Võro maakunna kõgõ tegüsämbäs kodanikus valitu haanimiis Pruti Väle (51) vidä joba säidse aastakka Suhka priitahtlikku pästekomandot. Kukki turismitalo pidämise mant om tuusjaos rassõ aigu võtta ja tüü kurb, tund miis, et piät umma kogokunda avitama.

«Vaihõl kaksa hinnäst kasvai poolõs, no kohusõtunnõ toukas takast, et taad asja vitä,» kõnõlõs Pruti Väle pästekomando kotsilõ. Katõs kaksaminõ tulõ tuust, et välläopnuid pritsimiihi om komandon külh 12, noist tegüsämpi viis-kuus, no inämbüs käü kotost kavvõn tüül. Pritsimaja om õkva Väle kodotalo man Mäe-Suhkal ja ku tõsõ saa-i vällä sõita, sis timä iks lätt.

«Piät mõnõ minotiga massina sõitma saama, sis om tuust appikutsja jaos kassu,» seletäs Pruti Väle. «Päält tuu um viil õnnõtuisi ärhoitmisõ tüü: käümi inemiisi man kotoh ja kõnõlõmi, midä tetä, et es tulnu tulõ- vai eelektriõnnõtust.»

Minevä nädäli oll’gi sääne tsõõr ja eelektriharidusõga Väle hiitü üten «kolhoosimaja» kortõrin iks väega är. «Lämmäviiboiler oll’ pantu õkva vanni kotsilõ, vana juhe tull’ õkva üleväst alla ja küündü poolõhuisi vanni sisse,» kõnõl’ tä. «Tsähvi saamisõ võimalus oll’ iks väega suur, no inemine esi es tunnõ määnestki ohto. Tei sis väega kõrraligult seletüstüüd, kuis inemine hindä ohutumbalt puhtas mõskõ saa.»

Väle süä haltas ka vanno talomajjo laonuisi ahjõ-korstnidõ peräst. Inemise jõvva-i noid kõrda tetä, no umast kotost valla sotsiaalkortinahe kah är minnä ei taha.

Külä tõmbas tuld ligi

«Olõ nännü ümbretsõõri hulkapall’o maaha palanuid elämiisi,» kõnõlõs Väle. Silmi iin om täl peris mitmit hirmsit pilte tuust, miä om tutvist inemiisist perrä jäänü, ku pritsimehe päält kistutamist tarrõ sisse läävä. «Katõ vanainemise kihäst oll’ õnnõ keskkotus perrä jäänü,» ohkas miis. «Naabriküläh Hämkotih oll’ kah joba ilda: ku meid vällä kutsuti, oll’ tuli maja põrmandu all mitu tunni tassakõistõ hõõgunu, elämine tossu täüs ja kats tutvat miist, latsõst pääle, jäivä sinnä…»

Pritsimehe kodokülän olõ-i üttegi talomajapidämist, kon ei olõ kunagi tulõõnnõtust juhtunu. Vanõmba inemise mälehtäse, et 1950. aastidõ edeotsan palli ütel jaanipääväl kõrraga mitu tallo maaha. Kas kotus tõmbas tuld ligi? Väle märgotas, et määnegi tõistmuudu asi timä külän om jah. Tuugi om mõotanu otsust Suhka komandot iks edesi pitä.

Et korsnapühkjä piät kutsma ja täl piät papõr olõma, tuud seletäs Väle kah iks pikält, ku vaia. «Ku inemine inne arvo ei saa, sis päält tuud saa, ku tulõlont om korsnast vällä löönü ja tä om hirmuga meid kohalõ kutsnu,» ütles Väle.

Tüüd tulõ kõik aig mano

Suhka komandol om egä aastaga inämb tüüd, olkõgi, et inemiisi om ümbretsõõri kõrrast veitümbäs jäänü.

«Edimält oll’ viis-kuus kutsõt aasta pääle, no nüüt om kõrra kuun ja esiki rohkõmb,» ütel’ pritsimiis. «Kõik ei olõ tulõõnnõtusõ. Mõnikõrd kutsutas liiklusavarii mano appi: mi olõmi lähküh ja jõvvami innemb. Suurõ tormi käändvä käänüliidsi teie pääle hulga puid maaha, avitami noid iist är võtta.»

Väle kõnõlõs, et tuud tulõ kipõlt tetä – muido iks mõni massin kupatas käänü takast vällä, puu om iin ja inämb kinni pitä ei jõvva. «Mi piät pästemassinaga kah iks tiid kaema ja sõitma minimaalsõlt maksimaalsõlt kipõlt,» muigas tä.

Pästeammõtiga om kõnõldu, et Suhka komando võidas appi kutsu kooni 25 kilomiitre taadõ. Om olnu juhtumiisi, et Suhka pritsimehe omma kihotanu Võro liina vällä.

Pästeammõt tugõ komandot niipall’o, et massinit saa kõrran hoita ja om andnu tarvilidsõ kraami kah. Palgas mastas tüütunni iist kümme eurot miinus massu (õnnõ välläsõidu aigu), tuu raha om pantu varustusõ pääle. Kats aastakka tagasi sai valmis kõrralik pritsimaja, mille ehitämist tugi ka PRIA. Massina omma vana Võro liina pästekomando ZIL 131 ja Saksamaalt tuudu Mercedes, miä ildaaigu ZIL 130 vällä vaiht’.

Vanno massinidõga või ette tulla, et no a ei lää käümä, ku vaia om. «Om meilgi tuud üts kõrd ette tulnu, no õnnõs tuust suurt hätä es tulõ,» kõnõlõs Väle. «Tõsõ komando jõudsõva peräle ja avitiva.»

Lummõ om Haanimaal inämb ku muial, no Väle kitt, et ZIL 131 om nii hää massin, et om seoniaoni egäsugutsõst lumõst läbi vidänü.

Väle märk, et peris priitahligõ pääle saa-i Eestimaal iks pästmist jättä. «Suidsusukõldumist nii lihtsä tetä ei olõki ja vii seest pästmisega jäämi peris hättä. Opnuil miihil om tiidmiisi ja tarvilist kraami inämb,» seletäs tä. «Käve külh esi kah Väikuh-Maarjah opmah. Põlvidi puul tunni är sääl tulõ ja suidsu seeh, no iks ei tunnõ hinnäst kimmält. Liiklusavariih kortsu lännüst massinast mõistva nä kah inemiisi parõmbahe vällä lõiku. Mi saami avita, ku umma lihtsämbä as’a.»

A kellele annassi Pruti Väle esi aasta kõgõ tegüsämbä kodanigu avvonime? Väle märgotas pikält ja sis ütles, et tuu tiitlini võisi hinnäst mängi mõni pillimiis. Kimmähe om tuud väärt ka Nopri talo peremiis, talomeieri pidäjä ja «Tulõ maalõ!» ettevõtmisõ vidäjä Niilo Tiit. «Timä hoit maaello ülleh nii uma jutu ku toimõndamisõga,» arvas Väle.

harju-ylle


Harju Ülle
ylle@umaleht.ee

 
 

Pruti Väle om külh pia kats miitret pikk miis, no katõ võimsa pästemassina vaihõl tuu vällä ei paistu
Pruti Väle om külh pia kats miitret pikk miis, no katõ võimsa pästemassina vaihõl tuu vällä ei paistu. Harju Ülle pilt

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit