Võrokõsõ pidävä umas imäkeeles iks võro kiilt. Täämbädsel imäkeelepääväl om paslik perrä kaia, määne om sais võro keele opmisõ ja oppamisõga.

Oldas harinu tuuga, et inemine alostas imäkeele opmist kotost. Niimuudu om tuu olnu ka võro keelega. Varrampa, ku koolin ja muial opiasotuisin võro kiilt hääs toonis es peetä, jäigi keele oppaminõ päämidselt kodo ülesandõs. Parhilla omma kodolõ toes tulnu ka latsiaia ja kooli.

Keelepesäoppus latsiaidun

Latsiaid omgi tuu kotus, kon kõgõ inämb latsi uma keele oppusõga kokko putus. Ligi poolõ latsiaia pakva võimalust võro keelega tutvust tetä keelepesärühmän.

Keelepesärühmä omma rühmä, kon kõnõldas võro kiilt. Tuud tetäs vähembält ütel pääväl nädälin, mõnõl puul ka inämb. Asi näge vällä niimuudu, et kõik tegemise omma iks nuusama miä muido latsiaian, a oppaja kõnõlõsõ latsiga terve päiv võro keelen. Keelepesäoppajit käävä tugõman keelepesäspetsiälisti Lindsalu Evely ja Toomõ Triin Võro instituudist. Nä tegevä latsiga tsõõrimängõ, toova hindäga üten vahtsit opimatõrjaalõ vai mõnõ külälise.

Keelepesä tegemiisiga om köüdet 21 latsiaiarühmä 17 Vana-Võromaa latsiaian. Keelepesäspetsiälist Toomõ Triin seletäs, et latsõ saava võro keelega peris häste toimõ. «Midä väikumb lats, toda lihtsämbäle uma kiil tulõ. Mõni väikumb ütles viil «tsirk» asõmõl «tsilk», a saa jutust häste arvo. Ja nä väega uutva tuud keelepesäpäivä,» kõnõlõs tä. Parõmbalõ tulõ uma keele kõnõlõminõ vällä maalatsil.

Keelepesäoppajit ja tuuga köüdetüid abioppajit ja muusigaoppajit om 60 ümbre. Egä kuu tulõva nä ütel puulpääväl kokko koolitusõlõ vai tetäs ütenkuun opireise. Nii omma keelepesäoppaja saanu teedä, kuimuudu käü uma keele oppaminõ Kihnun ja Mulgimaal, viil omma nä tutvas saanu keeletsukõlusõga Ida-Virumaal. Toomõ Triinu jutu perrä omma keelepesäoppaja perämädse 10 aastaga muutunu kimmämbäs ja uskva hinnäst inämb. Ku alostusõn oll’ mõni kahtlõja, kiä peläs’, et tä esi ei mõista tuud «õigõt» võro kiilt, sis parla inämb säändsit kõhkluisi ei olõ.

Keelepesärühmän valmistasõ latsõ hinnäst egäsugumaidsi tähtpäivi puhul esinemises: opitas jõulusalmõ, tähistedäs imäkeelepäivä ja tetäs umakeelist näütemängu, et näütemängupääväl üles astu.

Koolin erinevä tunni

Koolilatsil om umma kiilt võimalus oppi tsõõri- vai valikainõ tunnin, lisas toolõ and mõnõn paigan mõni ainõtunni oppaja kah umma ainõt võro keelen. Koolioppusõ pilt ei olõ nii hää ku latsiaia uma: määnegi võro keele opmisõ võimalus om parhilla 12 koolin, miä tähendäs ekä kolmandat Vana-Võromaa kuuli. Võro keele ja kultuuri ni tõisin võrokiilsin tunnõn käü ligi 400 last, oppamisõga om köüdet üle 20 oppaja.

Midä ja kuis täpsembäle opatas, tuu sõltus pall’o oppajast. «Olõnõs oppajast, määne rõhk om: kas om rõhk kirändüsel vai kodoluul vai om laulumängul,» seletäs umakeelidse koolioppusõ härgütäjä, Võro instituudi projektijuht Allasõ Tiia. «Võit üteldä, et inämbüisi om poimitu oppus, kon tetäs kõkkõ: kas opatas näütemängu Puiga näütemängupääväs vai opitas ilolugõmist Adsoni luulõpääväs vai jutukõnõlõmist Jaigi pääväs vai laulmist Umas Pidos,» and tä tsipakõsõ opmisõ sisust teedüst.

Allasõ Tiia tuu vällä hädä, et täämbädse ao koolin om väega pall’o egäsugumaidsi võimaluisi ja kampaanjit, miä võtva uma. Päält tuu om viil üts esierälisüs: egäsugumaidsin umavalitsuisi arõngukavvun om kõrrast inämb võetu ütitses tsihis, et mi hoiami umma kiilt ja kultuuri. A kooli arõngukavva ja egäpääväello sääne tsiht egä kõrd ei jõvva.

Võro kiilt ja kultuuri saa viil oppi Tarto Ülikoolin. Parhilla saa sääl võtta võro keele algkursust ja võro keele kõnõlõmiskursust. Ja aig-aolt tetäs esi paigun ka keelekursuisi suurilõ, üts sääne käü parhilla Võro instituudi man.

Rahmani Jan


Kaardi pääl omma är märgitü keelepesärühmiga latsiaia. Regio Kaart, pilt Võro Instituudi kodolehe päält.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit