32 aastakka tagasi nakas’ mu koolitii Tsirguliina keskkoolin lõpulõ saama. Lõpõtusõs pidi tulõma viil umblõmisõ oppus. Mullõ oll’ tuu hirmsalõ miilt müüdä. Paar pruntsi, pluusõsit ja vellele lakju siiriga pükse olli joba kokko lasknu.

A huviliidsi punt es kasu sukugi ja tetti vahtsõnõ plaan. Mi klass lüüdi juppõs ja anti teedä, et kolm tütrikut nakasõ praktilist jako tegemä traktori sälän.

Koolin olli ma põkatsiga paar kõrda ede- ja tagurpiten pakkõ vaihõl sõitnu, kotun olli mõnda paar kõrda käümä sikanu. Nuu tunni sääl klassin traktori sisikunnast lätsiva mul müüdä külgi kipõlõ ja libedalõ umma tiid. Eksämi aigu läts’ oppaja klassitarõst vällä ja kik sai kõrraligult maha tettüs.

Meile kolmõlõ anti tummõ papijupp peiu, midä kutsuti margilubadõs, ja saadõti Tagula osakunna tüükotta.

Mehe kergütivä kulmõ, a kiäki halvastõ es ütle. Mullõ tuudi taivakarva päivinännü «nelikümend», millõ edetsõõri lopõrdiva, ja tõisilõ vahtsõmba verevä põkadsi.

Massinilõ säeti kaarutaja taadõ ja näüdäti hainamaa kotus kätte. Mu kaarutaja oll’ sääne vildak, kolme tsõõriga. Ku müüdä tiid sõidi, arvassi, et tii om minno puhtani täüs.

Hainamaa veeren märgoti, et kohe kotsilõ hain lindama nakkas. Panni tsõõri tüüle ja pruuvsõ õigõdõ viirde rihti. Peris õgva vaalu tulliva muhkligu maa kotsilõ.

Külainemise paksõva haltuurat mano. Pia egän elämisen oll’ määnegi elläi, kes haina sei. Ruublit ja kompvekke muudku korju.

Ku hain sai kik palli, kästi raudruunalõ käro taadõ panda. Saadõti kivve nõstma ja koppõma lännü hainu vidämä. Ma vaoti kipõ käügü sisse, naasõ es jõvva kivvega perrä ja naksi mu pääle kaagatama.

Tagurpiten oll’ põnnõv käroga küünü ala rihti. Haltuurat jagusi kärolõ kah.

Päält käro kästi lagja kardolimuldaja taadõ panda. Tuu oll’ kõgõ hullõmb riistapuu.

Ütskõrd unõti är, et ku autu vasta tulõ ja tii viirde võtat, sis piät kaema, mis sääl tiiveeren kik om. Veido jäi puudus, ku olõs üte tüükua as’amihe piimäpukk muldaja otsa jäänü.

Tõnõ kõrd kesk kardolipõldu nakas’ traktor suitsama. Hiitü, et palas peräkõrd är.

Uursõ kavvõst, õlli tsilksõ, jäti sinnäpaika ja astsõ tüükua manu. Paigati är ja jälki kõrran.

Ma es mõista viil tüüst kõrvalõ hoita ja pagõsi muldajaga är põldõ pääle.

Kardolimuldajaga haltuurat es tii. Nä vast pelksivä, et käänä aia rukka, sõku varajadsõ kardoli är, vai et sääne tüü olõ õi tütrikulõ illos. Ku kiäki tahtsõ kotun mullada, tull’ traktorilõ esi perrä.

Tüükua kunturi as’apulk kõbisi, et praktikandõlõ ei võiki nii pall’o hektarisi panda ja tüütunni omma ammuilma lahki lännü. Palk tull’ illus.

Mihailovi Tiivi
Korijärve
Karula KHK

Tütrik kesk massinavärki
Koha Priidu tsehkendüs

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit