Meediän arotõdas, et Rõiva Taavi ja Värgi Luisa pulmatrall läts’ masma 40 000 – 50 000 eurot. Nä es lää paari kül massumasja raha iist, kuigi noh, massumasja nimäki, a õks küstäs, kas sääne pidopidämine om inneskidsele pääministrile joudumüüdä. Seo summa om Rõiva Taavi poolõtõsõ aasta palk.

Periselt om taa küsümüs, kost tä pulmis rahha võtt’. Vast om õks tego kuigimuudu korrumptiivsõ ettevõtmisõga?

Mis olõs paariminegi kõgõ odavamb variant? Pido är jättä? Paariminegi riigilõiv om 30 eurot, notaritasu om 63,9 eurot, kokko sis 93,9 eurot. Ku võtta Rõivastõ kulus keskmidselt 45 000 eurot, sõs olnu tuu raha iist võimalik paari panda 479,2 paari. Vot omma kääri, määndse ei anna no inämb inemiisile rahhu.

A tõist puult aokirändüs ega pümme lihtsä inemine ei näe. Halva kellelegi ei taha, a kiäki ei mõtlõ, pall’o võimalik lakjaminek mehele ildamba masma või minnä. President Ilvessele massõ lakjaminek päält 100 000 euro, vana Ossinovski varra om Äripäiv hinnanu 221 miljoni euro pääle. Pelädä om, et sääl määnegi näronõ 100 000 euro lakjaminek es olõ.

Vinne oligarh Abramovitš lahut’ umast tõsõst naasõst Irina Vjatšeslavovna Malandinast 2007. aastal ja tuu läts’ mehele masma 300 miljonni dollarit.

Jätke Taavi rahulõ! Naasõ tahtminõ om mehele egäl juhul odavamb ku naasõ mittetahtminõ. 45 000 om märk, et miis ei tii nall’a ja võtt umma naist tõsitsõlõ.

Otav pulm või ildamba hoobis kallimbas minnä. Näütüses, sa olõt hää järe pääl ja abielun ja nakkat vahtsõt naist tahtma. Sõs tulõ sul kõgõpäält vana naasõga lakjaminek ja vahtsõ naasõga pulm, ja kae, mis tuu kõik kokko mass.

Naist om mehele vajja. Ilma naasõlda lätt miis ullis. Ull’us lätt kulukambas.

Üts vällämaa poissmiis näütüses astsõ perän pikkä ütsindäolõkit sugulistõ läbikäümiste kalaga. Täpsembält ei olõ teedä, kuis näil eelmänguga oll’, a peräkõrd tsusas’ poissmiis hindäle kala persehe.

Õnnõtusõs es olõ tuu määnegi harilik kala, nigu särg vai viidik, a määnegi oosõkala, kellele uru miildüse, ja timä ujosi sääl persen rõõmsalõ edesi, nii kavvõlõ, ku sain vasta tull’.

Es jääki muud üle, ku kala tull’ mehe seest vällä lõigada. Kon häbü ots ja tõõsõpoolõ surm viil päälekauba. Mis sääne nali jõukalõ mehele masma lännü? Ma arva, et kõik!

Ku Jobsi Steve olõs hindäle avaligult kallo persehe topnu, ei olõs iPhone täämbädsel pääväl telehvon, mille hää tundõga kõrva mano panõmi.

Olavi Ruitlane
Ruitlasõ Olavi,
suhtidõ lahksaja

 

 

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit