Naiskodokaitsja touksi käümä suurõ oppusõ, kuis egäüts saanu uma kodo kimmä hoita ja kriisiolokõrran vähämbält nätäl aigu vasta pitä. Kokko om säetü nimekiri, mändse as’a piässi koton olõma. Oppus käü edimält Kaitsõliidu seen, pia haardas üten ka rahvas. Põlva naiskodokaitsja, malõva nuurijuhendaja Valsi Aile (47) seletäs är, mille omma naiskodokaitsja sändse as’a ette võtnu.

Miä tuu kimmä kodo oppus täpsembält om?

Naiskodokaitsja opva toimõ tulõma egäh olokõrrah, nii rahu aigu ku kriisiperioodil. Kuis avita esihinnäst, peret ja tõisi, kuis paanikat är hoita. Tuud kah, midä tetä, ku om pall’o rahvast kuun ja lätt mäsus: ku olõt väläh, om tark kavvõmbahe paeda, a ruumih seeh jäl keskele hoita – sinno ei sõkuta är.

Miä piässi egäl inemisel koton olõma?

Säitsme päävä süük, mis jääs hääs 0 – +25 kraadi man. Tuud kraami võissi mõnõ ao takast vällä vaihta – mutiga läävä muido sisse. Joogivesi, patareilamp, side-plaastri, arstiroho, tüüriista, patareiga raadio, akupank (et telefoniga saasi kõnõlda). Tiku muidoki, ja võissi olla ka priimus, millega süvvä tetä.

Ku määnegi suur hädä tulõ, sis edimäidsil päivil riigiabi iks egä inemiseni ei jõvva. Mul tull’ õkva miilde suvinõ suur torm – Põlvah olli poodiussõ kinni, inemise es saa puuti. Seo oll’ kah väiku kriisiolokõrd.

Oppati ka maainemiisi umma koto kaitsma?

Nakkami pääle lihtsist as’ost: naabri võissi silmä pääl hoita, mis su muro pääl sünnüs. Tuusjaos võissi näütüses hekk madalamb olla. Aolehe võissi kah naabri är võtta, ku pikembäs aos är sõidat. Muudsa asi om, et tarrõ pantas teleka-muudu valgus: mändselgi aol lätt palama ja üüse kistus är. Vargalõ tunnus sis, et kiäki om kotoh.

Kuis Naiskodokaitsõhe sait?

Palgalidsõl kotsõl, nuuri juhõndaja olõ 17 aastat, naiskodokaitsja 12 aastat ja kodotütrit juhi kah. Tuu om süämeasi – taha midägi hääd tetä, kogokunnalõ kassu tuvva. Mu vanõmb tütär Lisette (25) om Põlva jaoskunna esinaanõ, noorõmb, Betti (21) täüt mi Facebooki lehte ja lüü üten nii pall’o, ku ülikooli mant saa.

Midä näet kodotütride päält, midä om vaia latsilõ kõgõ inämb opada?

Hindäga toimõ tulõmist: tulõva tütrigu laagrihe ja ei tiiä, kas näil sukaki üteh omma – imä pand’ koti kokko. Tõisiga rehkendämist: sagõhõhe om perreh õnnõ üts lats. Päält kodotütres-noorõskotkas olõmist omma pall’odõst väega as’aligu kodanigu kasunu. Üts kodotütär saatsõ mullõ tenokirä toetusõ ja abi iist. Tuu tekk’ külh meele hääs ja tõi vii silmä.

Mille naasõ säänest vabatahtlikku tüüd tegevä, koton jo uut kah sada tegemist?

Naasõ ütlese, et iks latsi helkävide silmi peräst. Meil om päält kümne priitahtligu. Suurõmb jago omma koolih oppaja, kelle ümbre kogonõs sis rühm.

Kas noorõkotka-kodotütre om hää kuuh vai eräle hoita?

Laagrit ja võistluisi tulõ iks kuuh tetä – tulõva parõmba meelega. Kodotütrit om Põlva ringkunnah päält 300, nuurikotkit päält 240. Tulõ kõik aig mano, kukki latsi jääs esihindäst vähämbäs. No latsilõ om pall’o põnõvit tegemiisi käsitüüst-laulmisõst mõtsahkäüke ja püssälaskmisõni vällä.

A ku kaia peris Kaitsõliitu, sis om mi ringkunnah üle 100 naasõ ja 500 miist. Sääne sais om egäl puul.

Noorõ naasõ läävä opma, sis mehele ja kasvatasõ latsi. Tagasi tulõva nuu, kelle latsõ omma joba suurõmba. Tõnõ seltskund tulõ selle, et latsõ omma nuurkotka ja kodotütre.

Arvatas, et naiskodokaitsja omma õnnõ supikiitjä. No kõgõpäält om 100 mehele söögi kiitmine peris suur tüü! Tõsõs tegevä mi naasõ peris peenükeisi süüke, mitte ei keedä õnnõ suppi ja kardokit.

A mullõ miildüs söögitegemise asõmõl inemiisiga kõnõlda ja ettevõtmiisi kõrralda – egäüts löüd uma.

Küsse Harju Ülle


Valsi Aile soovitas koton hoita niipall’o elos tarvilikku kraami, et jakkunu säitsmes pääväs. Harju Ülle pilt

Jaga seod artiklit
Share On Facebook
Share On Twitter
Share On Google Plus
Contact us