Minevä iispäävä, 12. piimäkuul peivä Kreutzwaldi kooli oppaja Võro instituudi saalin mõttõtalost, kuis saanu võro kiilt ja kultuuri koolin parõmbalõ opada ja kuis tegünü latsin uhkus seost kandist peri olõmisõ üle.

Kokko oll’ märgotama tulnu 51 oppajat. Küsümise, mink pääle mõtõldi, olli:

1) Kuis saanu parhillatsõn põhikoolin võro kiilt ja kultuuri opada ja midä saanu koolin viil tetä, et opilaisin tegünü uhkusõtunnõ ja tiidmine uma peri olõmisõ paiga kotsilõ.

2) Määndse omma koolin päämidse takistusõ umakultuuriliidsi väärtüisi löüdmise man.

Mitmõn grupin märgotõdi vällä, et saanu tetä umakeelitsit koolipäivi, luulõtuisi ja laulufestivaalõ. Küllä saanu kutsu ka tunnõtuid umakeelitsit inemiisi.

Viil löüti, et saa tähistä rahvakallendri päivi, üles säädi umakandi pildimatõrjaali ja kaartõ, tetä tüütarri ja lüvvä üten konkurssõl.

Muudsambist asjust märgotõdi, et võinu tetä võrokeelitsit arvudiprogrammõ ja sõnomit kooliraadion võro keelen. Ka võrokiilside ainõalatsidõ mõistidõ luumisõ mõtõ käüti vällä.

Tuust, miä sekä umakultuuri oppamist, nimmati kõgõ inämb aopuudust. Ainõkava om niigi pall’o täüs, niisama pelgäse oppaja, et nä ei mõista küländ häste võro kiilt, et seod latsilõ opada. Veidü pelätäs ka tuud, et latsõvanõmba võiva uma keele oppamisõlõ vasta olla.

Võro instituudi projektijuhi Allasõ Tiia sõnno perrä olli vällä pakudu mõttõ herksä. Ka ütel vai tõsõl moodul kõrralidsõ oppusõ viise käüti vällä mitmit. Näütes hummogutsõõr algklassõn, keeletsõõr noilõ, kiä latsiaiast tulnu, uma folkloorirühmäkene jms. Peri olti ka tuuga, et uma keele ja kultuuri oppust om võimalik edesi anda poimitult kirändus-, luudus- ja inemiseoppusõ, aoluu-, ütiskunna-, matõmaatiga- ja muusigatunnõn.

Rahmani Jan


Kreutzwaldi kooli oppaja Võro instituudin umakultuurist märgotaman. Rahmani Jani pilt

Jaga seod artiklit