Segäne alostus om seol aastal olnu. Kõik olõs nigu segädüsen, tülün. Pensionääri saa-i täpsele arvo, kas tulõ naada määndsitki massõ mano masma, korõmbal puul avaldõdas mitmõlõ ministrile umbusaldust, sõimõldas.

A ummõtõ omma lähembäl aol iin suurõ rõõmsa sündmüse. Pia tulõva olümpiämängu, midä peetäs maailma rahu nimel. Ja pia om käen ka Eesti Vabariigi 100. aastapäiv. Säänest ümärikku tähtpäivä tulõ-i kuigi sakõstõ ette.

Tuuperäst olnu hää, ku taa segäne aig nii kipõstõ ku võimalik läbi saanu. Et inemise saanu pidopääväl õnnõligu olla.

Juhan Liiv, kedä peeti hullus luulõtajas, unist’, et ütskõrd om Eesti riik. No, ku tä käen om ja mi nakkami timä juubõlit tähistämä, olnu mõistlik väikumba jagõlusõ kasvai kõrras är uhõhta. Ma kül looda, et taa segäne aig pia läbi saa.


Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja

Jaga seod artiklit