Riigiammõtnigõ Kagu-Eesti välitöie ütes osas oll’ riidi, 9. põimukuul Võro instituudin peet tsõõriklaud «Muusõumi, tiidüs ja arõndus, kuimuudu neo tõnõtõist tävvendäse. Võro instituudi roll ja pannus».
Tsõõriklavvan kõnõli eesti keele aoluu ja murdidõ profesri Pajusalu Karl, kultuuriministri Lukasõ Tõnis, haridus- ja tiidüsministeeriümi tiidüsosakunna pääas’atundja Olli Maarja, Võro liinapää Allasõ Anti ja Võro instituudi direktri Kuuba Rainer. Ütenkuun löüti, et instituudi tüül, esieränis muusõummõ instituudiga kokko pandmisõl omma seonimaani olnu hää tulõmi. A tunnistõdi ka tuud, et rahalist tukõ võinu rohkõmb olla.
Pääküsümüsele, määne võinu olla Võro instituut 10 aastaga peräst, paksõ egä kõnõlõja uma vastussõ. Pajusalu Karl arvas’, et instituut võinu tetä kuuntüüd ülikooli digihumanitaaria osakunnaga, näütüses luvva ütenkuun virtuaalmuusõumi vai pakku üliopilaisilõ praktigakotust.
Kultuuriministri meelest tulõs kõkkõ olõmanolõvat häste hoita. Olli Maarja mõtõl’, et instituut võinu olla kokkusaamisõ kotus esisugumaidsilõ võro keelest huvitõduilõ osapuulilõ. Võro liinapää pidi tähtsäs haridust ja turismipuult. Kuuba Rainer luutsõ, et tuus aos om paigapääline arvaminõ võro keele kotsilõ parõmbas saanu, esieränis nuuri hulgan.
Hää oll’ nätä, et keele hoitmisõn olti ütel meelel, ja tulõ luuta, et arutõdust tulõvigun ka kassu om.
Rahmani Hebo
Pajusalu Karl, Lukasõ Tõnis, Olli Maarja, Allasõ Anti ja Kuuba Rainer arotaman. Rahmani Hebo pilt