Seo om iks tõtõstõ sündünü lugu. Aastat ei mõista üldä, a kolhoosiaig oll’ ja kotus om kesk Osola küllä ja maja om Vidrike-Soekõrdsi tii veeren. Muidogi omma elänigu joba tõsõ.

Lugu oll’ sääne. Perretütär läts’ Võro liina tüüle, löüdse hindäle säält peigmehe. Asi läts’ susisama ja mis muud ku pulma pitä. Tuul kõrral olõ es sändsit võimaluisi, et liinan pitä. Peeti uman koton. Noh, ettevalmistusõ olli jo tettü, kõik lihakraam oll’ jo olõman, vaia tuu õnnõ valmis tetä.

Perretütär kutsõ liinast hindäle sõpru abilidsõs. Naati as’aga pääle. Kõgõpäält sült kiimä. No vanapernaanõ oll’ iks oppaja ja iistvidäjä, midä sis süldile kiitmise aigu viil leeme sisse panda. Noorõ abilidsõ käve köögi ja aia vahet, et säält maiguhainu tuvva. Näil elli piiri pääl naabrimiis, kiä oll’ Osola pääl jo teedä krutskit täüs. Abilidsõ olli võõra, nuu es tiiä täst midägi. Vana nal’amiis oll’ soovitanu üle aia, et ku nä nakkasõ sülti kiitmä, sis panku süldileeme sisse takjajuurt, tuu tegevät süldile hää maigu. Eks nä iks panni kah soovitusõ perrä tuud juurt.

Söögi sai kõik valmis ja kutsutul pääväl istuti pidolauda ja süüdi kõikõ hääd, mis lavva pääle oll’ pant.

A kae kon hädä! Mis juhtu? Mõnõ ao peräst kõigil kõtun terräv valu, süä läügüs ja ossõ tüküs vällä. No mis tan sai halva olla, kõik kraam oll’ värski ja kõrralik ja olõs ütel inemisel, a tervel lavvatävvel kõrraga. Sis tull’ jutun vällä, et naabrimiis soovit’ süldi sisse takjajuurt panda. Sis oll’ jo selge pilt, kost hädä peri.

No kos sa inämb lauda läät, ku jo püksi omma püdelät täüs. Suurõmb hädä viil tuu, et es olõ kohegi minnäki. Võõras kotus, egäl puul elämise ümbre. Majan ütsainus peldik. Perän oll’ suursüüdläne viil jutu vällä ajanu, et kai läbi aknõ ja pidi naaru kinni, ku külälidse aida pite joositõli ja mar’apuhmõ all kügelivä. No näet, sääne lugu: ütele tekk’ nall’a, a tõisilõ oll’ tävvelik hukatus, ja viil nii tähtsä sündmüse aigu.

No omma nuu tegeläse kõik suurjago tõõsõn ilman, abielopaar läts’ kah lakja.

Leoki Hilja


Reimanni Hildegardi tsehkendüs

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit