19.–20. rehekuul tulõ Võro instituudin konvõrents teemal «Paigapäälidse väiku keele vahtsõ digiao meediän».

Väikeisi kiili elonhoitmisõ man om meediä arõndaminõ väega tähtsä. Meediämaastigu muutuminõ vahtsõl digiaol või üten tuvva nii hääd ku halva. Hääs näütes saa tuvva tuhandiid mano tulnuid võimaluisi odavalõ luvva ja jaka teedüst. Halv om tuu, et teedüst om ülearvo pall’o ja tuu aja umbõ meediätarvitajidõ tähelepandmisõ. Helsingi ülikooli emeriitprofesri Tom Moring om seo olokõrra häste kokko võtnu: «vana meediä» om hindäle loonu online-teenussõ, seo om nigu mõts, kon kõik võitlõsõ kõikiga, vahtsõ tegijä nigu Facebook, YouTube ja Twitter omma õigõ ao är tabanu, meediä tarvitaja istussõ kõrrast rohkõmb vahtsõt tüüpi sotsiaalmeediän.

Eestin om ligi katskümmend aastakka toet riikligõ programmõga väikeisi kiili pruukmist. Naidõ (nn murdõ)kiili mõistjidõ numbri omma satust mõistjist kooni säitsmekümne viie tuhandõni (rahvalugõminõ 2011). Tukõ om annõt päämidselt võro, seto, mulgi ja kihnu keelen aokirändüsele. Tsihis om olnu naidõ kiili pruukmist laembas aia, et põlitsil kogokundõl püsüssi alalõ ka paigapääline kiil (minkal Lõuna-Eestin om mitusada aastakka pikk uma kiräkeele aolugu). Huulmada tsihtest om väikeisi kiili aokirändüs jäänü küländ traditsioonilidsõs: kõgõ rohkõmb tetäs ja loetas paprõ pääl lehti. Telesaatidõ kõrdapiten luumist ja kavva pandmist om peet pall’o kallis ettevõtmisõs. A kas om ülepää vaia telesaatit kava perrä üle kanda, parhilla, ku näid saa ka takastperrä kaia?

Samal aol om Euruupast ja muialt lajast ilmast võtta digimeediä toel tettüid iistvõtmiisi, midä võinu ka Eestin perrä tetä. Konvõrendsi ettekandidõga otsimi vastust küsümiisile: määndse omma vahtsõ digiao meediä võimalusõ, kuimuudu joba kogotut tarkust väikeisi ja ohon kiili elloherätämises parõmbidõ är pruuki? Ettekandõ avitasõ selges saia, määne om meediämaastik, kon väikeisi kiili kõnõlõja toimõndasõ. Vast avitasõ nä ka kujota, kuimuudu väikeisi kiili kõnõlõja omma vahtsist võimaluisist kinni haardnu.

Võro Instituut

Jaga seod artiklit