Minevä-aasta võtt’ Eestimaa pääl huugu mitu suurt võitlust: mõtsa iist, Rail Balticu vasta, talomiihi tugõmisõ iist, haldusreformi teemal väega mitmõn esi tsihin…

Seo aasta läävä nuu võitlusõ kimmähe edesi – egä süämega inemine taht õigõ as’a iist vällä astu.

No nigu küsse tunnõt aoluulanõ ja mõtlõja Vseviovi David nätäl tagasi Maalehen: ku mi esi noist teemadõst pall’o ei tiiä, kedä mi pidänü uskma? Mändse omma õigõ as’atundja ja mändse omma poliitikidõ-ärimiihi puult är ostõdu «as’atundja»?

Kas mõtsa raotas inämb, ku mano kasus, vai mitte? Kas Eesti saa Rail Balticust kassu vai kahh’o? Kas rassõmb om tsiapidäjil vai piimätuutjil? Kuis sa kaalut, ku egä iistvõitlõja tõmbas sama as’a kotsilõ käüsest vällä uma numbri?

Esieränis rassõ tunnus inemise jaos ollõv kõgõ parõmba nime vällävaliminõ. Esiki latsõ nime man mindäs taplõma, kõnõlõmada sis vahtsõ suurõ kodovalla nimest.

Hää meelega lasknu targõmbil otsusta, no nigu om nätä Võromaa lõunaveeren, sis (targõmba?) rahvaesindäjä võiva as’a hoobis summa käändä. Viis vallavolikoko sortsõ nimmi niikavva, ku üte helüga jäi pääle nimi Haanjamaa vald. Paikligu inemise olli väega lüüdü ja saadi kaibamiskirä valitsusõlõ. Õigõ kah: olõssi väega ull’ panda väiku Haanimaa nimi mitu kõrda suurõmbalõ vallalõ, kohe om haarõtu maad mitmõst vanast kihlkunnast (Rõugõ, Harglõ ja Vahtsõliina).

Inämb tarkust vahtsõl aastagal ja võidõlgõ julgõhe, ku tunnõti, et teil õigus om!

harju-ylle


Harju Ülle
päätoimõndaja

Jaga seod artiklit