Opatas vana maja kõrdategemist

Palkhuunõ kõrdategemise nõvvopäiv tulõ 16. süküskuu pääväl kellä 15–18 Antsla vallan Kaikal Ala-Härmä talon.

Mändse omma vana talomaja ja tõisi talohuunidõ päämidse hädä ni mille nuu omma tegünü, seletäs MTÜ Vanajamaja meistri Palolilli Margus. Saa nõvvo, kuis piäsi vana maja kõrdategemisega pääle nakkama, mändse matõrjali omma hää ja midä piät tegemä, et vana huunõ edespite kõrran püsünü.

Oppusõ kõrraldasõ MTÜ Vanaajamaja ja keskkunnaammõt. Huvilidsõ midägi masma ei piä. Külh om vaia hinnäst kirja panda Vanaajamaja kodolehe pääl (www.vanaajamaja.ee). Teedüst saa tel 5343 3346 (Kaiseli Mari) ja 5698 7103 (Laanemõtsa Liina).

UL

Saa oppi hobõsõga põllutüüd tegemä

Hobõsõga põllutüü tegemist saa oppi Karula rahvuspargin ja Harglõ kihlkunnan Tsirgumäel.

23.09. kell 11 kõnõldas Ähijärvel Karula rahvuspargi keskusõn hobõsõpidämisest vanastõ ja parhilla, tüühobõsõpidäjäs saamisõst, hobõsõriistust ja loogarakõndist.

Pääle lõunat saa esi kah hobõsõga tüü tegemist pruuvi. Oppasõ Kama Kaido, Partsi Priit-Kalev, Tammõ Vello ja Väärsi Kaja.

24.09. kell 11 om hobõsõtüüpäiv Harglõ kihlkunnan Tsirgumäel. Saa hobõsõniidümassinaga haina niitä, vaaluta jne. Hobõsõga tetäs ka mõtsatüüd. Juhendasõ Parmu ökokülä hobõsõmehe.

Huvilidsõ, andkõ hindäst teedä ildampa 20.09. liina.laanemets@keskkonnaamet.ee vai tel 5698 7103. Teedüst saa www.karularahvuspark.ee päält.

UL

Võromaal trehväs ette harv seeneliik

Seo rikas seeneaastak om samblõ alt vällä toonu ka väega harva kasuvit siini, üte sändse otsa trehvsi õkva Võro liina küle all.

Kõndsõmi põimukuu lõpu poolõ Võro liina lähküh Kosõl mõtsan ja silm kai kikkasiini ja puravigõ perrä. Kõrraga paistu, nigu olõs roosinupp samblõ vaihõlt vällä trügünü. Õkva sääne illos rõõsa tsõõrik lainõlinõ siin püüdse pilku.

Saatsõ seenepildi seenetiidläsele Kõljala Urmasõlõ. Tiidläne tundsõ är kuld-küpärnarmigu (Hydnellum aurantiacum). Tull’ vällä, et tuud siint trehväs väega harva. Eesti 2008. aasta punatsõn raamatun om tuu liik är märgitü ku ohualdis.

Küpärnarmikil olõ-i allpuul eoslehti, a omma oga ja seenejalg om pihlõnõ. Tä om mükoriisa-siin. Tuu tähendäs, et küpärnarmik om tihtsäle köüdet puiõga, mille man kasus – uma söögi saa siin pedäjäjuurõst. Nii om tähtsä hoita kotust, kon tä kasus, sändsenä, nigu tuu õkva om.

Süvvä kuld-küpärnarmik sünnü ei, a olõ-i ka õkva kihvtine. Klapisi kül langavärvmises, and hallikat vai hallikasrohilist värmi. No olõ-i meil tedä mõtsun nii pall’o, et värvmises võtta võisi.

Leimanni Eve

Kuld-küpärnarmik Võro liina küle all mõtsan kasuman.
Kuld-küpärnarmik Võro liina küle all mõtsan kasuman. Leimanni Eve pilt.

Uutmada hädä korstnapühkjä aktõga

Aasta aigu om masnu säädüs, et korstnaga majapidämise piät kutsõlinõ korstnapühkjä üle kaema ja ku korstna-aho kõrran, tuu kotsilõ akti vällä kirotama. Mitmõl majal täämbädses tuu akt om, tiiä-i kiäki ja tuust või hädä tulla.

Lõuna pästekeskusõ ennetusbüroo nõvvomiis Mölteri Riivo ütel’, et korstnapühkjä aktist pia ei pästeammõdilõ teedä andma. Eesti korstnapühkjide koda kah tuud teedüst ei korja.

Selle tiid õnnõ ega korstnapühkjä esi, mitu akti om tä vällä kirotanu. «Aasta joosul olõ pühknü nii 500 korstnat,» hinnas’ üts mikandi tegüsämpi korstnapühkjit Hiielaanõ Urmas. Ku timä andmõbaas piäsi är häömä ja inemisel timä akt üten majaga maaha palama, või kindlustus üteldä: papõrd olõ-i, rahha saa-i.

Mölteri Riivo tunnist’, et probleem om. No parhilla tiiä es tä eski üteldä, mitu korstnaga majapidämist mi kandin om, kõnõlõmada kutsõlidsõ korstnapühkjä pühitüist korstnist.

Külh käävä pästjä esi majapidämiisi üle kaeman, tulõohutusõst kõnõlõman ja küsüse korstnapühkjä akti kotsilõ kah.

Timahava om üle kaetu 987 küttekoldõga Kagu-Eesti majapidämist. Korstnapühkjä akt oll’ 416 majapidämisel, ilma paprilda korstnapühkjä oll’ käünü 84 elämisen, 423 korstnat oll’ majaumanik esi pühknü, 43 korstnat olõ es kiäki pühknü ja 21 kotsilõ jäi asi segätses.

Kaias kas niisama pistelidselt – võetas näütüses üts külä ette – vai sis saias teedä, et mõnõlõ kimmäle majaumanigulõ om vaia tulõohutusõ-nõvvu anda.

Kas pästeammõt võisi naada korstnapühkjä akte kotsilõ teedüst korjama, tuu kotsilõ es mõista Mölteri Riivo viil üteldä. Pästeammõt arotas tuud ja and teedä, ku midägi vällä märk.

Kutsõtunnistusõga korstnapühkjä piät kaema korstnaga elämise üle egä viie aasta takast. Lõuna pästekeskusõ ennetusbüroo juht Uustalu Arvi soovit’ korstnapühkjä käest küssü nätä timä kutsõtunnistust. Korstnapühkjide kotsilõ saa teedüst kodolehe www.korsten.ee päält.

harju-ylle


Harju Ülle
ylle@umaleht.ee

 
 

Esi korstnapühkmist kindlustus ei tunnista, no kutsõlidsõ korstnapühkjä akt või halval juhul kaoma minnä.
Esi korstnapühkmist kindlustus ei tunnista, no kutsõlidsõ korstnapühkjä akt või halval juhul kaoma minnä. Arhiivipilt
 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Maakunnabuss sai koolibussitsõõri

«Opilasõ jõudva sama bussiga nii Rõugõ kuuli ku Võro gümnaasiummi, vald võit aastan 2000 eurot,» kitt’ Rõugõ vallavanõmb Tootsi Tiit maakunnabussi köütmist valla koolibussitsõõri.

Seo kuu 5. pääväst jõud buss nr 39 (Võru – Vastseliina – Misso – Murati – Ruusmäe – Luutsniku – Rõuge – Võru) Rõugõlõ kell 7.55, et latsõ jõvvassi kelläs 8s kuuli. Tuus lätt buss Võrolt 10 minotit varramba vällä.

«Mi mano tulli nellä Luutsnigu latsõ vanõmba, kes tahtsõ, et koolibuss sinnäni käümä pantasi,» selet’ Tootsi Tiit. «Mõnõ latsõ käve joba Rõugõ koolin ja mõnõ tahtsõ viil mano tulla. Kuna hummogunõ latsi koolitsõõr oll’ joba eski pikk, sis pikembäs tuud tetä es saa. Vanõmba tei sis ettepanõgi, et äkki saanu maakunnaliini ümbre säädi.»

Maavalitsus säädsegi maakunnaliini varatsõmbas. «Nüüt sõit buss ka õkva kooli mano, mitte ei piä latsõ Ala-Rõugõst üles kuuli juuskma. Rõugõ kuuli saa katõssa last, a nüüt saava tuuga mi kandi latsõ ka Võro gümnaasiummi sõita: buss jõud Võrolõ kell 8.25, kuul nakkas 8.30,» rõõmust’ Tootsi Tiit.

Latsõvanõmba ei piä ka sekeldämä piletide ja sõiduraha tagasiküsümisega. Egäl latsõl om plastkaart, bussijuht tõmbas kaardi massinast läbi ja kuu lõpun tulõ vallalõ arvõ.

Nii saa kassu maakunnaliin ja valla buss piät päävän kümme kilomiitret veidemb sõitma.

«Tuu om pikk liin ja ku inemise saava Võrolt Vahtsõliina kümme minotit varramba, ei olõ tuu hädä,» selet’ Võro maavalitsusõ transpordias’atundja Ruschi Rein. «Järgmäne suurõmb sats rahvast sõit tuu liini pääl Ruusmäelt Võrolõ ja näile passis varatsõmb liinajõudminõ.»

Rusch ütel’, et seost sügüsest saava parõmbalõ koolist kodo Võrõ liina latsõ, kiä opva Pikäkannu koolin. «Põlva buss tege kellä kolmõ aigu sissesõidu, muido lasi asfalti pite Lasvalõ,» selet’ tä.

«Mi nihutimi kah mõni aasta tagasi bussiaigõ, et Tsooru buss jõvvassi kooliaos Antslade,» ütel’ Antsla vallavolikogo esimiis Müürsepä Kurmet. «Hoiami rahha kokko, latsil om mugavamb ja hää om nätä, et bussi istõkotussõ omma täüs. Õdaku saava Tsooru kandi latsõ kah liinibussiga tagasi vai ku nä kohegi huvitsõõri ei jää, sis õkva pääle kuuli vallaliiniga.»

