Ammus tuu oll’, ku Mooste Elohelü festivalil saiva seto ja võrokõsõ ütenkuun hõimupito pitä ja ütidse moodoga laula laalda.
Tinahavva tulõ Talina suurõl laalupidol ettekanmisõlõ viiemeistre Saarõ Mardi koorilaul «Noore veljo, veeritäge». Rahvaluulõtiidläne Kalkuna Andreas om löüdnü, et koorilaalu tekst om kokko pant neläst rahvalaalust, miä oma olõman Hurda Jakopi «Setokõisi laula» tõõsõn köüten. Edimäne jupp om võet Seto, keskkotus katõst Räpinä ja lõpp ütest Vahtsõliina laalust. Mõni värss või olla ka kokkosäädjä hindä luud.
Laalu nuut om är trükit 1934 ja noodi mano om kirotõt «kahe taktiline setu viis». «Katõtaktilinõ» piässi miaigsõn tiidüskeelen tähendämä katõrialist: edimäne rida om iistlaulja ja tõõn’e koori laalda. Särne muud om vana leelo man harilik.
Esisugutsõmb om tuu, et kõrratas egä värsiria kattõ edimäst tsilpi («Noorõ, noorõ vel’o, veeritäge») ja tetäs viis tuu läbi pikembäst. Särtse kõrdusõga katõrialidsõ viie omma olnu moodon innekõkkõ Räpinä kihlkunnan (tutva ka Põlva ja Vahtsõliina jao pääl) ja seto olõ-i näid väega umatsõst pidänü. Seto poolõ päält või näütest tuvva kül «Lauljit otsitas» Poloda nulgast vasta Räpinät, a laaluviie liikmine om sääl pall’o tõistmuudo ku Saarõ koorilaalun.
Perüs täpsehe ei lää koorilaalu viis kokko ka ütegi Räpinäst teedä olõva rahvalaalu umaga. Olõs nigu võet jupp ütest ja jupp tõõsõst, et kokkovõttõn saia kinä vasnõ viiekene. Muusigatiidläne Järg Tiia-Leida tund Saarõ Mardi luudut ja ütles, et Mart es märgi täpsehe üles ummi laula lättit ja tõõn’ekõrd olli noist lättist peri rahvaviie täl kirja pantu õnnõ meelenpidämise perrä, nii et tä meelen võõsiva ka mito rahvaviit ütte sulla. Kiä ütles, et ka siin ei olõ nii lännü?
Niivainii lupas uurmisõ täämbäne sais kuuluta, et sii laul om võro-seto ütine vara ja särtse tiidmisega võissi timmä laalupidol ka laalda.
Kalla Urmas, Räpinä kihlkunnast Mehikuurmalt peri rahvalaaluhimolinõ