Nüüd, kon jõuluaig läbi, om paras aig kõnõlda kristlusõst ja jõulõst kõrvaltkaeja mättä otsast. Ma loe hinnäst mittekristlasõs. Kuigi usu, et Jeesus Kristus oll’ üts väkev pühämiis, arva siski, et säändsiid mehi oll’ õigõ mitmõn usun õigõ pall’u ja om arvada nüüdki. Ainult et nüüdsel aol mõistõtas pühämehiga pall’u parõmbalõ ja targõmbalõ toimõ tulla.

Piiblit olõ ma uurnu küländ tükäldä, aga usu, et päämistest tegemistest sääl om mul siski aimdus olõman ja suta näid uma mättä otsast hinnada. Kõgõ inämb hinda ma Kristusõ tegudõst rahavahetajiidõ välläajamist templist. Julgõ mehe vääriline tegu. Aga kuis om lugu täämbädsel pääväl? Euruupan kõnõldas pall’u kristlikõst väärtustõst, miä pitiv olõma Euruupan kõgõ alussõs. Aga kuis passis tuu kokku ostu-müügi möllüga jõulõ aigu?

Mu arust om tuu kristlusõ vastanõ tegemine, tõisi sõnnuga antikristlus.

Aetas takan küll määndsiidgi rahavahetajiid, kiä ollõv vahetanu musta raha valgõ vasta, aga kostsaadik juusk tuu vahe musta ja valgõ vahel, tuust ei saa õigõlõ arru. Kost ülepää tegünes must raha ja milles ei tegeldä asjaga sääl, kon tä ilma sünnüs? Ku tuu om narkoraha, sis pidänü karistama kõiki narkariid. Mullõ tundus, et Kristusõ arvamist müüdä om egäsugunõ raha ütsjagu must, nii et kümne rahavahetaja kinnivõtminõ Jessukõsõ sünnüpäävä iin om kadunulõ väega väiku lohutus.

Ja kuis om lugu noidõ miljuniidega, miä Riigikogu kerikiile eräld’? Kas tuu om kõik puhas raha? Kas nii puhas, et Jeesukõnõ esi kah olõs tä puhtas tunnistanu? Tuud mi ei saaki teedä. Ainukõnõ, midä mi tetä saa – mi ei tsuska umma nõnna manu. Tuu tähendäs üteliidsi, et tervele kristlusõlõ ei tasu nõnna manu tsusada, midä ma ka tetä proovi.

Tuu kõik ei tähendä, et jõulõ ei tasu pitä. Asi piäsi koonduma ümbre talvidsõ pööripäävä, mitte jõulupuulbä ja edimädse pühä ümbre. Selle et esiki Jeesusõ sünnüpäävä tähendüses om tuu tärmin kõva kahtlusõ all. Pääleki olõ ma kuulnu, et Eestin om õigõusklikkõ inämb ku lutõrlaisi, nii et inämbjagu rahvast tahtnu jõulupühi pitä paar nädälit ildampa.

Et noid uskõ mitte tüllü aia, ollu ainukõnõ võimalus nakada riiklikult tunnistama talsipühi ja kallendrin tullu vereväs tetä hoopis 21. ja 22. detsembri.

Toda muiduki juhul, ku pühäde pidämisel om midägi pistmist terve mõistusõga.

Pulga Jaan

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit