Nüüt om sääne asi, et loomuhaigõ ommava Eesti är rüüvnü. Säändsesama nigu Hollivuudin, a viil hullõmba. Hollivuudi perverdi kiusasõ õnnõ naisi, näütäse näile jõvvupositsiooni päält kaaraterrä, a mi ummil ei olõ määnestki vaiht, kas naanõ vai miis: nä saisva, riista ripakilõ, ja õnnõ ähkvä.

Aastalõpp ja presidendi kõnõ. Mullõ miildü, president oll’ illos, ilm Vabahusõ platsi pääl oll’ illos, presidendi kõnõ oll’ tõistmuudu ku harilikult, sääne rohkõmb inemise muudu jutt ja rohkõmb inemisele mõtõld.

Järgmädsel pääväl naksi loomuhaigõ hüürgämä, et kohe tuu hümn jäi. Mitte midägi es loe, õnnõ hümn ja hümn, kohe jäi hümn. President pidi esi loomuhaigidõ käest andis pallõma. Inemise, kiä es näe tuu hümni takast terve ettevõtmisõ plaani ja kuunkõlla, omma loomuhaigõ.

Ma tundsõ viil ildaaigu hinnäst nigu häste eestläne ja ummi edevanõmbidõ perrätulõja, kooni sinnämaani, ku taad hümni naati leikaga tagaotsast sisse valama.

No tuu koolidirektri lugu. Inemine valmistas süämest ette kontsõrdi, vinneaigsidõ naiivsidõ estraadilaulõga, rõiva… Ja loomuhaigõ ütli ettevõtmisõ õkva havvateotamisõs. Ku pall’o Vinne võim Eesti inemiisi kiudut’, ku pall’o hukka sai, ku pall’o tapõti, ja ti laulati Alla Pugatšova helleverevit ruusõ? Või-olla laulati esiki mõnda Raimond Paulsi luku? A Gennadi Podelski umma?

Reformieräkund ja IRL pruumva no rahvuslusõ päälekrutmisõga EKRE käest ossa inemiisi üle võtta, muud ma sääl takan ei näe. IRL om prügükastipartei, a Reformieräkunnan om jo mõni inemine, kiä ei olõ õkva näkko kaiõn vastik. Tekke sõs nii, et inemiisiga kõnõlõsõ Kallasõ Kaja ja Ligi Jürgen eräle vai ütenkuun, a tsill’o pardsi nigu Michal ja Paet las pussasõ ja haisasõ inemiisist veidükese kavvõmban ja pilliruun. A jätke Alla Pugatšova rahulõ, tä ei olõ mitte üttegi inemist är kiudutanu, krokodill Gena ja Muslim Magomajev viil veidemb.

Meil om peris häti rohkõmb ku umajago. Vaesus, inemise läävä minemä, 200 vai rohkõmb inemist aastan lõpõtas esi uma elo, tohtrijärekõrra omma puul aastat ja rohkõmb… A tohtõrdõdas kõiki häti üttemuudu: tsusatas leika tagaotsa ja valõtas hümni sisse. Ja ku ei avida, sõs võetas jämmembä otsaga leika ja valõtas rohkõmb. Ja sis joosõt – ja ku sul hümn siiri pite alla juusk, pantas sinno hümni teotamisõ iist häbüposti.

Olavi Ruitlane
Ruitlasõ Olavi,
ütiskunnakriitik

 

 

Jaga seod artiklit