Kana mullõ miildüse, mul om 65 aastat kanapidäjä staaži. EPA koolin opsõ tüündüslikku kanapidämist kah, aga ummi kannu pia iks vabakäügil nika täämbädse pääväni.

Minnu pand imestämä, et väimeläkese murõtasõ ainult haisu peräst. Ega eläjä haisu võit vällä kannata, esiki tuhkri uma. Ainult taimõkaitsõ haisu ma isiklikult vällä ei kannata. Aga haisust ma kõnõlda es taha.

Edimäne asi om tolm. Kui om kanalan inkubaator, sis om tibutolmu kõik ümbrus täüs, puhasta õhku vai är puhastagu. Ja egas ainult tibutolm, kana nokitsõsõ kõik aig ummi sulgi ja säält lindas õhku nii peenükeist ku paksu. Ma süü uma pääpaila är, ku tuu tolmu peräst Väimelä (tõtõstõ ilusa!) järve ei nakka kinni kasuma. Kuimuudu kanalaomaniku tuud hätä mõtlõsõ vaibõnda vai kahjusiid kinni massa? Kas ütte ilusat järve om iks võimalik kinni massa?

Tõnõ rassõ punkt om kanasõnnik. Tuu om teedüperäst nii vänge kraam, et põllu pääle võit tä küll vitä, aga saagilõ tege tä innembä halva ku hääd. Kon om tuu arvõstus, kuipall’u 360 000 kanna päävän kakasõ ja kohes tuu pantas? Midä kasutõdas allapanus? Kui mõni mõtlõs saepuru pääle, sis unõtagõ põllu väetämine är. Kui turba pääle, sis kost rabast kuipall’u ja määndse hinnaga? Ja tuu tävvendäv tolm, mia turbaveol tegünes?

Ja mis om lugu võõriide umbrohtõ levitämisega? Eestimaa om jo niigi võõriid umbrohtõ täüs!

Egasugudsõ loomaliigiga käävä üten tõsõ liigi. Kanalatõ üts alaline elukas om rott. Kui 10 kana kotsilõ arvõsta üts rott, sis peat Väimelä inemise arvõstama 36 000 rotiga. Ja ma süü uma tõsõ pääpaila är, kui nuu nõudliku eluka püsüse ainult kanalan vai timä lähükesen. Mürgitet rotte süüen lõpõsõ kassi, tuhkri, nirgi, üükulli ja tõõsõ eluka, kiä rotte söövä.

Noidõ paari-kolmõ asjaolu peräst ei saa ma joht aru, kuimuudu tahetas toimõ tulla 10 tüülisega. Kiäki piat kindlalõ laipu kokku korjama, kiäki piat järve pääl partse tapma, et nuu taudi es levitänü; üts piat valgõamuuri kallu kasvatama, et järve kinni es kasunu. Suvõl piat või-olla põllu pääl võõriid umbrohtõ vällä kitskma. Kuimuudu tuu om arvõstõt, kas säändse «abitüü» jääse kõik valla vai koguni vabatahtlikkõ tetä? Et «Tiimi är!». Tsipa pall’u.

Katskiidsi munnõga tulõ midägi ette võtta, näütüses pulbritsehh ehitä. Kui pall’u ja kas tuu ka reostas, tuuga ma ei olõ kursin. Niisama ka ellektriasjandusõga, aga kuulu järgi tullõv säält pia puul kõigist hätist.

360 000 kanna söövä päävän umbkaudu 40–50 tonni jüvvä. Tuud tulõ pidevält manu vitä. Tii lagunõsõ. Jõusüüt tolmas. Tuu kõik om kulu. Ja kui tuu kanala kõik kulu är katt, sis mille mitte tetä tedä mõnda asustamada kotussalõ? Ümbretsõõri võinu olla lepävõsa, tuu püüd egasugudsõ saasta kinni. Tauditõrje poolõ päält kah kasu seen.

Kõik seo jutt tundus kostki muialt tutva. Kui kongi om mõni laonu maja vai talu peridä, sis vanva kõik perijä, et nimä säält ei taha mitte puupirdugi. Kui sis mõni perijä maja kõrda tege, nii omma kõik umma ossa nõudman. Kõrdategijiile jäetäs tühä näpu ja tüürõõm. Ja Väimelä ei olõ ka muud kui üts kõrdatettü elämine, kohes nüüd tegünes tahtjiid.

Või-olla sigines üts rott 100 kana kotsilõ. Säändsel juhul tulõ Väimellä manu ainult 3600 rotti ja noist om võimalik jaku saia. Ega Väimelä elänik piat kats rotti maha tapma, rinnalatsõ säälhulgan. Perekonnapää näütäs hanna valla majandusnõunikulõ ette. Loomakaitsja omma kah rahul: põhikari jääs alalõ.

Tävveste rotikindlat kanalat ma ei tiiä. Ja roti söövä jüvvä, pääle joova näütüses munnõ, tuud ma tiiä. Pehme söögi pääl kasusõ näil hamba ülearu pikäs, tuuperäst jürävä niä aoviites ellektrijuhtmiid.
Ja nimä kõnõlasõ haisust!

Pulga Jaan

Jaga seod artiklit