Nuur võrokõnõ Vijardi Mari müü elektroonikat, tege Perimüsmuusiga Aidan valgust ja kõrraldas kodokotusõn kultuuri.

Käve puulpäävä õdagu Tarto liinan ja imehti, mille om uulidsa pääl õnnõ peotäüs inemiisi ja nuu paistusõ kah kõik üle kolmõkümne aastaga vana olõvat. Sõs tull’ miilde, et om suvi ja noorõ omma kõik Eestit pite lajan, egäüts uman koton. Mõni vast mol’otas sääl niisama, a hää om Facebookist ja muialt nätä, et pall’o omma ka ammõtin mitmidõ projektega.

Üts säändsist tegüsist nuurist om Antsla kandist Kraavilt peri Vijardi Mari (21), kellega saimi kokko Võrol Euronicsi poodi man, kon tä muiõ tegemiisi kõrvalt viil suvõl tüütäs. Kõnõlimi timä kõrraldõdust laagrist Kraavijämm, Villändi kultuuriakadeemiän opmisõst, a tuust kah, kuimuudu kotost är ollõn om iks hää uma kandi inemiisiga kokko trehvädä.

Opp valgusõ kujondust

Opi Tarto Ülikooli Villändi kultuuriakadeemiä etendüskunstõ visuaaltehnoloogia opikava valguskujundusõ eriala pääl, edimäne aasta sai õkva läbi. A põra om kõgõ tähtsämb projekt laagri kõrraldaminõ. Laagri om bände kokkosäädmises mõtõld ja piämi tuud 31. hainakuust 3. põimukuuni Kraavi külän vanan rahvamajan, midä olõ-i no pikkä aigu pruugit.

Mõtõ laagrit kõrralda tull’ umast elost

Jõudsõ laagri kõrraldamisõ mano niimuudu, et opsõ aasta aigu tagasi Villändin hoobis perimüsmuusiga eriala pääl väikutkannõld. Sääl sai pall’odõ muusikidõga kokko ja sõs tundu, et sääne bändilaagri olõs kihvt asi. Mõtõ uman kodokülän tuud kõrralda om mul joba aastit pään olnu, a no tull’ tahtminõ tuu är tetä. Hää praktika hindäle valgusõ tegemise poolõ päält, a kõrraldamisõ ja vastutamisõ mõttõn kah.

Bändi astva üles avaligu kontsõrdiga

Edimädsel pääväl saami kokko, kolimi rahvamajja sisse. Sõs panõmi bändi kokko. Tuu käü rohkõmb tuu perrä, määnest muusikat egäüts tetä taht, mitte tuu perrä, määnest pilli tä mäng. Põra om edimäne aasta ja tuuperäst veidü ossavõtjit, a looda, et vähembält kats bändi saa kokko. Kirjapandnuidõ hulgan om näütüses kolm trummimiist, klahvimängjä, kitramängjä, viiuli ja ukulele mängjä ni kõik omma nõun viil laulma kah – tuu om huvitav, harilikult tahtva kõik mugu pilli mängi, a suud valla ei julgu tetä. 3. põimukuu õdagu kell 20 tulõ Kraavi kerigu kõrval lõpukontsõrt. Meil seo aasta küläpäivi ei olõ, sõs om määnegi ettevõtminõ külärahvalõ kah.

Villändi elo miildüs

Põra suvõl toimõnda rohkõmb jah siin kandin, a muul aol olõ inämbüste Villändin. Sinnä jõudminõ oll’ kah üts paras juhus. Põhikooli lõpun tahtsõ väega näütlejäs saia. Sis kaigi, et tuul aastal, ku ma lõpõta gümnaasiumi, võetas Villändihe näütlejätudõngit. Tuu mõtõ oll’ sis kolm aastakka pään, a 12. klassin naksi kohustuslist kirändüst kaema ja sai arvu, et tiatri olõ-i vast iks peris mu teemä. A tahtsõ Villändihe iks minnä ja kai, midä sääl viil oppi saa. Mõtli, et helütehnoloogia olõs hää tüükotus, a tuust es tiiä ma midägi. Kultuurikõrraldustõ pruuvsõ kah, a sääl jäi joonõ ala. Muusigaosakunnan sai erialaproovil maksimumi ja kai, et olkõ noh, ma ei kujuda külh hinnäst ku perimüsmuusikut ette, a proovi är, paistus, et nä tahtva minno sinnä. Käve sis aasta sääl är, a poolõ pääl läts’ maru rassõs, tahtsõ koolist är tulla. Õnnõs oll’ mul üts ühikaseldsiline, kiä esi opp kah valguskujondust. Tä ütel’: är minku koolist är, vaihta õnnõ erialla. Niimuudu ma sinnä valgusõ pääle sai. Ja siiämaani olõ-i kahitsõnu. Ei tuud edimäst aastakka muusigaosakunnan, ei ka seod vahtsõt erialla.

Pääle edimäst praktikat õkva tüüle

Olli praktikal edimäst kõrda õnnõ kats nädälit valguspulti putnu, ku juhtu nii, et sai õkva hindälegi üllätüses Perimüsmuusiga Aita tüüle. Sääl saa kontsõrtõlõ valgust tetä, nii et olõ iks muusikaga kah köüdet. Ja huvitaval kombõl jõudsõ esiki tiatri mano tagasi: meil omma praktika ka tiatrimajan.

Põnnõv eriala

Erialatundi and meil Endla tiatri valgusala juht Vaiguri Margus. Olõmi siiämaani opnu valgusõ tsihte ja värvitsõõrõ. Ja näütüses kuimuudu saa tetä tuud, et panõt käe saina ette ja tuu pääle tulõ kõllanõ valgus, a vari tulõ hoobis verrev ja sain om esi viil sinist värvi. Häste põnõva as’a. Edimält sai muidoki põhifüüsikat kah opitus ja pall’o om elektrilist puult kah.

Valgustaminõ om iks kunst. Mullõ miildüs tuu ammõdi man, et saa värvega nii pall’o kontrolli, määne tunnõ lava päält tulõ. Esieränis kontsõrtõga omma mullõ senimaani peris vaba käe antu. Saa esi kokko panda, määndse värvi kokko pasva. Õnnõ vaihõpääl muusigu ütlese, et mõni lugu võinu kurvõmba vai rõõmsamba tooniga olla. Tiatrin iks lavastaja harilikult tiid, määnest värvi tä kohe taht saia, tuu nii põnnõv ei olõ.

A sääl saa vaihõpääl tõistmuudu põnõvust. Meile om juhtunu sääne kursus, kon kiäki väega korgust ei kannata. A tüü iks nõud, et tulõ mõnikõrd rassõ tehnikaga kohegi viie meetri korgusõlõ ronni. Sõs passit sääl korgõl ja ei tiiäki, kas loksus retel jalgu all vai värisese jala esi. Ikäv egäl juhul ei nakka.

Kõgõ tähtsämb om iks hää seltskund

Seltskund om Villändin iks väega hää, kõik muusigu ja muu tegeläse. Noidõ man tunnõt hinnäst pall’o vabambalt, ei piä põdõma säändside asju peräst, et midä sälgä panda vai midägi säänest. Villändi om keset Eestit, sinnä tulõ egäst nukast inemiisi kokko. Siist kandist om kah rahvast, muusigaosakunnan om kats tütrikku, tandsu opp mu uma Kraavi külä inemine Pruuli Egely. Uma kandi inemiisiga om õkva tõnõ klapp. Ku ma viil muusikat opsõ, sõs teimi kuun üte Moostest peri lõõdsamängjäga erialaarvõstusõl säändse triki, et kõnõlõmi terve kontsõrdi ao võro keelen. Perän viil mitu oppajat tulli ütlemä, et väega äge ja nä es tiiäki, et mi niimuudu kõnõlda mõistami. Nii et jah, häpü olõ-i pidänü uma periolõmisõ peräst tundma, õnnõ uhkust.

Rahmani Hebo


Nuur valguskunstnik ja kultuurikõrraldaja Vijardi Mari. Rahmani Hebo pilt

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit