Vilustõ kooli võro keele tsõõrilõ tull’ naabrikoolist Ruusalt külläkutsõ tulla 25. vahtsõaastakuul uma keele pääväle. Teimi otsusõ sinnä kimmähe sõita.

Muidogi oll’ vaia mõtõlda küläkosti ehk esinemise pääle. Õnnõs oll’ meil uma sokukõsõ lugu jõuluaost õkva varnast võtta, muidogi väiku muutmisõga. Mõtlimi, et olõs vaia ka midägi vahtsõt, kasvai hindä proovilõpanõkis. Tei sis arvutiga saina pääle näütämises mõistatuisi vanust töiest ja tüüriistust, midä täämbädsel pääväl inämp koskil puul nätä ei olõ. Edimält tundu, et väega lihtsä um lukõ saina päält lausit, a periselt tuu nii es olõ. Pääle lugõmisõ tull’ nuu lausõ ka eesti kiilde panda. Eks tuu nõudsõ latsi käest miildejätmist ja hindä kokkovõtmist, et kõik häste lääsi. Esinemine läts’ ilosahe kõrda. Ruusa kuul esit’ katõkõnnit, luulõtuisi ja väiku latsõ teiva playback’i. Kõigilõ miildü, ku Jaagundi Margit kand’ ette laulu «Tii». Tuu tõi silmä ette Eesti kunagidsõ eurolaulu. Põh’alikku seto kultuuri näütämist oll’ huvitav kuulda ja nätä Vabarna Mareti iistvõtmisõl. Vaheaigu hoitsõ tujo üleväh Verska lats’kõsõ Kena Mariete karmoškamäng.

Lõunaaigu oll’ kõigilõ söögitarõh laud katõtu ja küläsüük oll’ mi latsi meelest väega hää. Aiteh!

Oppajilõ kinksevä vastavõtja veerändtunnilidsõ võimalusõ istu kohvilavvah, koh sai kõnõlda umist mõttist ja kogõmuisist uma keele oppamisõ man. Latsõ saiva spordisaalih rahmõlda, säält es taheta peräh inämp kuigimuudu är tulla. Sääl sai jo palli mängi, juuskõ ja liiku!

Uma keele päiv oll’ as’alik ja tarvilinõ, pand’ mõtlõma, mis um meil täämbädsel pääväl säänest, miä alalõ püsüs. Tuu um mi ütine Vana-Võromaa, mille piire kiäki muuta ei saa, tuu um mi ütine uma nuka kiil, edevanõmbidõ perändüs, midä püvvämi hoita ja edesi viiä.

Liiva Aasa


Vilustõ kooli latsõ üles astman. Liiva Aasa pilt

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit