Umakeeline laul helisi piimäkuu alostusõn Umal Pidol Kubja pedäjide all, a kats kuud ildamba sai tuustsamast lauluvarast ossa kullõja Praha uulitsidõ pääl.

Tšehhi pääliinan peeti hainakuu tõsõn poolõn riikevaihõlist folkloorifestivalli, kon Eestit tekk’ tõisi siän tutvas Tarto üliopilaisi luuduskaitsõtsõõri segäkuur (edespite: tsõõri kuur) võrokeelitside laulõga. Tsõõri koorin löövä üten noorõ tiidrü ja üliopilasõ. Kuur luudi 1999. aastagal ja om pühendünü koorijuhi Lorvi Sirle iistvõtmisõl ossa võtnu kõgõst viiest Umast Pidost.

Takastperrä või üteldä, et hulk pruuvõ, miä om tettü Tarton Vanõmuisõ uulidsa aoluulidsõn opihuunõn tuu hääs, et võrokeeline laul häste kõlama nakanu, ei olõ olnu tühi vaiv: tsõõri kuur kuulsõ vällämaal pall’o lämmind kässiplaksutamist. Kuraasiga laulti: «Võro liin om ilma naba, pinil om hand ja poodin om saba…» (Ilvese Aapo «Võro kiil»). Viil kanti ette Rahmani Jani «Puupää rock’n’roll», Rips-Laulu Pireti säet «Taivaheminek» (sõna: Kolga Raimond) jne. Pääle tuu kõlasi festivalil koori esitüsen Tormise Veljo ingerisoomõkeeline sari «Unustatud rahvad. Ingerimaa õhtud».

Kabuna Kait, tsõõri koori vilistläne

Jaga seod artiklit