Oll’ 1944. aasta põimukuu. Saksa sõavägi oll’ taganõman. Mi pere elli Karisöödin, Läti piiri lähkün. Inemiisile anti käsk minnä Marienburgi. Imä ütel’: «Jah, jah!» Esi selet’ naabripernaasõlõ: «Meil mõts tansaman üle tii. Mi läämi mõtsa!»

Meil oll’ lehm, vasik ja tsiga, naabril hopõn, lehm ja kats tsika. Vankri pääle säeti vannu rõivit ja tekke mõtsan magamisõs, muiduki söögikraami, mõnõ anuma ja vett. Vankri taadõ köüdeti lehmä, vasikat ja tsiku tull’ vitsaga takast aia.

Imä oll’ lännü Piitre jõõ korgõ perve päälset jalgrata pite Anni-täti kah üten kutsma. Es olõ mi viil naabri majast kavvõmbadõ saanu, ku Karisöödi puult sõit’ Saksa veoautu, pedi kinni, ohvitsiir astsõ vällä ja kässe autujuhil mi tsialõ silmus jalga panda, et tsiga autudõ vinnada.

Mul om täämbädse pääväni silmin, kuis imä juusk’ üle kardulivirkside hüpäten mi poolõ. Ja sis kaksõ imä silmusõkabla ütte otsa umalõ, sakslanõ tõist jäl umalõ poolõ. Tsiga rüükse, imä ja Saksa ohvitsiir kah. Imä mõist’ saksa kiilt, esä (Lätin sündünü-kasunu) pruuvsõ lätläsest autujuhilõ selges tetä, et meil om ütsainumanõ tsiga, võtku naabri uma, tuul näid kats. Ma olli esäl üsän ja iki tassakõistõ suurõ hirmu peräst. Sakslasõl es olõ aigu, naabri tsiga nõstõti autu pääle ja lännü nä olliki.

Mi lätsi läbi mõtsa hainaveotiid pite Laandurga, kon olli külärahva hainamaa. Esä ja vanaesä, kel kirvõ-sae-nagla üten, tei tsiku ja vasiga jaos puiõ ala aia.

Esä ragusi kuusõossõ küllealutsõs ja üüses säimi sinnäsamma puiõ ala magama.

Kesküü paiku kuuldsõmi lähküst räginät. Imä hõigas’ saksa ja vinne keeli, et siin omma rahuligu elänigu, pallõsi mitte laskõ. Vasta kostsõ: «Möö!» Tuu oll’ mi aiast koosõrdama päsnü vasik, kiä nüüd pernaasõ helü pääle rõõmsadõ manu tull’.

Mõtsan ollimi viil üte päävä ja üü, sis lätsi mehe kodu poolõ mõtsa viirde kaema, kas külä om alalõ. Oll’ külh, nii tullimi kõik tagasi.

Mu hulljulgõ imä olõs võinu ka kuuli saia, mi õnnõs oll’ sakslaisil pagõmisõga kipõ käen.

Hanimägi Heidi-Hele


Reimanni Hildegardi tsehkendüs.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit