussõ järekõrran maaha müvvä.

Mu koton om ENEKE olõman teno toolõ, et äi oll’ sõaveteraan ja sai raamadu kipõmbalt kätte.

Ruusmaa Arthur, Vana-Võromaa muusõummõ päävarahoitja


Ivaski Alberti tett pilt ENEKEse ostmisõ järekõrrast 1983. aasta keväjä. Pilt om peri albumist «Kaunis kodulinn». Pilt om peri Vana-Võromaa kultuurikua muusõumist.

Navi küläst peri Käose Karel hüpäs’ modelli-ilma

Tunnustõt miismodellindüse veebiaokiri Malemodels Scene pand kaemisõs vällä pildiria, mille pääl näütäs hinnäst Navilt peri Käose Karel (21).

«Ollimi üten piltnigu Straathofi Connoriga rõõmsa ja uhkõ, ku aokiri noid pilte avaldamisõs küsse,» seletäs Karel esi. «Pildi olli tettü mullõ modellimapi ja mu sõbral Connoril (Hollandi juuriga Kanada nuurmiis, modell ja piltnik – L. E.) piltnigumapi tävvendüses.»

Karel om tüül Lõuna-Korean Soulin ja pildiki omma sääl tettü.

Modellis saaminõ oll’ Kareli jaos trehvämise asi. Tä jäi Eesti agõntuurõlõ Mol’oraamatun (Facebook) silmä joba sis, ku oll’ 15aastanõ, a võta-s vetu.

Päält Parksepä keskkooli 8. klassi kutsuti nuurmiis Audentese spordigümnaasiummi. Karel naard, et oll’ sis kimmäs, et timäst saa korgushüppämisen olümpiävõitja ja tuu modellindüsega om aigu külh.

Ku modelliotsja viimädse klassi keskpaigan vahtsõst kõlisti, oll’ jo selge, et tulõ-i Karelist olümpiävõitjat. Tä pruuvsõ üte pildistämise är ja sis kutsõ tõnõ agõntuur kah pruuvma. Pääle tuud paksõ YesRight Models jo kontrahti.

«Kõik käve väega kipõlt ja tiiäki es täpsele, millega hinnäst köütse,» kõnõlõs nuurmiis. «Eestin tuu tüüga rahha teeni ei, nii et tulõ ilma piten hinnäst kundõdõlõ näüdädä. Olõ olnu kraamikitmisnägo poodisainu pääl, e-puutõn, suuri uulidsatahvlidõ pääl, telekan…»

Roit ilma pite

«Reismine omgi nii kõgõ parõmb ku halvõmb asi seo ammõdi man,» mõtlõs Karel. «Pikält piät kotost kavvõn olõma. A olõ jo seo poolõtõsõ aastaga pall’o opnu, nännü mitmit kultuurõ, tundma saanu vahtsit inemiisi. Ette om tulnu uutmada juhtumiisi…»

Shanghain om paaril kõrral trehvänü, et Karel om pidänü casting’ulõ minekis takso võtma, a suurõn liinan olõ-i tipptunni aigu üttegi koskil. Sis om tulnu vanõmbidõ herri käest noidõ vannu võrrõ pääle küüti pallõlda, miä väiku raha iist om ka õnnõs lännü.

«No noil paaril kõrral, ku võrriga casting’ulõ lätsi, om trehvänü vihma valama õkva ku pangist,» naard Karel. «Lännü ussõst sisse, esi likõ nigu kassipoig, säläkott ja pildiki sääl seen viist tsilkman, olõ põnõval kombõl saanu kats suurõmbat tüüd, miä mul Shanghain oltu ao seen tettüs saiva. Kae üllätüst – tei kraamikitmistahvli Mini Cooperi autilõ, show Hiina ütele kuulsambalõ disainerilõ Xander Zhoule, kinkalõ oll’ Londoni moodunädälil antu päälava, ja Itaalia suurõlõ moetegijäle Ermenegildo Zegnalõ.»

Ütes kõvõmbas tüüs pidä Karel Renault Samsungi massina telereklaami. Korean oll’ kats päivä täüs tandsmist ja võttit 36kraadidsõ kuuma ja palotaja pääväga.

Trehvämist om vaia

Miismodelle om maailman peris pall’o. Karel löüd, et suurõn ilman läbilüümises om vaia õnnõ ja õigidõ inemiisiga trehvämist, a iks ka umma õigõt suhtumist. Piät olõma õigõl aol õigõn kotussõn ja mõistma hindäst märgi maaha jättä.

Sportligu vormi peräst tä ei murõhta: «Koolin oll’ mul treeneris Andresoo Sven ja trenni olli sakõst kats kõrda päävän. Nii kuus kõrda nädälin käü jousaalin, juuskman, suvõl pallimängõ mängmän.»

Karelil om plaan iks opma minnä, huvvi pakk meediä kõgõ laemban mõttõn. Tüü nii kaamõra iin ku takan, ülesastmiskunst, luumistüü…

Parhilla omma reisiplaani nii säedü, et kuuliastmisõ aigu saa tä Eestin olla. Inne joud tä viil päält Souli paar kuud Jaapanin Tokyon tüüd tetä ja vast muialõgi. «Vast om nii, et ku ka ülikuuli sisse saa, and opmisõ kõrvalt modellitüüga rahha tiini,» luut tä esi.

Päiv pääle gümnaasiumi lõppu Souli är sõitnu nuurmiis pidä kodokanti kallis ja esierälidses. Ku saa Eestimaalõ puhkama tulla, sis suurõmba osa aost taht tä Võromaal olla. «Tan omma latsõpõlvõmälestüse, a innekõkkõ mu uskmalda kõva pere,» seletäs tä. «Koto om kõgõ hää nätä ja koto piät hoitma.»

Eestin uut tedä ka tütärlats, kel nimes Prantsu Karina (19). Timä opp maaülikoolin toiduainidõ tehnoloogiat ja om hää tandsja (oll’ Võru Valio võrkpallimiiskunna tandsutütrik).

«Miä putus suhtehe, sis om väega rassõ tõnõtõsõst kavvõl olla, a parhilla om tuu paratamatus,» ütles Karel. «Ku kõik tundus õigõ ollõv, sis om ka motivatsiooni ja tugõvust inämb. Püvvämi nii pall’o kuun olla, ku saami, kävvü tõnõtõsõl külän. Siist ka üts põhjus, mille Eesti poolõ tagasi kae ja ülikoolin kotust looda saia.»

Leimanni Eve

Käosõ Kareli pildisari: http://www.malemodelscene.net/editorial/karel-kaos-connor-straathof/


Üts Käose Kareli pilt, midä miismodelliaokirän nätä saa. Pilt: Connor Straathof.

Käose Maive, imä:

Kareli üts põhimõtõ om, et ellä tulõ tävvel rinnal ja võtta kõik, miä elo pakk. Vanõmba asi om tukõ, kullõlda, nõvvo anda, vast veidükese tsihti rihti…

Nüüt muidoki om saanu tä õnnõ paar kõrd aastan kodo ja imä jaos om tuu vähä rassõmb. A imä iks harinõs.

Ku Karel kodo tulõ, uut tedä pere ja kodosüük – tuust vast tund tä kõgõ rohkõmb puudust. Tütrik kah muidoki. Tuul aol olõmigi nigu üts suur pere. Aastavahetusõl kävemi üten Hispaanian reisil ja tuu oll’ kistumalda illos aig mul latsiga.

Karel om uskmalda hää süämega poiskõnõ, saa ei kellegagi tülün olla. A mässäjä om ja kimmä põhimõttõ omma täl.

Kõkkõ, midä tä tege, tuud taht tä tetä mitte lihtsäle häste, a maailma tasõmõl häste. Ja tä näge tuu nimel nii kõvva vaiva, et ma mõnikõrd murõhta, ega tä hindäle ja tervüsele liiga tii ei.

Karel om mullõ hääteo tennü: om ka minno uma ilmakaemisõga muutnu. Et elost tulõ häädmiilt tunda, võimalusist kinni haarda ja tohe ei pellädä vahtsit asjo tetä.

Ma taha tedä tuu iist tõõmeeli tennädä.


Käose Maive üten pojaga pildi pääl. Pilt eräkogost.

Nuur talopere: maal ikäv ei nakka!

«Joba kadonu vanaimä ütel’, et sa piät maalõ jäämä, põllumiis om põlinõ rikas,» kõnõlõs Ilvese Alari (26), kiä uma kaasa Samsonova Liljaga (26) Orava vallan Oro külän maaello vahtsõs luu.

Nuuri talol om nii 300 hektärit põllumaad ja seo süküs tulõ joba ütsäs vilävõtt.

«Pinda võissi rohkõmb olla, a saat ka olõmaholõvat maad parõmbilõ är majanda,» arvas Alari. «Siiäni olõ külvnü teräviljä ja rapsi, a seo keväjä om plaan vahtsit kultuurõ mano võtta. Üts noist om tatrik. Tatrikulõ om ostjit, kõlbas vilävaheldusõ jaos ja klapis häste lõikuskalendrihe.»

Alari es olõ sis väega põllu pääl üteh, ku esä viil põldu tekk’. Pääle esä surma, ku 13–14aastadsõlt sai joba massinidõga tegemist tetä, nakas’ põllutüü miildümä ja nii tuu ammõdi valiminõ läts’.

Sügüse saa 20 aastat, ku Alari Oravilõ kuuli läts’. Ütessä aastat opsõ tä üteh klassih Liljaga, kellega maaülikoolih jälki kokko sai. Alari opsõ maaülikoolih põllumajandussaaduisi tuutmist ja turustamist.

No om Alaril ja Liljal Oro küllä uma elämine sisse säetü. Lilja lõpõt’ gümnaasiumi kulmedäliga ja läts’ Tarto ülikuuli keemiät opma. Pääle edimäst aastat sai tä arvo, et laboratooriumih istminõ olõ-i timä jaos.

Maaülikoolih tahtsõ Lilja eläjätohtris oppi, a trehväs’ hoobis eläjäkasvatusõ pääle. «Mul imä opsõ ka umal aol eläjäkasvatust,» seletäs Lilja. «Olõ rahul, ega muud es mõistnu ma ka valli. Säänest kimmäst suuvi ei olõ kunagi olnu.» Eläjit olõ-i noorõ viil siiäni võtnu, vast kuna edespite.

Kats aastat tagasi tekk’ Lilja osaühingu Agropark, millega tugõ ka Alari tegemiisi. Näütüses sai Lilja alostamisõs PRIAst noorõ talonigu toetust, mille iist ostõti muudsa külvimassin. «Ligembäl aol nakkami maakündmist vähändämä. Teemi nii hindäle vapa aigo mano ja hoiami kulusit kokko,» märgotas Alari. «Kündmine om kül vanast aost tiidä mullaharimisõ viis, a kõrraligu külvimassinaga saa ka ilma toimõ. Hainaga tulõ õnnõ rohkõmb võidõlda. Keskkunnalõ olõvat sääne õkvakülv eski parõmb.»

Alari om nuur talonik, no olõ-i saanu esi noorõ talonigu toetust, kuiki om kats kõrda pruuvnu.

«Ku ma 2009. aastal küsse, es olõ mul viil haridust,» seletäs Alari. «Äriplaan oll’ kõva, a muid punktõ jäi puudu. Tõnõ kõrd es saa selle, et olli joba üle 18 kuu ettevõtja olnu. Ega ma pääd norgo es lasõ, a opmisõ isolõ mõidu külh halvastõ.»

Nii omgi Alari ülejäänü massinapargi uma raha iist soetanu. Tüükua saina pääl om pikk pildirida massinist, mis ütsä aasta joosul mehe käest läbi omma käünü. Veidü pruugidu traktori om tä vällämaalt ostnu – tulõ odavamb ku peris vahtsõt osta.

Viimäne kombain om kül vahtsõst pääst siist ostõt ja sai ka panga tukõ. «Mul om sääne hää igä, üle 25, nii olõ pangast peris kergehe saanu hääskitvä vastussõ,» naard Alari. «Massuvõlgu ka olõ-i ja sul piät iks olõma kassum ette näüdädä.»

Väega pall’o ei taha noorõ hinnäst pangaga köütä. A ku tulõ plaan maad mano osta, sõs piät vast lainu kah võtma. «Maad pakutaski müvvä iks sõs, ku põllumehel om rassõ aasta olnu ja vapa rahha vähä,» märgotas Alari. «Ku kiäki taht müvvä, sõs võissi kõgõpäält pakku uma kandi tuutjilõ. Kuiki iks kokkoleppele saa, maa lää-i võõridõ kätte.»

PRIAst saa Alari õnnõ pindalatoetust. «Ma looda, et egasugutsõ toetusõ kaossõ üldse är,» arvas tä. «Ma olõs pall’o tugõvamb, ku noid toetuisi ei olõs. A nuu omma tuu jaos, et inemisel olõs poodist odavamb piimä-leibä osta. Sõs piässi terve Euruupa toetusõ är kaotama.»

Alari ütles, et või-olla kunagi läävä nä mahhetuutmisõ pääle üle. «Mahhel viläl omma suurõmba toetusõ ja korgõmb hind. Saak om kül väikumb, a joba omma turulõ tulnu väetüse, midä võit mahhe tuutmisõga pruuki.»

Igävä elo üle noorõ ei kaiba. «Ku elät maal ja om uma kodo, sõs om kõgõ midägi tetä,» arvas Lilja.

Talvõl om põllumehel hindä jaos aigu rohkõmb, pall’o om põllumiihi kokkosaamiisi ja oppuisi.

Aimi juttu nätäl inne Tarto maratonni, ku väläh oll’ kolm kraati lämmind ja sattõ vihma. Alari om olnu kõva suusataja ja mitmit maratonnõ sõitnu.

«Kolm aastat olõ-i õigõt talvõ olnu,» kahjatsõs Alari. «Nii om suusatamist vähämb olnu.» A huvi om nooril iks alalõ: eelmine päiv kävevä Otepääl MK-etappi kaemah ja pääle intervjuud säädsevä Haanihe lumõ pääle suuska pruuvma minekit.

Säinasti Ene


Ilvese Alari ja Samsonova Lilja. Säinasti Ene pilt