1961. vai 1962. aastal oll’ Veriora kandin seo ao rängembit sügüsetormõ, kon ma näi tuulõ murrõtuisi jämehit ku piinit puid risti-rästi hektäride viisi. Tuu oll’ vist tromb kuun piksega.

Mu esä oll’ tuul aol maaparandusõn tüül. Tull’ kodo ja ütel’, et läämi toomi 3–4 rummi ärpalanuisi kuusõ ja pedäjä tüvvi. Mi imäga sõidimi kah üten.

Tuud ma ei mäletä, kas esä Eduardil oll’ auto võetu latsikotost vai kotusõ päält, a tuu oll’ portõga massin.

Ku kellelgi Veriora vai Leevi kandi inemiisil om täpsembäle meelen, võinu kirota. Peris huvitav olõs tuust luust teedä saia. Kuis tuu asi sündü ja lõppi. Niipall’o om mul meelen, et mõtsa ülestüütämist teivä Veriora mõtsapunkti tüütäjä, kelle siän oll’ hulga ukrainlaisi kah. Abijõudu tuudi viil Ukrainast mano, nii kõnõl’ esä.

Johansoni Madis

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit