Maa ostmisõ ja müümise ettevõttõ ullitasõ maaumanikkõ, et põllumaa odavalõ kätte saia ja põllumehele kallimbalt edesi müvvä.

Kullõ artiklit:


 
«Nii ilostõ kõnõl’, et 2300 eurot hektärist om umbõ hää hind, et kõik paprõ ajasõ nä esi kõrda ja masva käsiraha kah ette,» kõnõl’ maaumanik, kellele kõlist’ üte firma «kuldsuu» ja pruuvsõ kümmet hektärri põllumaad vällä meelütä. Liinaprovva olõs piaaigu möönü – 23 000 eurot tundu perädü unik rahha. Täl es tulõ päähägi, et piässi uurma, pall’o pakk maa iist tuu rentnik – põllumiis.

Niipall’o mutso provval oll’, et mõtlõmisaigu võtta. Ku tä kai internetist, et mitund säänest põllutükkü pakutas müügis 4000 eurot hektär, lei pää selges.

«Ku om iks hää maa talo lähkül, sis olõ nõun tõtõst masma 4000 eurot hektärist,» tunnist’ Vilustõ kandi suur teräviläkasvataja, Oidermaa talo peremiis Oidermaa Erki. Mõnõ talomehe omma laudatagodsõ vai esieränis hää maa iist masnu kooni 7000 eurot hektärist.

No nii Oidermaa ku ka Antsla kandi talomiis Neve Lehar ja Sulbi Roosu talo peremiis Rosenbergi Aivar ütli, et keskmäne põllumaa hind om 3000 eurot. Maa hind olõnõs tuust, ku hää maa om, kas om talo lähkül, kas sinnä päses avaligu tii päält jne.

«Turbasuu iist päält 1000 ei massa, a ku maatükk om õkva hindä man ja sinnä häste mano päses, sis massa keskmädsest inämb,» selet’ Neve Lehar.

«Kohegi kavvõlõ maad iks ei osta, ütlemi kuus-säidse kilomiitret kõgõ rohkõmb,» selet’ Rosenbergi Aivar. «Maa pääl piät iks midägi kasvata saama. Ku om liivatsoss vai sinnä kunagi õigõlõ pääle ei saa, sis om väärtüs väikumb. A ku ümbretsõõri omma tõsõ talomehe põllu, sis või-olla tasus laskõ timäl hoobis tuu maa är osta ja tetä sääne kaup, et tä müü mullõ jupi põllumaad, mis om mu põldõ vaihõl.»

Põllumehe omma tuud miilt, et ku saa, om tark iks põllumaa är osta, mitte tuud renti.

«Pangalõ lainu massa vai renti massa tulõ tuusama, a lainuga tiksus maa egä aastaga inämb su umas,» ütel’ Neve Lehar. «Ostsõ õigõl aol är nii pall’o maad, ku mul hädäste vaia lätt. No nüüt om maa pakjist joba järekõrd ussõ takan ja ma saa sorti, midä tasus osta ja midä mitte.»

Rosenberg ja Oidermaa ütli mano, et uma maa iist hoolitsõs põllumiis iks tävve ravvaga, rendimaa sisse ei julgu nii pall’o rahha ja tüüd panda – tuu või uutmada käest är minnä.

Põllumehe: küsüge inne mi käest pakmist!

Rosenbergi Aivar selet’, mille vahefirma käest kunagi õigõt hinda ei saa: «Mi, põllumehe, ostami jo peräkõrd põllumaa noidõ käest är ja sis om hinnal joba suur vahendustasu otsan,» ütel’ tä. Rosenbergi kõrvu omma jõudnu jutu, et mõnõ vanõmba inemise käest om hää maa vällä meelütet hinnaga tuhat eurot hektär.

«Ku ma saa kokko inemisega, kelle käest maad rendi, sis panõ egä kõrd tälle süäme pääle, et ku tä taht maa är müvvä, sis las pakk mullõ kah,» ütel’ Oidermaa Erki. «No iks tulõ ette, et tä ei paku, müü odavalõ firmalõ är. Vannu inemiisi ullitõdas peris kõvastõ ja kõnõldas är, et nä rentnikulõ maad es paknu. Sakõst tahetas mõtsa ja maad kõrraga är osta, summa tunnus maru suur ja inemise pää lätt segi.»

Oidermaa ütel’ uma kõtutundõ perrä, et maaumanigõ meelütämine käü kõva huuga. «Mul om hindäl ka 50 hektärri mõtsa ja egä nätäl kiäki kõlistas ja taht mõtsa osta,» selet’ tä. «Inemisel piät olõma kõva sälgruuds, et sändsele pommitamisõlõ vasta pitä.»

Neve Lehar ütel’, et nii mõnigi kõrd om maa timä nõna alt är napsatu: vahõndaja om olnu kipõmb ja osavamb. Vahendaja tege kipõlt eellepingu är ja mass käsiraha vällä. Ku maaumanik nakkas taipama, et saa pükä, om rassõ tehingut tagasi võtta: käsiraha om või-olla ärki kulutatu.

Põllumaa rendihind om kah nõsõnu

Neve Lehar hari tuhandõt hektärri maad, tuust puul om rendimaa. Tä hinnas’, et põllumehel tasos massa hektäri iist renti kooni 100 eurot aastan. «Oll’ aig, ku maaumanik oll’ rahul tuuga, ku maa oll’ är haritu, no taht iks rahha kah saia,» ütel’ tä.

Oidermaa Erkil om 1000 hektärri umma ja 700 hektärri rendimaad.

«Rendi sis, ku om hää maa,» selet’ miis ja ütel’, et rendihind om timä kandin nii 60–80 eurot hektärist. «A ütsjago inemiisist om kuulnu, et riigimaa rendioksjoni võitja mass renti 250–300 eurot. Mastas selle, et riigimaa rentnik saa maa eelisostuõigusõ. A inemise arvasõ, et võiva ütskõik mändse tükü iist samma renti küssü.»

Rosenbergi Aivari Roosu talo hari 550 ha põllumaad, rendimaid om üle poolõ.

Rendihind nakkas pääle 50 eurost hektär ja hää maa iist mass tä 100 eurot.

«Lehen olõ nännü, et küstäs 200 – tuu piät olõma perädü hää maa, et säänest hinda tasus massa,» ütel’ tä. «Mi kaup om suurõst luust sääne, et puul toetusõst om maaumanigu uma ja ku toetusõ nõsõsõ, sis nõsõs ka rendihind.»

harju-ylle


Harju Ülle
ylle@umaleht.ee

 
 

Ku hää maatükk om uma talo küle all, sis om põllumiis tuu iist nõun masma päält 4000 euro
Ku hää maatükk om uma talo küle all, sis om põllumiis tuu iist nõun masma päält 4000 euro. No osava vahemehe meelütäse umanige käest maatükke vällä poolõ hinnaga ja möövä suurõ vaheltkasuga põllumehele edesi. Seo pilt olõ-i as´aga köüdet. Harju Ülle pilt

Jaga seod artiklit
Share On Facebook
Share On Twitter
Share On Google Plus
Contact us