Uma Lehe 2016. aasta suur jutuvõistlus

Ku sul om rahvalõ kõnõlda mõni põnnõv, lustilinõ vai hallus õkva elost peri jutt, saada tuu Uma Lehe 13. jutuvõistlusõlõ! Parõmba kirätükü saava avvohinna ja hää jutu trükümi lehen är 2017. aastaga joosul.

Võistlusjuttõ sordi:

1. Periselt elon juhtunu nal’alinõ vai tõsinõ lugu

Lugu, miä om olnu kas nal’alinõ, oppusõga, saatuslik vai muido ummamuudu. Juhtuminõ olku peri kas hindä vai mõnõ tutva-sõbra perrest, umast küläst-liinast, bussist, tüükotussõst… Lugu piäsi olõma juhtunu kas kirotaja hindä vai mõnõ tutva inemisega vai olõma päält kuultu-nättü.

soss-sepp
Koha Priidu tsehkendüs

2. Soss-sepä lugu

Lugu soss-sepäga hättä jäämisest. Olku tuu pottsepp vai autoremondimiis, lumbikaibja vai küüdsevärvjä – soss-seppi om egän ammõtin. Tutva soovitas umma hääd tutvat määnestki tüüd tegemä, et om «kõgõ parõmb» ja «100% kimmäs». A vai vannahalva, ku tuu «as’atundja» tüüd tegemä nakkas! Mõnikõrd käänd lugu peris pöörätses…

Raha vägi
Koha Priidu tsehkendüs

3. Raha vägi

Tõsinõ vai nal’alinõ lugu tuust, kuis raha om umma väke näüdänü. Kas sis om raha inemiisi läbisaamisõ summa käändnü vai vastapite: «rossitanu» läbisaamisõ vai kinni jäänü as’aajamisõ häste är «õlitanu». Raha om «tulnu» inemise mano õkva sis, ku tuud om hädäste vaia lännü vai «är võetu», ku inemine olõ-i tuud hoita mõistnu…

Priinimejut
Valpri Valdo tsehkendüs

4. Priinimejutt

Esihindä, sugulasõ vai mõnõ tõsõ perre priinime saamisõ lugu, midä olõt kuulnu. Mille perrä mõisaherr nime pand’ vai sai nimesaaja esi nime võtta?
Ku lakja tuu nimi om lännü ja kas samanimeliidsi om viil (kiä ei olõ sugulasõ)? Kas nimi miildü edevanõmbilõ vai eestistedi är? Mille võeti vahtsõnõ nimi? Kas terve suguselts eestist’ nime üttemuudu vai es?

Teema om vällä pakutu kuuntüün Eesti rahvaluulõ arhiiviga.

NB! Inne luu kirotamist lugõgõ läbi seo oppus:

Lugu piät olõma periselt juhtunu. Anõkduutõ, häüsä- vai lõmpsijuttõ, Internetist loetuisi vai lavva takan vällä mõtõlduisi jutukõisi ärke saatkõ! Pankõ lugu kirja nii, nigu tuu juhtu, ärke mõtõlgõ jutulõ juppi vai «põnõvampa» lõppu mano.

Egä inemine või saata võistlusõlõ kooni kümme juttu. NB! Jutt ei või olla inne mõnõn tõsõn lehen vai raamatun är trükit egä Internetti üles pant.

Ku om jutu mano panda pilte, om maru hää (pildi saadami perän tagasi). Ku pään om hää jutt, a saa-i vai mõista-i taad kirja panda, sis kõlista tel 782 2221 vai 5660 6494.

Egän jutun olku kirän: päälkiri, mis aastal (või olla umbõs) lugu juhtu, tuu kotussõ nimi, kon lugu juhtu. Jutu tegeläisil olku õigõ nime. Ku tahati, et lehen trükitäsi ti hindä ja/vai ti juttõ tegeläisile tõnõ (vällämõtõld) nimi, kirotagõ tuu suuv eräle luu lõppu mano!

Egä jutu (!) mano kirotagõ kimmähe uma nimi, aadrõs ja telehvoninummõr!

Oodami juttõ nikani ku 23.11.2016. Jutu saatkõ info@umaleht.ee pääle vai Uma Leht, Liiva 21, 65609 Võro liin). Tunnissõna: jutuvõistlus.Parõmba jutu saava preemiä. Kõik kirotaja saava tenotähes Võro-Seto tähtraamadu.

