17. ja 18. lehekuu pääväl oll’ Võromaa võro keele oppajil ja koolilatsil võimalus kävvü opikäügil Kihnuh.

Ossa võti Orava, Mõnistõ, Kääpä, Puiga, Misso ja Lüllemäe esindüse 44 keelehuvilidsõga. Tsihis oll’ tutvust tetä kihnu keele ja kultuuriga.

Munalaiu sadamast sõidimi praamiga Kihnu saarõ pääle. Kihnuh hüpsimi veomassina kasti ja pia jõudsõmi koolimajja, koh meid uutsõ koolidirektri Pajula Toomas.

Edesi nakas’ elo Kihnuh. Kõgõpäält kävemi mere veereh. Kõik, kiä tahtsõ, sai kivve pääl ronni ja hinnäst viiga tsiuku. Tuu moment tahtsõ kõik vii viirde elämä jäiä. A es saa: jalotuskäük vei meid edesi ja mi näimi ehtsät kalurikülä uulitsat.

Õdagu oll’ Kihnu koolimaja man väiku kultuuriõdak, koh saimi tandsi Kihnu tandsõ ja laulda laulõ. Saimi teedä, et koolih om 36 last ja 12 oppajat. Suur tähtsüs om umakultuuri hoitmisõl ja edesiandmisõl.

Võro keeleh terviti kihnlaisi Orava ja Mõnistõ koolilatsõ.

Päält õdagusüüki võtimi tsihi Kihnu Virve mano, kiä meid jo uut’. Kihnu Virvele laulimi juubõlis kuuh laulu «Mere pidu».

Hummogu kõnõl’ giid muusõumih kohalikuh keeleh ja saimi teedä saarõ ja timä inemiisiga köüdetüid asjo. Edesi kävemi majakah.

Mis koolilatsilõ miilde jäi?

Rasmus: «Mullõ miildü kõgõ rohkõmb mereh olla ja kullõlda kihnu kiilt. Sääl oll’ tõistsugumanõ luudus.»

Kairiin: «Miildü matk. Pido Kihnu latsiga oll’ vahva. Kihnu tandsu ja laulu omma ummamuudu. Kihnu Virve mälestüse aiva naarma.»

Opikäüki toeti: Võro vald, Võromaa arõnduskeskus, Võro instituut, Orava kuul, Orava nuurikeskus.

Teno kõigilõ oppajilõ, kiä latsiga üteh käve!

Glaseri Maaja
Orava kooli oppaja


Võromaa koolilatsi ja oppajidõ ütispilt Kihnu Virvega. Pilt Orava kooli kogost

Jaga seod artiklit