Seol opiaastal opatas võro kiilt 16 Vana-Võromaa koolin. Võro keele oppust saava egän koolin mitmõ klassi latsõ. Võro kiil om kas valikainõ vai sis om koolin võro keele tsõõr.

Põlva koolin saava seost sügüsest kõik kuus kolmandat klassi võro kiilt oppi. Võro keele tunn om üts kõrd nädälin, suurõmba huvilidsõ saava päält tuu kävvü võro keele tsõõrin.

Kolmanda klassi latsi opp Põlva koolin kokko 92. Uma kandi kiilt oppasõ Lepassoni Marju, Rebäse Hedvi ja Aia Hele – kõik suurõ kogõmusõga võro keele oppaja.

Orava koolin opatas võro kiilt kõigilõ opilaisilõ.

Päält pikembät pausi nakkas võro keele tsõõr kokko käümä Antsla gümnaasiumin, tuud juht Rebäse Liivia. Harglõ kooli oppaja andva seost sügüsest katõ tunni asõmõl neli võro keele ja laulumängu tunni nädälin. Osola koolin alostas vahtsõ huuga Ermeli Merili iistvõtmisõl 1.–2. klassi latsi umakeeline laulumängu- ja näütetsõõr.

Võro keelen opatas määnestki ainõt (nt käsitüü, muusigaoppus, kirändüs) Mõnistõn, Varstun ja Vahtsõliinan. Võro kultuuri ja keele oppusõga om köüdet päält 25 oppaja.

UL

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit