Rahva tahtminõ om rahast tähtsämb

Orava vald om aastasato olnu Vahtsõliina kihlkunnah,

a Põlva rajoon om nõuka-ao peränd

No nakkas haldusreformi edimäne tsõõr täüs saama: pia kõik valla omma är otsustanu, kellega nä tahtva vai ei taha kokko minnä.

Hää meelega kae, et pia egäh Vana-Võromaa nukah omma otsussõ tettü rahva süäme perrä ja aoluuliidsi piire pite. Eski huulmada tuust, et mitmõl puul om riigi puult säetüst 5000 vallaelänigust puudu. Mis tetä, ku mi kandih om pall’o mõtsa ja veidü inemiisi.

Perämädsel momendil otsusti ütte minnä naabrivalla Urvastõ ja Antsla, sammamuudu Kanepi, Valgjärve ja Kõllõstõ. Mõlõmbal juhul jääs inemiisi arvust puudu. Nigu ka Orava ja Vahtsõliina vallal. Õnnõ Karula ja Harglõ vald anni alla ja läävä kokko Valga liinaga, mis jääs tõsõlõ poolõ Vana-Võromaa piiri.

Mul om hää miil, et kodovald Orava jäi kimmäs ja otsust’ kokko minnä Vahtsõliina vallaga. Orava vald om mitosada aastat olnu osa Vahtsõliina kihlkunnast. Olõsi vägivaldnõ minnä kokko kas Põlva vai Räpinä kihlkunnaga.

No Põlva maavanõmb Taro Igor om võtnu meediän sõnna, et Orava ja Vahtsõliina kokkominek ollõv halv: valla jäävä ilma toetusõst, midä andas sõs, ku 5000 inemist täüs saa.

Kas sõs suurõmba raha peräst piässi uma rahva tahtmisõlõ vasta astma? Ku raha olõs kõgõ tähtsämb, olõs mi võinu üteh minnä setodõ-võrokõisi segävalla Kaguvalla mõttõga ja pakudu rahaga rahul olla.

Viil inämb pand imehtämä presmine, et Põlva maakunnast võinu saia üts vald. Orava vald om aastasato olnu Vahtsõliina kihlkunnah, Setomaa om aastasato kokko käünü, a Põlva rajoon om nõuka-ao peränd (maakunnapiir om Põlva rajooni piir aastast 1961). Kas tuu alalõjäämine om tähtsä?

Ma mõtli, et priitahtlik ütteminek omgi priitahtlik. A maavanõmb sekäs vaihõlõ ja aja häüssä tuuni vällä, et «pall’o Orava valla inemise ei tiiä midägi Vahtsõliina rahvarõivist». Muidoki om meil inemiisi, kiä ei tiiä midägi määndsistki rahvarõivist. A nii kõrdapite perrä tettüid Vahtsõliina rõivit, ku Orava tandsurühmil viimädse 15 aastat om olnu, olõ-i tervel kihlkunnal vasta panda.

Kolm aastat tagasi küsse Orava vallavolikogo inemiisi käest, kellega nä kokko tahassi minnä, ku käsk andas. Suurõmba toetusõ saiva Lasva ja Vahtsõliina. Täämbä, ku haldusreform väega häid valikit ei anna, olõ-i Orava ja Vahtsõliina kokkominek viga, a asjo elolinõ sais.

Säinasti Ene
Säinasti Ene,
võrokõnõ Oravilt
Vahtsõliina khk

 

 

 

Võro maakund 1925
Võro maakund 1925: Harglõ ja Karula omma vahtsõ Valga maakunna jaos är võetu, no suurõmb jago Vanast-Võromaast jääs ütte viil aastakümnis. Setomaa om Petseri maakunnan.

Kommõntiir Põlva maavanõmb Taro Igor:

Haldusreformi tegemise mantulnu riigi käest võimalikult pall’o tukõ saia, a sundliitmise valinu vald toetusrahha ei saa. Kultuuripiiri omma muidoki tähtsä, a saa-i olla ainukõnõ argument. Mehikuurma om kah kõgõ Vanal-Võromaal olnu ja tulõ sinnä tagasi – om köüdetü Räpinä kihlkunnakeskusega. No Orava vallal om silmakirjalik kõnõlda kihlkunnast, ku tsiht om hoobis Võro liin. Ma tugõnu katõ käega Orava valla ütteminekit Võro maakunna naabritega, ku nä kamba pääle 5000 vai viil parõmb, 11 000 elänikku kokko saanu.

Rahva tahtminõ om rahast tähtsämb2016-10-11T12:54:37+03:00

Hää mõtõ, a toorõs viil

Võro maavalitsus taht Eesti riigi 100. sünnüpääväs vällä anda Võromaa aoluu kogomigu: luu välläpaistvist inemiisist, ettevõtmiisist ja elo kujonõmisõst aastil 1918–2018.

Illos plaan, no üts asi olõ-i läbi mõtõld: maavalitsus kuts inemiisi raamadu tegemisele üten avitama, a ütles tuu mano, et mõtlõs Võromaa all Võro maakunda täämbädse piiri seen. No tuu piiri tõmmas’ Vinne võim 55 aastakka tagasi, päämidselt raudtiijaamu perrä. Aastal 1918 oll’ Võromaa tuu maa, midä parhilla Vanas-Võromaas kutsumi. Säält edesi jupõndõdi mi maad poliitiga perrä, edimädsenä võeti külest är Harglõ ja Karula – Eesti ja Läti jagi är Valga liina ja Eesti valitsus klopsõ ümbre Valga vahtsõ maakunna kokko.

Raamat 100 aastast Võromaal olnu hää tetä ütenkuun Põlva ja Valga maavalitsusõga: kor’ada kaasi vaihõlõ iks võrokõisi maa, Vana-Võromaa lugu.

harju-ylle


Harju Ülle
päätoimõndaja

Hää mõtõ, a toorõs viil2016-10-11T12:43:40+03:00

Võro keele oppus lätt huuga edesi

Seol opiaastal opatas võro kiilt 16 Vana-Võromaa koolin. Võro keele oppust saava egän koolin mitmõ klassi latsõ. Võro kiil om kas valikainõ vai sis om koolin võro keele tsõõr.

Põlva koolin saava seost sügüsest kõik kuus kolmandat klassi võro kiilt oppi. Võro keele tunn om üts kõrd nädälin, suurõmba huvilidsõ saava päält tuu kävvü võro keele tsõõrin.

Kolmanda klassi latsi opp Põlva koolin kokko 92. Uma kandi kiilt oppasõ Lepassoni Marju, Rebäse Hedvi ja Aia Hele – kõik suurõ kogõmusõga võro keele oppaja.

Orava koolin opatas võro kiilt kõigilõ opilaisilõ.

Päält pikembät pausi nakkas võro keele tsõõr kokko käümä Antsla gümnaasiumin, tuud juht Rebäse Liivia. Harglõ kooli oppaja andva seost sügüsest katõ tunni asõmõl neli võro keele ja laulumängu tunni nädälin. Osola koolin alostas vahtsõ huuga Ermeli Merili iistvõtmisõl 1.–2. klassi latsi umakeeline laulumängu- ja näütetsõõr.

Võro keelen opatas määnestki ainõt (nt käsitüü, muusigaoppus, kirändüs) Mõnistõn, Varstun ja Vahtsõliinan. Võro kultuuri ja keele oppusõga om köüdet päält 25 oppaja.

UL

Võro keele oppus lätt huuga edesi2016-10-11T12:42:02+03:00

Pühäpaiku pildivõistlus

Maavalla koda uut nikani ku seo kuu lõpuni võistlusõlõ «Hiite kuvavõistlus 2016» pilte nii hiisist ku tõisist luudusligõst pühäpaigust.
Vana-Võromaa kõgõ tuntumba luudusligu pühäpaiga omma Taivaskoda, Tammõ-Lauri tamm ja Pühäjõgi (Võhandu).

Pühä kotus luudusõn om ka egä ristipuu. Tuu om mikandi kommõ: kadonukõsõlõ raotas puu sisse hingerist õnnõ Vanal Võromaal ja Lõuna-Tartomaal.
Pildivõistlusõ pääavvohind om 1000 eurot, nuuri (-16a) pääavvohind 200 eurot, hõimurahvidõ pühäpaiku avvohind 300 eurot.

Päält tuu jaetas vällä muid avvohindu: pühä puu, kivi, viikogo-, anni-, hiie valu, Vana-Võromaa, muinsuskaitsõ- ja luuduskaitsõpreemiä jt. Andas vällä ka maailma pühäpaiga eräpreemiä.

Võistlus käü kooni 31.10. Teedüst saa mano: http://www.maavald.ee.

UL

Pühäpaiku pildivõistlus2016-10-11T12:41:27+03:00

Kats võrokõist luulõvõistlusõl

6.10. peeti Mulgimaal Kärstnä mõisan luulõtaja Adamsoni Hendriku 125. sünnüaastapäivä ja anti 12. kõrda vällä timänimeline preemiä uma kandi keelen luulõtamisõ iist.

Umma luulõt oll’ konkursilõ saatnu 15 inemist, inämbüs Mulgimaalt. Võrokiilset luulõt saadi võistlusõlõ Häniläne ja Säinasti Ene. Pääpreemiä sai Järvesalu Irma Muhumaalt.

Seo aasta panti kokko Adamsoni sugupuu ja tuu iistvidäjä Tarvastu kodouurja Perve Maie kõnõl’ umast tüüst. Tarto ülikooli kirändüstiidläne Velskri Mart kõnõl’ Adamsoni luulõkeelest.

UL

Säinasti Ene ja Häniläne
Säinasti Ene ja Häniläne. Säinasti Teemari pilt.

Kats võrokõist luulõvõistlusõl2016-10-11T12:40:25+03:00

Võrokiilne luulõvara sai tävvendüst

«Viiulimäng vanan vaksalin» – sääne om Antsla küle alt Oe küläst peri luulõtaja Häniläse kolmanda luulõkogo päälkiri. Luulõkogo edimäne näütämine om 13.10. kell 16 Kobelan Linda rahvamajan üten Kangro kirändüspreemiä kätteandmisõga.

Kats kirändüs-helgähüst köüdetäs ütte selle, et nii Häniläne ku Kangro-preemiä võitja Kahro Marek omma peri Kangro Pärni kodoküläst Oe küläst.

Kas tuul väikul küläl om määnegi kirändüslik vägi seen? Häniläne: «Ma ei mõista külä kirändüsligu väe kotsilõ midägi arvada. Mu latsõiäkodu ümbre oll’ illus luudus: kinä mõtsa, nurmõ, hainamaa. Ma elli latsõn vanan palgõst tarõn. Mu latsõiäkotun laulti pall’u ja loeti pall’u raamatit. Tuu kõik mõot’ kimmäle mu henge.»

Häniläse vahtsõn raamatun om 12 tävvelist jako. Egäüts näist pututas mõnt hingekiilt. Näütüses jaon «Pilk tõistõ hengeliste ilma» umma luulõtusõ unõnäohobõsõst, samblist, noorõ tsirgu surmast, mälestüisi mõtsast ja musträstäst.

Määne om Häniläse luulõtuisi sõnnom, miä võinu lugõja hinge jõuda?

Autor ütel’ tuu pääle: «Kõiki hengeliidsi, noidõ siän eläjid ja kasvukõisi, tulõ avvusta. Hädän olõjid tulõ avita. Ilmast piät otsma ilusat ja halvast tulõ kavvõlõ hoita. Elu um väega lühükene ja tedä ei tohe raisada tülütämise, vihkamisõ, tühä rabõlõmisõ pääle.»

Raamadu man om CD-plaat 45 luulõtusõga, miä Häniläne om esi sisse lugõnu. Raamadu lõpun omma ka sõnaseletüse.

Häniläne kink uma raamadu kõigilõ Võro, Põlva, Valga, Villändi ja Tarto maakunna nink Tarto liina koolõlõ. Võro ja Põlva maakunna raamadukogo saava tuu kah.

Häniläse eelmädse luulõkogo «Ma pühäpääväpõllõ mõsi» (2010) ja «Lugu rohiliidsi silmiga kuulmeistrist» (2014) omma lugõja häste vasta võtnu.

Häniläne: «Um üteldü, et mu luulõtusõ umma mõtlõvalõ inemisele, noid tulõ lukõ hoolõga. Um üteldü, et ma kiruda asjust, miä umma pall’udõlõ tähtsä.
Lugõjilõ miildüse mu värsen maalitu pildi, tuu, et ma jutusta lugusid. Um kitetü ka mu luulõtuisi suurt sõnavarra ja ilusat hellü.»

Häniläne (s 1953) om peri Urvastõ kihlkunnast Oe küläst Ala-Siimani talost, eläs ja tüütäs Harjumaal Jüri kihlkunnan Lagedil. Tä oll’ 36 aastat eesti keele ja kirändüse oppaja, no toimõndas raamatiid.

Häniläne om saanu 1. kotusõ murdõloominguvõistlusõl «Rahva kiil ja miil». 2008. aastal võit’ tä Hendrik Adamsoni murdõluulõvõistlusõ. 2009. aastal sai tä Loomingu aastaavvohinna. Timä edimäne luulõkogo oll’ Betti Alveri debüüdiavvohinna nominent.

harju-ylle


Harju Ülle
ylle@umaleht.ee

 
 

Häniläne uma vahtsõ raamatuga
Häniläne uma vahtsõ raamatuga. Harju Ülle pilt.

Võrokiilne luulõvara sai tävvendüst2016-10-11T12:37:39+03:00

Om Uma Meki sööginätäl

Seo nätäl (10.–16.10.) om Uma Meki sööginätäl – Uma Meki märgi ja võrokeelidse nimega süüke kutsva mekmä Kubija hotell-luudusspaa, Ööbikuoru Villa, Georgi hotell, Suure Muna kohvik ja Spring Cafe.

«Mu latsõpõlvõ süüki pakk Spring Cafe: tatrigupannkuukõ, mille man omma vutimuna ja kalamuna,» kõnõl’ üts Uma Meki nädäli kõrraldaja, Võromaa söögivõrgu vidäjä Veeroja Eda. «Olõ Kütiorost Noodasjärve veerest peri ja meelen om, kuis esä tull’ kalalt ja imä küdsi tatrigupannkuukõ, midä süüdi hapnõ koorõ ja havvõmar’aga.»

Eda soovit’ mekki ka Georgi hotelli ruusli-krõbõkuuki kamakreemiga – ruusli ehk kanepitamp om ummamuudu mekiga. Nisamate miildüse tälle Kubija «Kolmõ kala liim» ja Ööbikuoru «Savvunõ massakama».

Mõnõ võrokeelidse sööginime omma peris pikä, näütüses Kubijal saa süvvä praati «Tsile ribbega sälätükk kardokatambi ja küdsetü aiaviljoga». Lihtsämbält ütelden om seo lambaliha kardokapudruga.

Uma Meki märk om parhilla 33 söögitootja 130 söögil.

«Märgi saava mi kandi jaos umadsõ mekiga söögi, mille seen om vähämbält puul mi kandi söögikraami,» selet’ Veeroja Eda. «No tull’ vällä, et seos nädälis vällä pakudu söögi omma pia tävveste umast kraamist. Õnnõ tsukõr, suul ja mõnõ maiguhaina omma muialt peri.»

Uma Meki nädälit kõrraldas Võromaa arõnguagentuur kuuntüün Võromaa turismiliiduga.

harju-ylle


Harju Ülle
ylle@umaleht.ee

 
 

Suure Muna kohvikun pakutas salatit «Kits kolmõ rua vaihõl».
Suure Muna kohvikun pakutas salatit «Kits kolmõ rua vaihõl». Moppeli Kadri pilt.

Savvunõ massakama
Savvunõ massakama. pilt: Ebrali Reelika/Mirelle Stuudio OÜ.

Ruusli-krõbõkuuk
Ruusli-krõbõkuuk. Moppeli Kadri pilt.

Kolmõ kala liim
Kolmõ kala liim. Moppeli Kadri pilt.

Tatrigupannkoogi
Tatrigupannkoogi. Moppeli Kadri pilt.

Om Uma Meki sööginätäl2016-10-11T12:35:32+03:00
Go to Top