Kõrrast kavvõmbas ja võõrambas jääse otsussõ, midä tähtsä inemise mere veeren künkä pääl tegevä

Tulõ esi tetä!

Mi näemi kõgõn ilman vastanakkamist sisetsõõri ammõtnigõlõ, kiä kujondasõ poliitikat, ja naidõ puult hääs kitetüile aokiränikele, kel hindäl midägi mängun ei olõ.

Nuu hää nimega ülikoolist haridusõ saanu puul-intellektuaalõst eksperdi kõnõlõsõ kõigilõ tõisilõ: 1)midä tetä, 2) midä süvvä, 3) kuis kõnõlda, 4) kuis mõtõlda, 5) kelle puult valimiisil uma helü anda. / … /

A arvada omma inemise edukamba, ku nä tegevä otsussit ummi edevanõmbidõ käest saad sisetundõ ja vanaimmi oppussõnnu perrä ja ei kullõ poliitikat kujondavidõ türannõ soovituisi.

Niimuudu ütel’ esseekirotaja ja tiidemeistre Nassim Nicholas Taleb uma Mol’oraamadu (Facebook) lehe pääl. Mu meelest and seo häste edesi ka tuud kavvõmbasjäämist, miä om Eestin võimumiihi ja «harilikkõ inemiisi» vaihõl.

Sääne ütstõõsõlõ võõras jäämine om tähtsä märksõna ka haldusreformi man.

Kellele om haldusreformi vaia? Perämädsel aol kõnõldas õks inämb, et riik om nigu ülearvo huulsa imä, kiä taht kodanikku egä as’a man opada ja juhenda.

A tuu kõnõlõminõ ei olõ pandnu pidurit: säädüsetegijä tegevä iks sama suurõ huuga mano egäsugumaidsi kõrralduisi, täpsüstüisi, karmistuisi. Haldusreform avitas kõiki naid «elooppuisi» viilgi parõmbalõ ello viiä.

Riigi jaos om suur hädä tuu, et rahha jääs kõik aig veidembäs. A inämbüs poliitikit mõtlõ-i niipall’o tuu pääle, midä ja kuis tulnu tetä, et Eestile rikkust mano tulnu. Nä mõtlõsõ inämb tuu pääle, kuis olõmanolõva raha (ümbre)jagamist parõmbalõ kontrolli.

Tuud om tetä lihtsämb, ku valitsusõ ja inemiisi vaihõl om veidemb otsustajit, kelle arvamisõst peris müüdä kaia ei saa. Valitsus tiid, kuis rahha «õigõlõ» kuluta, ja taht tuu tiidmise ello viiä võimaligult väiku vastasaisuga.

Ma ei ütle, et täämbä olõs paigapäälitside umavalitsuisi juhtminõ kõrran (innembi om vastapite), a ma ei usu ka tuud, et keskvalitsus mõistnu mi kandi ello parõmbalõ kõrralda.

Ku kaia, pall’o om paikligõl umavalitsuisil rahha üte inemise kotsilõ, sis tuu haldusreformiga kuigi ei muutu. A suur muutus om, ku suurõ raha tarvitamist saa otsusta tuu, kiä vahtsõ ja suurõ umavalitsusõ etteotsa jõud.

Om noid, kiä saava arvu, et elo om hulga põnõvamb ja võimaluisi inämb, ku saat katõ miljoni eurodsõ aastaeelarvõ asõmõl kammanda 30miljonilist.

Korgõ tsihiga regionaalpoliitiku nägevä üüse hullutavat und suurvalla makõst eelarvõpiiragust. Päält tuu om terve hulk ammõtnikkõ, kultuuri- ja muid tegeläisi, kelle jaos reformi vaia om.

Inneskine kultuuriministri Tiidusõ Urve ütel Delfin (10.03.), et timä jaos om kõgõ parõmb kommõntaar kokkominegi kotsilõ üte väiku üttelännü valla kultuurirahva suust: inne pidivä nä kõkkõ põlvõ otsan tegemä, a no om eelarvõn esiki rahha ja nä saava uma kandi rahvalõ põnõvambat kultuuriello planiiri.

Pall’odõn vahtsin umavalitsuisin löüdäs rahha kultuurinõunigu, huvijuhi, valla kunstnigu vai mõnõ muu säändse ammõdikotussõ jaos. A kas seo paigapäälist kultuuriello ka põnõvambas tege?

Ei massa unõhta ka tuud, et riigiesä tahtva egäsugumaidsin edetabõliin silmä paistu. Taagi man om haldusreform abis. Ku sul iks om umavalitsus, kon kuuli ei olõ, ja tõõnõ, kon ei olõ perearsti, sis sääne asi näge tabõlin halv vällä.

Ku no juhtus, et ilma koolilda umavalitsusõn om arst ja arstilda umavalitsusõn kuul, sis panõ naa kats kokko ja saat katõ kehvä asõmõl üte tubli. A paigapääline inemine ei tunnõ määnestki muutust.

Riik koli kavvõmbalõ, a tõmbas ohjõ pingulõ. Parhilla ei tohe Riigikogo liikmõ valla- vai liinavolikogon olla. No om joba eelnõu tettü, et tuud või iks lupa.

Mu meelest and seo haldusreformi plaanilõ tävvendävä mõõtmõ mano.

Riigikogo liikmõl om kimmäle hää võimalus volikokko jõuda – nimä saava jo parõmbilõ paikligõ inemiisi iist kosta, toova katussõrahha jne. Ku tuu riigikogo liigõ om koalitsioonin, sis om tuu eelis viil suurõmb.

Ku valdu om ülearvo pall’o, sis om rassõ egäle poolõ riigikogo liigõt löüdä. A päält haldusreformi piäs umavalitsuisi jäämä parasjago veidü, et õigõ inemise pukki panda. Ja sis saa valitsus paiga pääl kimmähe umma poliitikat aia.

Kõgõ halva man om as’al ka üts hää külg. Kuigi tuu tunnus edimält hirmsa, et pästjä, arstiabi, politsei ja kuul liikva kotost kavvõmbalõ, ei piä tuu peris lõpuni halv olõma. Kongi om kriitiline piir, ku inemine tõmmatas umast mugavast tsoonist periselt vällä ja tä nakkas toimõndama.

Murõ paikligu hindätiidmise kaomisõ ja veeremaas jäämise peräst või kodaniguühendüse ja küläelo vidäjä üles herätä.

Ku vallavalitsus om kavvõl, politseilõ olõ-i mõtõt kõlista ja lats taht oppi, sis tulõ naidõ asjuga esi uman kogokunnan toimõ saia. Arvada ka saias ja tetäs päält hädäperädse viil hääd muusikat, tiatrit ja muud põnõvat.
Õks kavvõmbas jääse otsussõ, midä tähtsä inemise mere veeren künkä pääl tegevä, a elo või tuust huul’mada minnä parõmbas vai kehvembäs. Esi tulõ mehe iist välän olla, et parõmbas lännü.

Epleri Rain,
alostaja ettevõtja
Kärgula, Urvastõ khk

Jaga seod artiklit