Ku sul om paar sõpra ja tegünes mõtõ hinnäst näidega kuun värskin õhun liiguta, sis hää võimalus tollõs om Rõugõn Ööbikuoru keskusõ lähkül, kon perekund Karu om uma hainamaa jalgpalligolfi jaos valmis säädnü.

Jalgpalligolf om sego katõst nii-üldä muromängust – jalgpallist ja golfist. Pall om vaia lüvvä mulku raa lõpun nii, et lüüke olõs võimaligult veidü. Perreesä Karu Taavi ütles sissejuhatusõs õkva, et seo mäng passis üttemuudu häste kõigilõ põlvkundõlõ – latsist vanavanõmbidõni. «Ei olõ vaia ka määndsitki erioskuisi. Tuujaos, et jalgpalligolfi mängi, ei piä mõistma ei golfi, ei jalgpalli,» võtt tä järgmädse pinge maaha.

Esiki varustusõ pääle ei piä mõtlõma. Uma perre latsõ, kiä mängu ette näütsi, anni pallilõ huugu pall’a jalaga, a muidogi ei olõ keelet jalavarjõga tulla. Palli omma kohapääl olõman ja paprõ punktõ arvõstamisõs saa kah perrerahva käest. Või-olla ei piä eräle kogoni rõõmsat miilt üten võtma: mäng haard üten ja tege tujo nii vai tõistõ hääs.

Jalgpalligolfi Rõugõlõ tuuja esi saiva mänguga tutvas, ku seo keväjä koolivaheaol perrega Saksamaal ümbre sõidi. Üten pargin prooviti mängi kah. Vahtsõnõ muromäng naas’ nii miildümä, et ku kodo jõuti, kaeti umma hainamaad õkva vahtsõt muudu.

Paar-kolm nädälit võtsõ aigu mängorato paprõ pääl plaanminõ, niitmine ja takistuisi ehitämine. Viimädse man tull’ terve talopojatarkus appi: käüki läts’ saisva kraam nigu vana kaosalvõ ja autokummi.

Rõugõn om ütessä rata, kokko 350 miitret. Raameistri omma vällä märknü ka soovitusligu lüümiisi arvu, millega võissi pall mulku jõuda, no kokkovõttõn olõnõs kõik iks mängjäst hindäst. Kõgõ mõistlikumb om mängu alosta pundiga, kon om 3–5 inemist. A ku tulõ suurõmb seltskund, saa tuu ka mitmõs jaka ja ütstõsõ perrä raa pääle laskõ.

Milles mitte ka piknigukorvi üten võtta, vaihõpääl kiilt kasta, pruukosti hampsada ja sis vahtsõ tsõõri pääle minnä. Esiki latsõ hällüpäivä saa säändsel moel värskin õhun pitä.

Seo suvi om õdagist vällänolõkit katõ käega tugõnu. Tuud heldüst om perekund Karu tegüsäle är pruuknu. Palliveerütämine golfiraa pääl üten latsi ja hulga sõpruga om olnu ka näile hindäle küländ sakõ õdaginõ aoviidüs. Nigu Karu Taavi ütel’, om pümehüsen mängen näütüses api tuust, ku palli omma valgõ.

Perrerahvas om pidänü ka rekordiarvõt. Nätäl aigu tagasi oll’ seo 35 lüüki. Tuu tähendäs, et nii veidü lüüke om olnu vaia, et ütessä rata riiglide perrä algusõst lõpuni läbi tetä. Tuud või egäüts muiduki egä kell ümbre toukama minnä.

«Maal piät teküs olõma. Ja ku mõnoga tetä, sis õnnistus kah,» oll’ Karu Taavi vastus imehtüse pääle, et iks jakkus näide perrel värskit plaanõ, midä maal ette võtta. Veidüpruugituid mõttit om näil naasõ Rõõmu Grethega tsähvätänü jo varrambagi, ku mõtõlda kas vai puupilte pääle, midä näide perrefirma tege.

No saa jäl üte ettevõtmisõ kotsilõ üteldä: mõtõldu – tettü. Mitte mõtõldu – mõtõldu, nigu kah sakõst tüküs minemä.

Rõugõ om suvõaol esiki köütvä kant, a om üte ligitõmbaja mano saanu: sääl omma jo kinä järvesilmä, om söögi- ja magamiskotussit, om, midä kaia, no om ka üts võimalus man, kuis lahhelt aigu müüdä saata.

Kabuna Kaile


Perreesä Karu Taavi ja noorõmb põlv Emil, Kirke ja Anni (jäi fookusõst vällä) näütsi ette, kuis jalgpalligolfi mängmine käü. Kabuna Kaile pilt


Rõugõ jalgpalligolfi rada droonipildi pääl. Tanilsoo Jaanusõ pilt

Jaga seod artiklit