Parhilla om egän hindäst luku pidävän liinan egä nuka pääl sekker vai vintage vai tõõsõ tsõõri puut. A Vinne aigu võisõ säädüse perrä egän liinan olla õnnõ üts komisjonipuut, kos vannakraami võtt’ müügüs vasta koolitõt, kimmäste papõrdõga kraamitunja.

Tuu pidi kaema, et kraam puhas olõssi, tiidmä hindu, pall’o vahtsõst pääst kraam massõ, kobima matõrjaali.

Oi, noid paragrahve oll’ iks kistumada, mille perrä kraami üle kaeti. Vet egäüts taht’ uma kauba iist iks korgõmbat hinda ja püüdse tüssädä, sääl pidigi kraamitunja vaihõlõ kargama.

Muido võeti vasta kõkkõ: vedronõglast kooni pruugit autodõni. Müügikraami võeti vasta eräle privaatruumin.

Ütskõrd tull’ kraami tuuma väiku kõhna vanamiis, Tossus kutsuti. Vaivalt saiõ vanamiis ussõst sinnä privaattarrõ astu, ku säält kostu kille rüükmine.

Kraamitunjas oll’ tuudaigu õkva korgõst koolist tulnu nuur tütrik. Ma olli kah sääl poodin tüül ja lätsi kipõstõ kaema, mis vallalõ. Esi mõtli: sääne vanamehenäss jo es nakka latskõsõ põlvõ kobima.

Tei ussõ valla, pilt sääne: vanamiis saisõ keset tarrõ, käe otsan ripõnd’ üts hall umbõlõ kortsun rõivaripul.

Jõlliti tuud kipõn aigu, sis kõrraga taipsi, et tuu om jo naistõrahva intiimvärk – «tissivest». Kraamitunja, esi näost verrev, rehkse katõ käega: «Ei võta, ei võta!»

Vanamiis oll’ vakka, kobist’ tassakõisi rõivanutsagu pintsaku puuhu ni läts’ vällä.

Illos es olõ, a mi naarimi kõvva. Ma küsse tütrigu käest, miä tä nii rüükse. No ollõv pelänü, et säält kirbu kolmõ lehte kargasõ.

Tõõnõ asi, miä elo lõponi meelen sais, jäie külh nal’ast kavvõlõ.

Oll’ jälki kraami vastavõtmisõ päiv, a kundõsid parajahe es olõ. Ma istsõ poodisaalin lavva takan, sehkendi, nõna paprin.

Kõrraga jäie üts meesterahvas lavva ette saisma, küsse: «Kas ti taad värki kah müüki võtati?»

Nõsti pää üles, ku kõrraga käve üts helle pliks. Õkva mu nõna iin, ni 10 cm kavvõn helkü ehtsä pussi terä. Tuu puss oll’ vangimajan tettü.

Hiitü ma muidogi taivani, põlvõ lavva all võdisiva hullõmbadõ ku süldi kallõrus. A tuud ma ei tiiä, kost sääne vägi tulle, et päältnätä jäie ma ravvast näoga nigu toonanõ Inglüse pääministri.

Ütli aiglahe, madala helügä, et taad väist ei lupa säädüs vasta võtta, om külmrelv. Miis tsusas’ kah külmä näoga väidse karmanihe ja läts’ poodist vällä.

Takkaperrä võdisi terve päävä, es avihta tsukruvesi kah.

Olõ-es tuul väidsepakjal tiidmädä, et säänest riista müüki ei võehta. Timä lihtsäle tund’ joba ette häädmiilt, ku müüjä heidüs ni rüükmä pist. Taakõrd es jopastu, vet miis oll’ kipõn lüüdügi.

Väljandu Ellen

komisjonipuut
Koha Priidu tsehkendüs

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit