Hoia tervüst!

No külh om hää iks ellä Võromaal: ku määnegi suurõmb tervüsehädä külge tulõ, sis päset iks kipõmbalt tohtri mano, ku suurõ liina inemisega võrrõlda.

Pääliinan uut hädäline EMO-n vastavõtmist sakõst kolm vai eski kuus tunni… Võrol vai Põlvan muutus tohtri murõlikus, ku järekõrd vinüs tunn aigu pikäs. Eritohtri mano saat mi kandin iks mitu kõrda kipõmbalõ ku Tarton-Tal’nan. Sama jutt käü Lõuna-Eesti haigõmaja vahtsõ MRT-massina uuringu kotsilõ jne.

No ega tuu õnn lõppõmalda ei olõ. Haigõkassal om kõrrast veidemb rahha ja tohtri mano vai lõikusõlõ päsemine lätt mugu rassõmbas. Ku puusa- vai põlvõjakk om vaia kunstliigõssõ vasta vällä vaihta, sis tuud lõikust oodat kolm aastakka, ku hindäl 5000 eurot vällä kävvü ei olõ.

Nätä om, et hindä tervüse hoitminõ ja pästmine om mugu inämb inemise hindä asi. Vähkä ja mõnt tõist rassõt tõpõ väega är hoita ei saa, a peris pall’o saa inemine uma tervüse hääs siski esi kah tetä.

«No võissi hinnäst tsipakõsõgi liiguta,» ohas’ neuroluug Mustimetsa Kaja, kiä Võro haigõmajan sällähaluga haigit vasta võtt. Inämbüs näist istus ülearvo pall’o arvudi takan vai tege mõnt muud tüüd, kon kihä om kõik aig üttemuudu. Väiku võimlõminõ vai kõndminõ olõ-i kellegi jaos rassõ, a kasu om kipõst tunda. Vast iks ei olõ vaia tetä hooldõkodo-ekskursiooni, et tuust arvu saia.

harju-ylle


Harju Ülle
päätoimõndaja

Hoia tervüst!2016-10-25T12:18:00+03:00

Tähtraamadu saa Lindora laadust

Nigu joba aastit om olnu, saa Lindora laada aos (28.10.) valmis 2017. aastaga Võro-Seto tähtraamat (vahtsõ aastaga kallendri üten tähtpäivi, juttõ ja luulõtuisiga).

Saarõ Evar kirotas tähtraamatun uma vanaimä Renate perre saatusõst, midä muutsõ kõvva revolutsiooniaastak 1917.
Vana-Võromaa muusõummõ päävarahoitja Ruusmaa Arthur tege tutvas 100aastaidsi muusõumiasjo.

Seto ülembsootska Leima Aarne kirotas ütest ummamuudu juhtumisõst, miä täl om sootska-ammõtin ette tulnu.

Ilokirändüsest om tähtraamatun Rahmani Jani jutt «Perämäne süküs», Sarvõ Õiõ «Kana ja inõminõ» ja «Tähnäkese ja Pähnäkese juttõ».

Luudusõmiis Kalla Urmas kirotas tarõkärbläsest ja Trolla Tiia jutt om tuust, miä kasvi vanaimä aian ja midä tuust kõgõst tasos seo ilma aigu kah edesi kasvata.

Viil om tähtraamatun Häniläse ja Panga Milvi luulõtuisi, päält tuu võro kiilde ümbre pantuid: Kiho Toomasõ «Inglide kiil», Soomõ luulõtaja Laaksose Heli ja Läti luulõtajidõ Rainissõ ja Aspazija värsse.

Tähtraamadu pildi ja sainakallendri om tennü kunstnik Rõõmussõ Jaan.

UL

2017. aastaga Võro-Seto tähtraamat

Tähtraamadu saa Lindora laadust2016-10-25T12:16:16+03:00

Vana-Võromaa kõgõ jämmämbä haava

Kanepi kihlkunnan Mügrä külän Kaarnamõisa mõtsan kasusõ Vana-Võromaa kõgõ jämmämbä haavapuu.

«Ilusa haava ommava!» kitt’ haavatiidläne Tammõ Ülo, kiä mõõt’ 19. rehekuu pääväl är kolm Kaarnamõisa jämmet haava ja sai noidõ ümbremõõdus 2,7, 2,61 ja 2,44 m.

Tammõ Ülol oll’ üten võetu ka puu läbimõõdu mõõtmisõ riist (klupp), mille perrä tull’ kõgõ jämmämbä haava läbimõõdus 82 cm.

«Kõgõ suurõmb haava läbimõõt, mille olõ uma käega är mõõtnu, oll’ 116 cm ja ümbremõõt oll’ tuul puul 4,3 m,» ütel’ Ülo (tuu Jõgõva kandin Pikknurmõn kasunu haavapuu om täämbädses häönü – UL).

«Eesti rekordit siist es tulõ, no Vana-Võromaa kõgõ jämmämbä omma naa kimmähe, nikani ku vahtsit ja parõmbit ei tulõ,» ütel’ Tammõ Ülo Kaarnamõisa haavu kotsilõ. «Võromaal om haava veidü ja rekord-haavu olõ-i väega otsitugi. Meil omma rohkõmb pedäjä-, kuusõ- ja kõivumõtsa.»

Eesti kõgõ jämmbämb haavapuu kasus Mulgimaal Helme vallan Kähu külän Alavõlgese talo maa pääl. Tuu haava mõõt’ är luudusõmiis Relve Hendrik ja sai ümbermõõdus 3,42 m.

Kaarnamõisa haava juhat’ kätte Hoobi Indrek, kelle perre mõtsan kolm jämmet haavapuud ütenkuun pundin kasusõ.

«Mõtli, et vast omma mändsegi rekordpuu ja tuu mõtõ oll’ kah, et äkki saava kuigi kaitsõ ala – et pääle minno seod mõtsa lakõs es raotanu,» selet’ miis. «Seo mõtsanukk võissi putmada jäiä, küttepuud võimi tetä tõsõlt puult suutsompu kah.»

«No tuud ma häste ei usu, et neo puu niikavva kasusõ,» muheli Tammõ Ülo. «Kae, seene omma joba külen. Haav om sääne õnnõdu puu, et pess tulõ külge ja keskelt läävä mädäs. A nail haavul om tuun mõttõn häste, et seene omma korgõmbal ja altpuult piässi puu kõva olõma. Ku seoniaoni omma vasta pidänü, pidävä edespite kah.»

Tammõ Ülo hinnas’, et Kaarnamõisa haava võiva olla umbõs sada aastakka vana.

«Haav või kasvata aastan sentimeetri jago läbimõõtu, no tuu om noorõst pääst,» selet’ haavatiidläne. «Tuud ma häste ei usu, et noist kolmõst kõgõ jämmämb haav om 80 aastat egä aasta sentimeetri vällä andnu.»

Tammõ Ülo pakk’, et 20–30 aastat kasusõ Vana-Võromaa jämmämbä haava külh viil ilosahe edesi.

«Paistus, et juurõkava om kõva ja võran olõ-i kah väega jämme ossa – pidä tormituulõlõ vasta külh,» kai haavatiidläne läbi roodsun puuossõ taivahe.

harju-ylle


Harju Ülle
ylle@umaleht.ee

 
 

Haavatiidläne Tammõ Ülo (kural) mõõt Vana-Võromaa kõgõ jämmämbä haava läbimõõtu.
Haavatiidläne Tammõ Ülo (kural) mõõt Vana-Võromaa kõgõ jämmämbä haava läbimõõtu. Harju Ülle pilt

Vana-Võromaa kõgõ jämmämbä haava2016-10-25T12:14:14+03:00

Kunstnik Navitroll’a tege võro keele nädälis vallalõ ummamuudu näütüse

4.11. kell 19 tetäs Vana-Võromaa kultuurikuan (Katariina 11, Võro) vallalõ Võromaa kunstnigu Navitroll’a näütüs «Mis tuu paar kriipsu sis är visata olõ-i».

«Vällän omma maali ja skulptuuri, näütüse vallalõtegemise man om plaan üts performants kah tetä,» kõnõl’ Navitroll’a. «Kaia saa läbilõigõt tuust, kuis ma perämädse paarikümne aasta joosul olõ lõvvõndilõ värvi lakja määrnü ehk sis tulõ maalinäütüs. Tuu om muidoki illos, et näütüse vallalõtegemine õkvalt inne võro keele nädälit trehväs’ – olõ iks hinnäst võrokõsõs pidänü.»

Navitroll’a ütel’, et näütüst om olnu põnnõv kokko säädi: «Inemise mälu om jo lühkesevõitu – ei mäletä, midä ma kõkkõ maalnu olõ,» muheli tä. «Olõ-i mul hindäl koton suurt midägi, nigu kängsepp iks, olõ makki «paljidõ jalgoga»».

Navitroll’a selet’, et ku sai näütüseaig kokko lepütüs, sis tä mõtõl’, et mis sis tuu sis är ei olõ – pildi umanigõ käest kuvvõs nädälis Võrolõ kokko tuvva.

«No naksi kaema: pildi kõik lakja pagõnu, pall’o eski piiri taadõ,» kõnõl’ tä. «Tuu hädä tull’ kah, et pilte ostõtas külh hää meelega, a näütüsele anda ei taheta. Mõnõ mehega om olnu jupp aigu vaidlõmist ja pilt om tulnu är kindlusta, mõnõga es saaki kokko leppü.»

No Navitroll’al om hää miil, et tä iks sai näütüsele nii «üllätüisi» ku meistritöid nii vanast ku vahtsõmbast aost.

Navitroll’al oll’ mõtõ, et näütüsepildi võinu Võromaaga köüdedü olla ja sändse «filtriga» oll’ pilte peris rassõ vällä valli.

Kõiki pilte umanikkõ Navitrolla muidoki ei tiiäki. «Ku teil om koton mõni mu tettü õlimaal ja ei piä pall’os tuu näütüsele vällä panda, sis teemi lepingu ja kaeja saava silmärõõmu,» kutsõ kunstnik kunstikogojit näütüsele üten avitama.

harju-ylle


Harju Ülle
ylle@umaleht.ee

 
 

Punt Navitroll’a pilte om välän ka Võro kunstipoodin Must Kass.
Punt Navitroll’a pilte om välän ka Võro kunstipoodin Must Kass. Harju Ülle pilt

Kunstnik Navitroll’a tege võro keele nädälis vallalõ ummamuudu näütüse2016-10-27T14:49:17+03:00

Võro keele nätäl kuts üten

7.–13.11. peetäs Vanal-Võromaal 11. kõrda võro keele nädälit.

«Ku mõistati, sis kõnõlgõ, ku koton vai tüü man om võrokõisi lipp, pankõ vällä!» kuts Võro instituudi direktri Kuuba Rainer uma keele nädälil üten lüümä.
Uma keele nädälil kuts instituut tegemä võrokeelidsit videoklipikeisi ja noid Youtube’i üles pandma. Miildejäävämbä klipi saava avvohinna.

Üts muhe Youtube’i klipp om näütüses «Kae perra, et perä puhma ei vinna»: Repi Toomas sõit võrokeelidse legendi perrä veoautokrossi.

Umma keelemõistmist saa kah testi: Mol’ovihun (www.facebook.com/võruinstituut) tetäs veebiviktoriini ja keelemängu.

Tüüpäivilde kell 11.30 ja 22.30 loetas Vikerraadion Kama Kaido raamatut «Ümbreilma reisikirä». Tinava sai 15 aastakka tuust aost, ku tsill’okõnõ jahtlaiv Lennuk ümbreilmareisi päält kodo tagasi jõudsõ.

13. märdikuu «Mnemoturniir» kell 11.05 om kah võro keele hõngolinõ.

Star FMin kõnõldas iispääväst riidini kellä 8.05–8.20 tsipa võro keelest. Tuul aol om ka hummogumäng, mille avvohinnas omma võrokeelidse raamadu.

Tegemise latsilõ

Võro instituut kuulutas vällä 30. kirätöie võistlusõ «Mino Võromaa» – seo om Eesti kõgõ vanõmb latsi ja nuuri umaloomingu konkurss.

Opilasõ ja tõsõ huvilidsõ saava tetä võro keele ja kultuuri tundmisõ veebiviktoriini «Ütski tark ei sata taivast».

8. märdikuu pääväl tulõ Võro latsiraamadukogon võro keelen ettelugõmisõ päiv «Kullõ, ma loe sullõ!».

Põlva talorahvamuusõumin omma võrokeelidse ettevõtmisõ: maastigumäng, asjo otsmisõ mäng, opitas märdi-katrilaulõ. Mõnistõ talorahvamuusõumin opitas märdi- ja katripääväkombit.

Vana-Võromaa latsiaidu keelepesärühmä käävä ütstõsõl külän, köütvä esä- ja märdipäävä võro keele nädäliga.

Võro keele nädäli kotsilõ saa inämb teedüst kodolehe www.wi.ee päält ja Võro instituudi Mol’ovihust (Facebook).

UL

Võro keele nätäl kuts üten2016-10-25T12:06:46+03:00