Tossu Tilda pajatusõ

Om ilman sulikit!

Ütel kinäl pääväl tull’ aolehetoimõndustõ nuur miis ja pand’ aokiränigu ette lavva pääle viinapudõli.

Naisaokiränik hiitü är. Säänest asja es olõ timä pikä tüüao seen viil olnu, et tälle kesk valgõt päivä viina pakutas!

A mehe jutust tull’ vällä midägi muud. Tollõ noorõ mehe perre oll’ sündünü poig. Vana eesti kombõ perrä ostsõ tä poodist pudõli, et tüüseldsiliidsiga titavarbit leota. A viinapudõlin oll’ selge vesi!

Kuis tuu sinnä sai, toda värki nuur papa nüüt ai. Oll’ käünü joba poodin, koopõratiivin ja tarbijakaitsõn, otsa pääle tä kongi es saa.

Paar nädälit ildamba selet’ Tarto leht, kuis sääl liinan suligu viina ostiva. Tulliva katõ-kolmõkõistõ puuti. Üts miihist küsse neli pudõlit. Masmisõ aigu tull’ vällä, et nelä jaos rahha ei jakku.

Vahepääl oll’ kambamiis pudõli portvelli ladunu. Kats tull’ tagasi anda. Kaupmiis muidoki es tiiä, er portvelin olli kavalalõ korgidu pudõli viiga. Nuu viipudõli nõst’ kaupmiis viina päähä riioli pääle tagasi. Säändside sulikidõ ohvris trehväs’ ka nuur papa Võron.

Aigu om pall’o müüdä lännü. Tuu poiskõnõ, kink varbit es saa kombõ perrä leota, om parhilla säändsen vannusõn, ku oll’ esä timä sündümise aigu. Vast timäl lätt parõmbidõ.

A tuud massa-i joht luuta, et suligu omma ilmast kaonu.

Mille mullõ ei miildü talv

Üldäs, et ei olõ halva ilma, a om võlss rõivas. No nilbõ vasta avida-i midägi. 23.01.1997 oll’ Eestin esierälidselt nilbõ. Tuust kiroti aolehe, pasundi raadio ja televiisor.

Tuul neläpäävätsel pääväl astõ ma Vabadusõ uulitsat pite lehetoimõndusõ poolõ. Mõttõ olli lehekirotusõ man, es panõki tähele nilbõt tiirata.

Äkki olli ma sällülde, pääkolu kolksat’ halusalõ vasta ijäd. Inne tuud näi silmänukast, kuis vasta tulnu meesterahvas pand’ kipõlt juuskma. Peläs’ vast, et piät appi tulõma.

Ai hinnäst üles ja lätsi toimõndustõ. Võti värski aolehe… ja tundsõ, et seen nakas’ käändmä. Tarrõ astõ ülembüs ja and’ käsu tohtri mano minnä. Tohtri uurõ minno hoolõga ja trüüste, et pääluu vika ei olõ saanu. Käskse haigõt saanu kotussõ pääle ijäd panda.

Puulpäävä õdagu tundsõ hinnest häste, säädse telekast saadõt «Säidse vaprat» kaema. Mis ma näe! Vanõmb naanõ verevä kampsi ni kirivä undrukuga karglõs ja laul kraaksva helüga: «Viies ratas vankri all…» Karglõmisõ taktin käü pikk pärlikett kaalan lipa-lopa. Sälä takan mäng punt nuuri poissõ pilli.

Nonii, toda tuu pää ärlüümine tähend’… Murrõga kõlisti muusigaoppaja Merikesele, kes elli mu majan tõõsõ kõrra pääl. Kaibsi, et telekas näütäs midägi väega imelikku. Või-olla om viga mu hindä man?

«Kõik om õigõ. Nuu omma Maie Parrik ja ansambli Operatsioon Õ,» ütel’ Merike rahuligult.

Valpri Liina

Nummõr 13 hoit minnu

Ma olõ sündünü 13. juunil. Lõpõti Kuldrõ koolin säitse klassi – 13. lend. Antsla keskkooli lõpõti, oll’ kah 13. lend. Ku Võro liinan garaaþikoopõratiivi sai, tull’ loosiga 13. boks. Kats kõrda olõ surmast päsenü 13. kuupääväl…

1963. aasta suvõl üte pulma aigu lätsimi tõõsõ mehega vankriratast korsna otsast alla tuuma. Inne tuud oll’ tulnu sops vihma. Ma nilvõstu ja sõitsõ küländ korgõ katusõ otsast tagaotsa pääl alla.

Kõrvaltnägijä ütlivä, et mu tagaots oll’ riivanu piaaigu aialippe. Ku huug väiksemb olõs olnu, sis olõs istnu aiasaiba otsan nigu küdsämise jaos vardalõ aetu põrsas.

A ma potsati pehmelt maha, sälä takka jäi suur kivi, ma es putu tuud kah sukugi. Eski üttegi pindu es lää p-sse.

Tõnõ kõrd oll’ 1985. aasta 13. juulil. Sõitsõ Väimälä bussiga, lätsi Loosu piätüsen maha, et minnä kaema ütte majja Loosu järve takan, ostmisõs.

Bussi takast es olõ tii häste nätä. Iin minnu lätsivä kats vanõmbat miist, üts noist Miksi Oss. Ma sai noist müüdä ja sis näi, et Väimälä puult tulõ verrev massin nigu kerävälk.

Ma sai tiiperve pääle hüpätä, ku kuulsõ sälätakan kõvva matsu. Kai – Oss oll’ ligi kolmõ meetri korgusõn õhun. Ku maha sattõ, es liiguta sukugi. Ma joosi ligemidse maja manu helistämä kiirabidõ ja miilitsäde.

Ku tagasi tulli, olli tõsõ jalga lasknu. Ma jäi ütsindä tunnistajas. Kiirabi tull’ kipõstõ. Miksi Oss oll’ elun viil. Kümne pääva peräst Tartun kuuli är.
Avarii tennü autujuht oll’ miilidsäuurja Akõrmann. Sõitsõva kuvvõkõistõ massinan ja kõik olliva purjun.

Käve Põlvan kohtun tunnistaman. Istungi vaheao aigu koridorin kuulsõ, kuis prokurör ütel abilõ: «Männiste kässe anda tävve ravvaga.» Männiste oll’ Võro parteiboss: partei juhtsõ esiki kohut. Akõrmann sai kuus aastat istmist.

Vaiksaarõ Tõnu

Kivvega «eläjide» vasta

1970. aastidõ algul olliva rahvamajah kinonäütämise õdagu. Kõrraga näüdäti kassa täütmises kattõ filmi: edimäne olle kas sõast vai suurõ kodomaa armastusõst, tõnõ, tuu parõmb, oll’ Vinne komöödia vai eski vällämaa film. Et tuu tagomanõ film är nätä, pidit mõlembidõ piledi ostma.

Ma tulli Peri rahvamajast, vai nigu rahvas ütel’, tembomajast kinost. Välläh olle joba õigõ pümme.

Jala tulle tulla. Jalgrattaga es nännü sõita ja iks olle väikene luutus, et äkki saa hinnäst säädi mõnõ Jawa-mehe perä pääle. Jawa olle uhkõ punanõ tsikli, tollõ ao poiskõsõohtu meesterahvil piaaigu tuu, mis nüüt rullnokkõl BMW. Aga Jawa-poissõ es jakku kõigilõ latskõisilõ, nuu poisi olli tettü mehe ja võisõva latskõisi sorti umma tahtmist pite.

Olli jalaga jõudnu piaaigu kodo lähekesele ja mõtli, et tõmba üle nurmõ, mis tost, et kolhoos olle tollõ mõni päiv tagasi är randaalnu. Võti kängä näpo otsa, et muld näid är ei tsurgisi.

Hääd kätt jäie üts künkäkõnõ, säält kaivõti kunagi ruusa, mi kutsimigi toda kotust Ruusahavvakundis. Kurrakätt jäi mõts. Kavvõmbalt hämmost paistuva joba kodomaja katusõ.

Astsõ, astsõ, kui kuulõ, et Ruusahavva man kiäki kobistas ja juusk mõtsa poolõ. Ma tiidse, et säältkaudu lätsivä sakõstõ kitsõ ja vahel põdra kah mõtsa poolõ. Mõtli kipõstõ, et tahassi näidega kokkosaamist är hoita – mine tiiä, püürdvä sarvõ mu poolõ.

Haarsõ umbropsu maast midägi, minka näile visada ja näid hiidütä. Peio jäi üts paras kivi. Saatsõ tollõ kobina poolõ, esi viil hõiksi kõva helüga: «Kaegõ, et ti, sunniku, kaoti mu tii päält!»

Mu imestüses ja veitse kergendüses hõigas’ «elläi» inemise helüga: «Sunniku naabrinaanõ, tahit mu pää kiviga lahki lüvvä vai?!» Ma saiõ lähkümbäle, tulle vällä, et naabripoiskõsõ katõkõistõ. Vai noh mis inämp nii poiskõsõ, üle katõkümne joba.

Nimä olli plaani pidänu mi majast talo edesi minnä. Sinnä olliva EPA maamõõdu praktikandi üümajalõ pantu. Tollõh taloh elli vana ütsik miis, täl olle üts otsatarõ tühi ja iks olliva sääl suvõl praktikandi. Poistõl muidoki vaia niiüteldä värskit verd. Esi nää es tiiävägi, kas praktikandi olli poiskõsõ vai latskõsõ, a noh uuri tasosi jo iks.

Tõnõ poiskõnõ kaivõl’ külh, et kivi ollõv täl päälaest läbi hiustõ linnanu, a tä tekk’ vast kihuladsõst eelevandi, et huvitavamb olõssi. Kutsiva sõs nigu heitümise pehmendämises minno kah kampa praktikantõ kaema. Et äkki leövvüs mu jaos mõni illos poiss. Ma es võta tuust jutust vetu.

Järgmisel pääväl kõnõliva naabripoiskõsõ, et nä olliva aknidõ all käünüvä, aga olliva õnnõ sõimada saanu, et maamatsi ei lasõva magada.

Paborti Daisy
Põlva

Kivvega «eläjide» vasta
Koha Priidu tsehkendüs

Rahamiis ja autokummi

Inemise mälo olõki-i pall’o parõmb ku havvõl. Vai latikul. Tuud näüdäs’ tuu, et edimädse lumõga pääväl juhtu inämb ku 200 autoõnnõtust.

No keväjäst om hulga aigu müüdä, jõvva-i inemine kõkkõ meelen pitä. Timä pää om täüs Interneti salasõnno, PIN-kuudõ ja muud säänest. Nii omgi egä kõrd lumõ tulõk uutmalda ja tuu, et tii nilbõ om, om egä sügüse jälki suur üllätüs.

Laulukirotaja ja muu elovõõra inemise omma meile aoluu algusõst lumõ kotsilõ häüssä suust vällä ajanu. Liugle, liugle, libe suusk, taas sajab valget lund, tiliseb, tiliseb aisakell… Mu meelest pidänü Eesti hümnin üts salm lumõ iist hoiatama. Näütüses: ku lummõ näet, sõs kummivaihtus, oh, kallis esämaa!

Hümn piässigi olõma praktilinõ, üts salm võissi karista ümbrigupalga iist, tõnõ lumõ, kolmas vällänpuul abiello seksmise iist. Et inemisele pääluu sisse kulussi!

Mu kunaginõ naabrimiis, kõva elektroonik, meisterd’ umalõ majaussõlõ elektroonluku. Tarrõpäsemises tull’ kuud valli. Nii kimmäs lukk oll’, et egä kõrd, ku miis pur’on päägä kodo tull’, magasi üü ussõ takan: alkohol tekk’ lihtsä inemise puult vällä mõtõldu turvakoodi pall’o keerolidsõs.

Havvõ-imä pandva Interneti salasõnas uma latsõ nime ja vannusõ. Et parõmbalõ meelen pitä. Ku latsõ nimi om Johannes ja tä om 10aastanõ, sõs om parool kas Johannes10 vai 10Johannes vai johannes10 vai 10johannes.

A ku pätt om pur’on, sõs ei mõista tä eski nii lihtsät asja vällä märki. Alkohol ollõv turvarisk, a ku pätt kuritüüd tetä ei jovva, selle et jala ei kanna vai pää lahk, sõs om alkoholil iks üts hää külg kah!

No omma kummivaihtuspunktõn nädälidse järekõrra. Mullõ tuu väega ei putu, ma olõ tan Tal’nan rahamiis ja sai uma massina kummi ilma järekõrralda är vaihta.

Rahamehe õigõ elofilosoofia om sääne, et ku rahha ei olõ, sõs süü vai üts kõrd nädälin, a süü häste.

39 € lei plaksuga letti. Kummardõdi ette-taadõ, panti tarrõ istma, sääl oll’ televiisor ja kohviautomaat. Tõsõ vaihtasõ kummõ platsi pääl lördsi käen.

Mul tull’ kah viil sis miilde, ku lumi maan, et nilbõ om. A ku sa rahamiis olõt, sõs võit sa hindäle havvõ mällo lupa!

Olavi Ruitlane
Ruitlasõ Olavi,
rahamiis (no tuud olõ-i kavvas)

 

 

Pillerpall Antsla mail

Taa vana pilt passis häste lõpõtama timahavast merekultuuriaastakka ja valla toukama vahtsõt latsi- ja nuurikultuuriaastakka. Pilt om tettü 1981. aastagal Antsla küle all Pillerpalli latsiaian – latsõ (laivakaptõn masti otsan ja timä abilidsõ) nigu kaenu-uutnu midägi vahtsõt.

Pillerpalli latsiaid oll’ pildi tegemise aigu väega vahtsõnõ – mitmõ majandi pääle tett latsiaid oll’ saanu valmis aasta tagasi. Mõtõldu oll’ tuu 280 latsõ jaos.

Mano ehitedi viil kats 18 kortinaga majja, katlamaja ja maa-alodsõ toro. Ehitämine läts’ kokko masma miljon ruublit. Ehitäjäs oll’ Võro KEKi kompleksbrigaat, midä juhtsõ Mäestu Endel.

Latsiaian naksi käümä Lenini-nimelidse, Kuldri- ja Sverdlovi-nimelidse kolhoosi ja Antsla sovhoostehnikumi tüütäjide latsõ. Kõrraga tull’ latsiaida 150 last.

No om tan Lusti latsiaid, kon käü inämb ku sada last.

A Pillerpalli latsiaidu om Eestin kolm: Pärnun, Märjamaal ja Rae vallan.

Ruusmaa Arthur, Vana-Võromaa muusõummõ päävarahoitja

Pillerpalli latsiaia latsõ mängoplatsi pääl aastal 1981
Pillerpalli latsiaia latsõ mängoplatsi pääl aastal 1981. Uusi Hillari pilt. Pilt om peri Vana-Võromaa kultuurikua muusõumist

Mooste tandsumaja kuts tandsusõpru perimüstantsõ tandsma

Vahtsõ Mooste tandsumaja kats edimäst perimüstandsuõdakut omma kokko toonu uutmada hulga tandsusõpru.

«Edimäne tandsumaja (27.09.) tõi Mooste viinavabrigu saali õkva parasjago tandsurahvast täüs – Põlvast, Ahjalt, Moostest, Võrolt, Tartost, Räpinält ja eski Talinast,» rõõmust’ Mooste tandsumaja pernaanõ, Põlva maakunna rahvakultuurispetsiälist Taali Kati.

«Väega kinä, et väiksehe Moostehe sääne asi tetti,» kitt’ uma pundiga tandsumajan käünü Ahja kultuurimaja juhataja Porosoni Külliki. «Meil om külh uma tandsuklubi kah – 18 inemist käü nädälin kõrra tandsma joba neli aastat –, no vahtsõ tantsuoppaja ja vahtsõ tandsu andsõ uma võlu.»

Taali Kati kõnõl’, et edimädsel tandsuõdagul käve tands Paberitsu Merikese ja Võsa Ulvi toropillihelü ja Markusõ Maarika kitra perrä – mitmõsugudsõ valsi, labajala, vahtsõmba tandsu… Õdagu tõsõn poolõn tõmmas’ pille Mooste rahvamuusigakooli pilliklubi: Aleksandra valsi, subota ja tõsõ tunnõdu seltskunnatandsu saiva läbi tandsitus.

«Esieränis hää miil om tuu üle, et pall’o inemise valisi õkva Mooste tandsumaja kotussõs, kon elon edimäst kõrda seltskunnatandsõ pruuvi,» kõnõl’ Taali Kati. «Tandsumaja mõtõ omgi härgütä inemiisi elävä muusiga perrä tandsma, anda võimalus tunda, midä tähendäs tandsi esihindä jaos. Selle julgusta edespite tandsma tulõma inämb Mooste kandi inemiisi üten perrega.»

Vahtsõ tandsuhuvilidsõ saiva kõgõpäält lavva takast tandsjit ja tandsusammõ kaia, et sis esi kah perimüstandsõ pruuvi. «Tandsupõrmandu pääl oll’ küländ ruumi, et valsi vai polkaga suurõmbat kaart võtta,» selet’ Taali Kati.

Tandsumaja edimädse õdagu tandsuhuugu jakku süäüüni vällä, lõpõtusõs tõmbsi Sarvõ Siim ja Saarõmõtsa Ülo karmoška pääl mõnõ ummamuudu vällämaa tandsuluu.
Tandsumaja tõnõ õdak 25. rehekuu pääväl oll’ jäl ummamuudu: Suitsu Janne opas’ rahvalikkõ laulumängõ.

«Oll’ ärtundmisrõõmu ja ütteköütvät mängulusti,» kõnõl’ Taali Kati. «Ku kossimäng tekk’ rahva rõõmsas, sis midritsirgu püüdmine aiõ suurõ inemise peris ähinähe.»

Päält tandsumaja oll’ seo süküs Moosten ka Eesti Etno tsõõrireisi kontsõrt ja belgia-prantsusõ perimüsmuusigakontsõrt.

Tandsumaja ja kontsõrdi omma Mooste perimüsmuusiga pesä ettevõtmisõ. Sääne pesä tetti Moostehe Villändi perimüsmuusiga keskusõ ja Mooste rahvamuusigakooli kuuntüün.

Villändi perimüsmuusiga keskus om loonu umaette programmi, nii om sändsit pessi mitmõn Eesti paigan. Vanal-Võromaal om Mooste perimüsmuusiga pesä edimäne.
Taali Kati ütel’, et perimüsmuusiga pesä ettevõtmiisi om timahava viil kats: tandsumaja 29.11. ja 13.12.

«Looda, et ka Mooste rahvamuusigakooli opilasõ võtva ette ja pruuvva tandsus mängi,» julgust’ tä. Mooste rahvamuusigakoolin opp parhilla 30 last ja 13 suurt inemist.

«Et tandsumaja läts’ suurõ huuga käümä ja om nätä, et Mooste viinavabrigu saal tuu kokko nii uma kandi ku kavvõmba kandi inemiisi, sis tandsimi kimmähe ka vahtsõl aastagal edesi,» kõnõl’ Taali Kati.

Plaan om tandsumaja ettevõtmisõ kokko köütä keväjäidsi suursündmüisi – maakunna rahvatandsjidõ þanripäävä ja Moisekatsi Elohelü festivaliga.

harju-ylle


Harju Ülle
ylle@umaleht.ee

 
 

Mooste tandsumaja edimädsel tandsuõdagul pand’ toropillihelü jalga keerutama
Mooste tandsumaja edimädsel tandsuõdagul pand’ toropillihelü jalga keerutama. Taali Kati pilt

Rekordkuusõ kasusõ järve veeren

Eesti kõgõ jämmämb kuusõpuu Punde puntrakuus (ümbremõõt 4 m) kasus Urvastõ kihlkunnan Pundre järve veeren, no löüti Kanepi ja Urvastõ kihlkunna piiri päält Hüüdre järve veerest jämmüselt tõnõ kuus – 3,69 m jämme.

Päält tuu, et mõlõmba kuusõ kasusõ järve veeren, omma nä ka vällänägemise poolõst sarnadsõ – mitmõharolidsõ. Punde puntrakuusõl om murdunu viiest harost kats, Hüüdre kuusõl neläst kats.

«Väega illos kuulda, et tego om rekordpuuga,» rõõmust’ Koidu Kätlin (Kätlin Koit), kelle suvõkodo maa pääl Hüüdre kuus kasus – tsirgutsiivul alla kümne kilomeetri Punde kuusõst. «Hallõ muidoki, et tormituulõ omma perämädse viie aasta joosul kats puuharro är murdnu. No püvvä taad puud hoita, nigu saa.»

Kätlin kõnõl’, et taa kuus, päält tuu viil üts tamm ja vana uibu omma nii vägevä puu, et taad väke tundva nii tä esi ku ka suvõkodo külälise. «Seo om ülepää väega esieräline, suurõ väega kotus,» jutust’ tä uma suvõkodo kotsilõ.

Parhilla käü Kätlin Hüüdre-viirsen suvõkoton õnnõ puhkaman, nii-üteldä akusit laatman, no unistus om sinnä kunagi periselt elämä minnä.

«Juurõ kiskva iks Võromaalõ, kukki olõ 20 aastakka pääliina kandin elänü,» selet’ naanõ, kelle imäpuulsõ sugulasõ omma peri Rõugõ kandist.

Nii Hüüdre ku Punde kuus kasusõ suurõmbist teiest kavvõl ja niisama näide pääle ei trehvä. Punde kuuskõ käve viimäte pildistämän Muusikusõ Ingmar neli aastakka tagasi. Vaihõpääl om mitu suurt tormi tuust kandist üle tuhisõnu. No Kangro Marje puu-lähküdsest Pihleni küläst Hinuri talost ütel’, et poig käve ildaaigu puud kaeman ja tuuga om kõik kõrran.

Puu-uurja Relve Hendrik kõnõl’, et parhilla omma jah kats Võromaa kuusõpuud Eesti kõgõ jämmämbä, no ildaaigu kuuld’ tä viil ütest perädüjämmest kuusõst ja täl om plaan tuud mõõtma minnä.

Toimõndusõlt: ku tiiät uman kodokandin mõnt jämmet, pikkä vai ummamuudu kujoga puud, anna tuust Umalõ Lehele teedä.

harju-ylle


Harju Ülle
ylle@umaleht.ee

 
 

Kuus nr 2 ja Punde puntrakuus
Eesti jämmemb kuus nr 2 (kurrakätt) kasus Hüüdre järve veeren. Kärgenbergi Helina pilt
Punde puntrakuus (häädkätt) aastal 2012. Muusikusõ Ingmari pilt

Ku märt külmätäs, sis katri sulatas

Nii pall’u pääväpaistõt nigu tinavaasta süküskuul ja ka viil minevä kuu oll’, ei olõ külh mitu aigu ollu! Tuul tormas’ ka muiduki ütsjagu, a ubinõid, medä ilmkistumada pall’u oll’, tä enämbüisi alla raputa es jovva. Nuile pedi õks esi puie otsa perrä minemä.

Tinavaasta näkki mõnõ, et kurõ lindsi oktoobrin maru korgõlt, tuu pedi külmä talvõ tähendämä … No tulõ miä tulõ, ega kätt ette ei panõ, aga süküs oll’ pikkä aigu õks väega lämmi.

Üldäs, et ku maa om väega kuiv ja külm talv tulõ, võiva uibu ärä külmädä. Nuuri puukõisi võisõ jo valla kah, aga kao ja soodi omma mitmõl puul tühävõitu. Ja mis kaivu ja suuti kõnõlda, ku merengi enämb vett es jagu, et praami sõita olõs saanu!

Kõkõ suurõmbat hätä tekk’ sääl muiduki kehväst kandist puhkunu tuul, aga hambamihe jo kõnõli, et nüüd piät praamipiledi odavamba olõma, sõita kah vast lühkümb maa…

Hingipääväs tull’ paks lumi maha ja esiki tuisas’ veidü. Taad om ka väega harva ette tullu, enämbüisi palasõ küündle surnuaian õks musta maa pääl. Seokõrd oll’ armõdu illus nigu tõnõkõrd jõulu aigu.

Aga ega jõuluaigu ka meil ju egä kõrd lummõ ei olõ, nigu oodõtas. Vanarahvas om tähele pandunu, et ku märdpäiv luminõ, sis katripäiv must (ku märt külmätäs, sis katri sulatas). Ja niisama: ku märdipääväl maa pall’as, sis tandsva katri lumõ pääl ja sis om jouluaig kah illus valgõ.

Olõ tähele pandanu ja üles märknü, kuis tuu katripäävä- ja joululumõga om: egä aasta õks nii ei lähä, aga enämbüisi külh.

Täämbä omgi märdipäiv. Ku lumi lännü, sis võit taad jõulus tagasi uuta, ku taivaesäl säänesama plaan om.

Nõlvaku Kaie
Nõlvaku Kaie,
Mehkamaalt peri

 
 
 
 
 

Märdisandi
Märdisandi. Arhiivipilt