Kauksi Ülle uhkõ luulõpuu sai ildaaigu ummamuudu ossa – tütre Maaliga ütenkuun luudu kogo «Paralleeluniversum».

Maali Kahusk, Kauksi Ülle
Paralleeluniversum.
Tütre ja imä luulõtuisi hingikuul 2018
88 lk, Seto Ateljee Galerii 2019

Kauksi Ülle om kõgõ mõistnu olla muudsa, etnofuturistlinõ, võtnu vormi vahtsõst aost, a saman pruuknu loomingulõimõn kõkkõ inneskist. «Paralleeluniversumi» edesõnast saami teedä, et «sjoo raamatu kirotamine alas Mirjam Paalese FB ehk moloraamadu üleskutsest ja timä saadõt märksõnnust. Maali täägse mu ärq ja nii mi luulõtusõ egä päiv sündüq ja ilmuq laikjide ette. Kui novembri [2018] läbi sai, nõudsõq mi fänniq luulõkoko».

2005. aastagal ilmu Kauksi Ülle CD-plaat «Imäplaat», miä om pühendet edeimmile. Minevä aasta lõpun ilmu kogo «Imäpuu», mink nimiluulõtus sai Juhan Liivi nimelidse luulõavvuhinna. «Paralleeluniversumi» omma Ülle ja Maali pühendänü tõisi hulgan umalõ (vana)vanaimäle Kauksi Elspetile. Kõik neo luulõteo säädüse kokko väelidses tsõõris, kohe no om haarõt ka pääletullõv põlv – tütär Kahuski Maali. «Käbiq sata-i kannust kavvõdõhe, tütre veerü-i imäst pallo tõistõ,» ütles Kauksi Ülle kogo edesõnan.

Ku siinkirotaja püüd edimält külämuti muudu kaia, kumb kirotas parõmbalõ, kumb om suurõmba anniga, kas imä vai tütär, sõs pia sai klaaris, et seo «võtõ» tüütä-i joht sukugi. Kahuski Maali luulõtusõ omma inämbüste eestikeelidse, a om ka võrokiilsit, miä näütäse esieräle kimmält põlvõst põlvõ kõrdajat kirja. Maali luulõtusõn «Külm vesi» kumardas mina-helü Imäkao iin: Ma kumarda / ekä immä. / Kiä inne minno / om käünüq, / tuu om kumardanuq. / Kas kiäki viil tulõ, / kui maq olõ lännü? Kauksi Ülle luulõtusõn «Viimädseq sõnaq» küsüs mina-helü: Kiä ütles / viimädseq sõnaq / mu immi immi keeleh? Ütelt puult näemi, kuis maru halusa küsümüse kõrdasõ hinnäst põlvõst põlvõ, a tõõsõlt puult võimi häädmiilt tunda, et innembä pluss-märgilidse vastussõ omma olõman, minkas kokkovõttõn omgi seo imä-tütre ütine luulõtego. Parasama halgat’, kuis lk 26–27 omma kõrvuisi Maali luulõtus «Matemaatika» ja Ülle «Rehkendüs». Ka neo kats õkva ku ütetähendüslist sõnna kõrvuisi säetült näütäse, ku esi ilmu kandva iks neo kats kiilt – eesti ja võro. Ilm – esi ilma – paralleeluniversum… Ku ülepää midägi veidü laita, sõs vast luulõkogo päälkirja – võrokiilne «Rüüpilm» olnu vast parõmb. Kuki Kauksi Ülle omgi eesti-võro sõnaraamatust maatiidüse mõistõ alusõs võtnu ja taagi luu luulõndanu: Paralleeluniversum – / ütleseq papõrdõga / posijaq ehk tiidläseq. / Laitujoonõ kõgõkogo – / vastas küsümise pääle / eesti-võro sõnasto (lk 77).

Kiä luulõmõistmisvõimõst om jo ilma jäänu, tuul tasus kogost «Laitujoonõ kõgõkogo» («Paralleeluniversum») kaia kasvai armsit perrepilte. Ku Kauksi Ülle küsüs kogo «Imäpuu» luulõtusõn «Kiä ja miä»: Kellele ma jätä umaq / halusõnaq? ja Koh om mino viimäne / tuhaasõq? ( lk 60), sõs õnnõs om sääne küsümine poeetilis-retoorilinõ – om jo «Paralleeluniversum» pühendet ka viiele latsõlatsõlõ, kink nimeki kogo alustusõn üles loedu.

Näüs, määndse moodulidsõ nipiga Kauksi Ülle järgmäne kõrd lugõja är tege – saiva jo kõik neo nüüd raamatuhe raodu luulõtusõ minevä sügüse mol’oraamatun uutmalda pall’o laikõ ehk hääskitmiisi. Olku nimmat, et imä ja tütär es arota umavaihõl, midä vai kuis üte vai tõõsõ märgusõna all kirota, ja tuud huvitavamb omgi meil, lugõjil, naid kõrvuisi lukõ.

Nikagu jakkus vana-vahtsõ ütteköütmise võimuga luulõtajit, eläs ka luulõ.

Allasõ Tiia

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit