Olli poodin tüül. Kraamõ müügisaalin ka päivä, ku rahvas liiku.

Inemise saisõ kassasaban. Kai, et lää näist kõrvalt müüdä. Sääl oll’ väiku vahe. Ei tiiä, kuis tuu jalg jäi kohegi kinni ja ma sattõ pikäle maaha. Kõrvalt mõni pepsiputõl tull’ kah üten.
Rahvas kõik vahtsõ ja mõni küsse kah: «Kas haigõt kah sait?»

Mul oll’ väega häpe ja es mõista muud vasta üteldä: «Ku vanainemine satas, sõs tä satas lõpuni, ega tä poolõ pääl pidämä ei saa.»

Esi kaksõ ruttu lattu pakku.

Niklusõ Mare

Jaga seod artiklit