Rehkendi veidükese. Ku ma saa tüüandja käest 1000 eurot brutopalka ja kõik tüütäjä massu maaha arvatas, saa ma kätte 807 eurot. Et mullõ 1000 brutot massa, lätt tüüandjal tuhandõst 338 eurot rohkõmb ehk 1338. Lihtsä rehkendüs näütäs, et tuujaos, et ma saasi 807 eurot kätte, om vaia riigile massa 338 + 193 ehk 531 eurot. Mis tuu sis kokko tege? 65,8%. «Pole paha,» ütlesi tuu pääle Reiljani Villu. Tekke perrä, ülejäänü Euruupa! Mi jõvvami viil lisas 2% SKPst kaitsõkuludõs hoita. Tuu käü esiki Saksamaalõ üle jõu. Tekke perrä, terve maailm!

Söögikraami käübemass om Eestin 20%. Tuu tähendäs, et egäst vorstijupist, mille sa ostat, süü riik viiendä jao är. Võit jo õnnõ nellävilläputro süvvä, a riik pand tuust kah üte viiendigu pintslihe. Tahas rahuligult uma perrega lõunat süvvä, a iks tulõ riik kolmandas, nelländäs vai viiendäs ja süü suurõ osa su söögilavvast puhtas. Süü puhtas ja jätt lavva kraammada ja hindä takast anoma mõskmada.

Säändsit ahnit riike nigu Eesti om euroliidun õnnõ viis tükkü. Ülejäänü korjasõ käübemassu kimmä söögikraami päält. Suurõlõ jaolõ söögikraamilõ om tuu mass matal vai esiki null. Suurbritannian, Poolan, Ungarin, Küprosõl, Itaalian, Horvaatian, Hispaanian, Prantsusmaal ja Iirimaal om söögikaupu käübemass 5% vai viil veidemb.

Muraka Maria, rahandusministeeriümi avaligõ suhtidõ osakunna pääspetsiälist, ütles Delfin, et käübemassusoodustus ollõv ebaefektiivne ja kallis moodus määndsegi tuutõ- vai teenüssegrupi kättesaadavambas tegemises. Viil ütles Murakas, et massuerisüs suurõndas massuriski ja administiirmise kullu. Viil ütles Muraka Maria, täl ei püsü suu sääl Delfin õks sukugi molu küllen kinni, et vähendedü massumäärä rakõndamisõ kõrral saava soodustust ka nuu, kinkalõ periselt riigi api vaia ei olõki. Ja et käübemassumäärä vähendämine kauba lõpphinda väega ei mõota.

Mul on sama hädä nigu Muraka Marial. Mul ei püsü kah suu molu küllen kinni. Ma tahas kõgõpäält üteldä, et käüge väegadõ kanni, Murakas ni ti ministeeriüm. Ti võtati 66% kanti tüüjõumassõ, katskümmend protsõnti inemiisi söögilavvast, sinnä mano kütüssemassu pluss viil egäsugutsit inemiisi iist häste är käkitüid massõ.

President Kaljulaid ütel’ ildaaigu, et Eestil ei olõ ilmangi lännü nii häste ku parhilla. Tunnus kah sääne Muraka muudu jutt vai mis?

Olavi Ruitlane
Ruitlasõ Olavi,
aoviitematemaatik

 

 

Jaga seod artiklit