Ruschi Rein ütel’, et maavalitsustõ tsilgus kõgõ bussiliine muutmisõ ettepanõkit ja ku vähägi võimalik, sis tuud ka tetäs.

Timä vagivahtsõnõ Põlva maakunna ammõdiveli Saarõ Sandri (ammõtin 5.09. pääle) ütel’, et olõ-i viil jõudnu tuud teemat puttu.

Kõgõ kehvemb lugu om Põlva ja Võro liina vaihõl: liinibussiga saa-i kävvü ei Põlva kuuli ega gümnaasiummi, Võro gümnaasiummi. Võromaa kutsõhariduskeskustõ Väimälän jõud napilt (buss jõud nii Põlvahe ku Võrolõ kell 8.30).

Gümnaasiummi ja ülikuuli saa kehväste

Kuna põhikuuli saaminõ om umavalitsusõ murõ, sis tuu om iks kuigi är kõrraldõt. Gümnaasiumiopilasõ ja tudõngi omma suurõmban hädän.
Päält Põlva-Võro suurtii om viil tõisi kotussit, kost bussiga kuuli saa-i vai jõud buss pall’o varra.

«Mõni jõud tõtõstõ varra. Olõmi tuu lahendanu nii, et teemi koolimaja ussõ valla kell 7 ja opilanõ saa 7.30st pääle hummogusüüki osta,» ütel’ Võro gümnaasiumi direktri Kurvitsa Karmo. «Ku buss lätt kodo poolõ pall’o ilda, sis saa kah opilanõ koolimajan olla. Panõmi kooliussõ kinni kell 20.»

Näütüses Mõnistõn piät gümnasist minemä bussi pääle kell 6.04, et jõuda 8.30s Võro gümnaasiummi ja Võro liinast 11 km kavvõn Osulan piät bussi pääle minemä kell 6.52.

Kurvits ütel’, et kooli 250st opilasõst eläs 120 Võro liinast vällänpuul. Näist 86 saava kaardiga ilma rahalda sõita, tõisilõ mastas piledi kinni.

Põlva gümnaasiummi sõit bussiga 87 opilast. Koolitüü nakkas kell 8.20, näütüses Kanepist lätt buss vällä kell 6.45. «Murõ om 15-20 opilasõl Kanepi, Ahja ja Mooste kandist,» ütel’ Põlva gümnaasiumi direktri Savi Alo. «Et kuul om viil hinnäst sisse tüütämän, lahendami bussi-hätä jõudupite.»

Pall’o opva ka Tarton gümnaasiumin, kutsõhariduskeskusõn vai ülikoolin. Sinnä saaminõ om näütüses Antslast umaette oopõr.

«Vanõmba vidävä latsi Antslast 18 km Tsirguliina vai Urvastõst 15 km Keeni rongi pääle,» ütel’ Antsla vallavolikogo esimiis Müürsepä Kurmet. «No om Antsla-Kanepi tii lõpuni asfaldi all ja teemi Taisto Liinele ettepanõgi, et võissi bussi taad tiid vahtsõst käümä panda.»

Taisto Liine veokõrraldaja Landrati Jan ütel’, et kriitiline sõitjidõ arv om paarkümmend inemist. «Alla tuu ei olõ mõtõt bussi sõitma panda,» selet’ tä. «Opilasõ sõitva jo õnnõ riidi ja pühäpäävä. No sõidimigi sis Antslast üle Otõpää Tartohe kats kõrda nädälin, a tuust liinist saa-s asja.»

Ku umavalitsusõ saanu rahva käest teedüst, et bussin olnu vähämbält 20 sõitjat, sis lupa Taisto taad ettepanõkit kaalu. Tuu tähendäs, et mano tulnu ka Tartohe tüüle vai tohtri mano sõitja.

Valdu kokkominek pand märgotama

«Ku nüüt valla kokko läävä, sis tulõ kõik koolibussitsõõri üle kaia. Suurõn vallan saa kimmähe viil inämb maakunnaliine kuuli sõitmisõs pruuki ja valla koolibussitsõõrõ kah kipõmbas ja odavambas tetä,» hinnas’ Rõugõ vallavanõmb Tootsi Tiit.

Müürsepä Kurmet pakk’, et suurõmban vallan saa kokko leppü, et üten koolin nakkas tüü 15 minotit ildampa – tuu avitas kah koolibussitsõõri parõmbas klapita.

harju-ylle


Harju Ülle
ylle@umaleht.ee

 
 
Maakunnabuss tuu latsi Rõugõ kuuli.
Maakunnabuss tuu latsi Rõugõ kuuli. Tanilsoo Jaanusõ pilt

Kullõ artiklit:

[audioplayer file=”http://umaleht.ee/wp-content/uploads/2016/09/avalugu_1509.mp3″ titles=”Maakunnabuss sai koolibussitsõõri” artists=”Uma Leht”]