Mändsit raamatit soovitat latsilõ raamadukogost lugõmisõs võtta?

Eesti kõgõ parõmb latsiraamadukogohoitja 2016, Võromaa keskraamadukogo latsiosakunna juhataja Laanpere Helle:

Väiku latsõ omma võiu seen, näile om väega pall’o häid raamatit tullu. 1.–3. klassi latsil om kah pall’o põnõvat lukõ ja nä õkvalt isoga lugõva.

Kellele miildüs raamatit lukõ, nuu kullõsõ hää meelega soovituisi. A kes ei olõ viil raamatuga häste sõbras saanu, omma tõrksamba: pelgäse, et soovita näile mändsegi paksu raamadu, mille nä nigu piät läbi lugõma inne tagasituumist.

Ma soovita iks sändsit raamatit, millega ma esi «riimi lää». Viimätsist latsiraamatist oll’ mu jaos avastus Püttsepä Juhani «Gibraltari laevakoerte ühing». Autor om uma vanaimä kaudu Vana-Võromaaga köüdet, nii et nigu uma inemise raamat veidükese!

Raamat «Karjapoiss» saisõ meil riioli pääl aastit, a ma es tiiä, et autor Lipu Aleksandri om peri Vanalt-Võromaalt Harglõ kihlkunnast. Tä oll’ lindaja ja vanan iän kirot’ mõnõ raamatukõsõ kah. Tuun raamatun om õkvalt Harglõ kihlkunna võro kiilt ja seo om väega armsa luukõnõ. Tuud soovita kõigilõ! A latsilõ pasva häste lugõmisõs näütüses Panga Milvi ja Kaplinski Jaani võrokeelidse luulõtusõ.

Küsse Harju Ülle

Laanpere Helle. Harju Ülle pilt

Laanpere Helle.
Harju Ülle pilt

 

 

 

 

 

 

 

 

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit