Kodotütre tähisti 19. vahtsõaastakuu pääväl Räpinäl pidolidsõlt umma aastapäivä. Kaitsõliidu Põlva malõva nuurijuhendaja Valsi Aile kõnõlõs lähembält, midä esämaalidsõ kasvatusõ organisatsiooni tegevä.

Kodotütril oll’ aastapäiv, Räpinäl peeti suurt pito. Kuis läts’?

Häste läts’. Pito om iks kerge pitä, võistlust vai laagrit om pall’o rassõmb tetä. Meil oll’ üleriigiline üritüs: üle Eesti tulliva kokko nuurijuhi, kes kodotütridega tegelese. Näile sooviti õnnõ, tunnustõdi tettü tüü iist ja anti vällä avvohindu. Egä maakund andsõ aasta pärli tiitli, kas rühmäjuhilõ, rühmäle, mõnõ teo iist vai tugõjalõ. Mi Põlva ringkunnan valisimi aasta pärlis Räpinä valla, tuu om tugõnu uma valla nuuri Kaitsõliiduga köüdetüid tegemiisi. Om avitanu laagrit tetä ja inventari osta ja moraalnõ tugi om kah olnu.

Midä kodotütre ja noorõkotka tegevä?

Mi kasvatami Eesti kodanikkõ. Esämaalinõ haridus käü seost läbi. Oppami ka tuud, kuis nuur hindäga häste toimõ saas. Vahel om nii, et edimält ei mõista latsõ kotti pakki, tõisiga rehkendä, a ku omma mitu aastat kodotütre-noorõkotka olnu, sis saava tuu selges.

Ku pall’o Põlva maakunnan kodotütrit ja nuurkotkit om?

Tütärlatsi om veidükese alla 300. Poissõ om tsipa veidemb, 250 ümbre. Küländ suur arv, latsi jääs jo kõik aig veidembäs. Mitu kuuli om kinni pantu, Mikitamäe ja Orava lätsi Põlva maakunna alt är. Nii et liikmidõ arvu kasvata om küländ rassõ, innembä tulõ noid, kes omma, rohkõmb hoita.

Ku tihti ja mis ettevõtmisõ teil omma?

Omma üleriigilidse ettevõtmisõ, uma malõva üritüse ja ka rühmäüritüse. Midä aktiivsõmb om rühmäjuht, toda rohkõmb asjo tetäs. Meil om näütüses Leevi rühm sääne. Minevä aasta oll’ näil nii pall’o ettevõtmiisi, et ei jõvvaki üles lukõ. Räpinä om kah häste teküs olnu.

Kuis om lugu rühmäjuhtõga?

Vahtsit juhtõ om rassõ löüdä, selle et seo om vabatahtlik tüü. Mi iks naarami, et mi normaalsõ inemise ei olõ, teemi siin ilma palgalda tüüd, võõridõ latsiga. Laagrin käümine om suur vastutus. Tihti olõmi saanu säändse juhi, kellel om uma lats rühmän ja tuuperäst viisis tä ka rohkõmb tetä.

Kas nutimaailman om esämaalinõ kasvatus rassõmb?

Olõs vaia jah rohkõmb mittenutilikkõ tegemiisi. Latsõ saava koolin seod nutivärki, koton niisama, ja sis tulõva laagrihe, kos om kah nutivärk. Mõni taht väega, et teeme kõik järgukatsõ ja muu internetin, ja mõnõ as’a mi teemiki. A meil om olnu ka säändsit laagrit, kon inne algust olõmi nutitelefoni är kor’anu. Edimält tuss’otõdas, perän üteldäs: okei.

Kas noorõ käävä hää meelega laagrin?

Jah, iks hää meelega. Ma ei saa üteldä, et kõik ligi 600 nuurt tahtva laagrin kävvü, a suur jago külh. Egäl latsõl omma uma soovi, uma tahtmisõ. Mõni lats ei taha sukugi laagrihe minnä, ütles, et ei taha kotost är olla. Meil om antu ka sääne võimalus, et lats tulõ laagrihe, imä vii õdagu kodo, hummogu tuu tagasi. Kiä ei taha tulla, tege tõisi asju üten. Taht näütüses matkata vai tsehkendä. Meil om võimaluisi egäsugutsit.

Ku kavva oldas kodotütär ja nuurkotkas?

Kodotütres ja noorõskotkas saa astu säitsmeaastadsõlt. Ku 19 saat, arvatas sinno vällä. Sis võit edesi astu kas Naiskodokaitsõhe vai Kaitsõliitu. Tuu üleminek ei olõ väega lihtsä, millegiperäst iks veidü lätt üle.
A om ka mõni tütrik, kes om tulnu ildampa: om olnu kodotütar, om är lännü, sis uma kooli är lõpõtanu ja tagasi tulnu ja astnu Naiskodokaitsõhe.

Mu uma latsõ omma kah kodotütrist vällä kasunu, nüüd omma Naiskodokaitsõn ja kõnõlõsõ iks takastperrä, et väega lahe oll’.

Mille inemise käävä vabatahtligun Kaitsõliidun ja Naiskodokaitsõn?

Ütist reeglit ei saaki üteldä, mille peräst oldas vabatahtlik. Taa om iks sääne seestpuult tulõja asi. Ku om, sis om, ja ku teküs, sis teküs.

Tuu om sääne tsipin seen. Tahat minnä, midägi tetä. Ma olõ kah Naiskodokaitsõn, saa sääl vahtsit asjo tetä ja oppi. Om häste pall’o koolituisi. Käve õkva Kaitsõliidu koolin juhtmiskoolitusõl, peris põnnõv oll’. Ja sai arvu kah, määndsit viko olõ juhtmisõ man tennü.

Mi iks ütlemi nuurijuhtõlõ kah, et meil om hää seltskund, tulkõ. Tuu seltskond kah mass midägi.

Ja latsõ omma armsa! Meil om egäsugutsit latsi egäsugutsist perrist ja sa piät olõma psühholoog, oppaja, autojuht, söögikõrraldaja, hädälidsele abi andja. Kõkkõ tiit. Taa om süämega tüü.

Küsse Rahmani Jan


Kaitsõliidu Põlva malõva nuurijuhendaja Valsi Aile. Rahmani Jani pilt

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit