Võrokõisi 28. Kaika suvõülikuul tulõ timahava Vahtsõliina kihlkunnan Misso vallan Tsiistren 12.–14. põimukuu pääväl. Kolmõl pääväl peetäs loengit, iloõdagit ja sõidõtas tsipa ümbre kah.Täämbädsel aol tiiämi Tsiistret innekõkkõ Nopri talomeierei perrä. A midä põnõvat Tsiistre külä pääl viil silmä nakkas?

Tsiistre selts

Ütentegemine on Tsiistre kandin iks häste vällä tulnu. Pia sada aastat tagasi luudi rahvaraamadukogo selts ja 90 aastat tagasi Tsiistre piimäütisüs. Ütisüse ehitedün vanan meierimajan om parhilla remondit küläkoda.

Kümme aastat tagasi tetti Tsiistre selts. «Kõgõpäält panti kokko põh’alik arõngukava,» kõnõlõs seldsi juhatusõ liigõ Auksmanni Raul (50). «Tsihis sai Tsiistre ku hää elopaiga edesiminek. Alostimi iks hällüplatsõ ja ujomiskotussidõga, a sõs tull’ joba äriplaan, mis vii ettevõtlust edesi.»

Täämbädses om tuu plaani perrä saanu kõrda küläkoda ja tsäimaja. Kotli küük pidä tsäimaia ja suvõl käü egä päiv üle poolõsaa inemise säält läbi. «Ku kaia, kon mi olõmi, sõs om tuu suur ime,» arvas Raul. «Mi ajami tan ehtsät regionaalpoliitikat.» Tsäimajan oll’ õkva Kariibi mere kultuurifestival, et olõ-i vaia Pärnu randa minnäki.

Küläkojan om võimalus tetä kõiksugumaidsi oppuisi, olõman om keraamigaahi. Kiä kavvõmbast tulõva, sõs saa tahtõ ka üümajalõ jäiä. Eski Jaapanist om keraamik tan käünü ja elänü. Võimalusõ omma luudu, aktiivsõ inemise esi tegevä joba edesi.
Timahava sai selts Piiriveere Liidrist tukõ, et küläkua mano vällä valgus panda. Sõs om maja ümbre ka pümmel aol parõmb liiku.

Linamuusõum

Tõist huuaigu saa suvildõ Tsiistre külän linamuusõummi sisse astu. Tuust niisama müüdä ei päse: suur L-kujolinõ rehehoonõ om õkva käänolidsõ tii kurvõ pääl. Ku pernaanõ Remmeli Kristina (48) talo 2007. aastal ostsõ, oll’ üts variants kehvän saisun ollõv hoonõ maaha lahku. «Egäl kotusõl om uma vaim,» kõnõlõs Kristina. «Tahtsõ tuvva huunõ vahtsõlõ elolõ ja kõnõlda taa kotusõ luku, et es kaonu kotusõmälu.»

Talo kandsõ Prastuli nimme ja oll’ tunnõt ku Tsiistre palvõmaja. Inne viimäst ilmasõta pidäsi Ilja Jakob tan põllutüü kõrval velitsidekogohusõ palvõtunnõ. Velitsidekogohusõ olli Eestin väega hariligu. Inämbüs Eesti heränemisaigsit kultuuritegeläisi olli tuuga köüdedü. Üts muusõumi nukakõnõ omgi pühendet talo aoluulõ, kuis tetti pille ja laulti, käüti siiä pühäpääväkuuli.

Rehehuunõ kõrdategemises tekk’ Kristina Piiriveere Liidri projekti ja neli aastat kullu ehitüstöie pääle. Vahepääl kaes tä esi ka noid vanno pilte, et är ei unõhtasi, mis tan inne oll’.

Lina mano jõudminõ tull’ esihindäst. Võromaa talodõn oll’ linna iks kasvatõt. Kristina vanaimä, kiä oll’ Kapõrast peri, oll’ väega hää kudaja. Nii kõrrald’ Kristina kudamisoppusõ Tsiistre küläkojan. Tetti perrä kõgõ vanõmbast Siksälä kalmõst leütüid vanaaigsit sõbadõ mustrit. Tuust uma nuka perändüse pruukmisõst kõnõlõs Kristina ka suvõülikoolin.

Kristina tekk’ katõ abilisõga läbi linatüü siimne külbmisest ketramisõni ja tuust sai film muusõumiküläliidsile näütämises. Abin olli tuudaigu Villändi kultuuriakadeemia peränditehnoloogia magistrant Pensa Margit ja Eesti kunstiakadeemia doktorant Leesmenti Miina. Pruugiti kõiki vanno tüüriistu. «Mul omma tan õnnõ säändse massina ja riista, midä om linatüü man periselt vaia. Sõs saami kõik esi läbi tetä,» seletäs Kristina. «Ma olõ-i tahtnu tetä säänest kotust, kon om pall’o vanno asjo. Säändsit kotussit om niigi küländ.»

Põhitüü om Kristinal tõlkminõ ja tuud saa tetä kavvõst. Palka om vaia tiini, huunõ tahtva kõik aig raha sissepandmist. «Muusõumipiletit ei olõ. Ku inemise esi andva, om häste. Ma võta kõik tulõja esi vasta, ka sõs, ku perän õnnõ aiteh üteldäs. A nii ei jõvva kavva.»

Üle Eesti om linamuusõum tunnõt ku soomõ-ugri filmifestivali FUFF kotus. Tuu kõrraldamisõ man avitas Kristinat Ungarist peri filmitegijä Csüllögi Edina. FUFF om sääne vähämbät sorti festival. «Suurt rahvamassi kokko aia olõ-i tsiht, muido kaos lumm är,» kõnõlõs Kristina. «Seo aasta oll’ külm ja halv ilm, a minevaasta mahtu 100 inemist iks är.»

Lõpõtusõs ütles pernaanõ: «Ku om huvvi, saa tulla ja kaia. Taa muusõum om mu sotsiaalnõ pannus.»

Säinasti Ene

Tsiistre tsäimaja om suvõl pikembält valla ja egä päiv käü säält läbi puulsada inemist.
Tsiistre tsäimaja om suvõl pikembält valla ja egä päiv käü säält läbi puulsada inemist.
Säinasti Ene pilt

Tiijuht: linamuusõumi pernaanõ Remmeli Kristina om hää meelega valmis muusõummi näütämä
Tiijuht: linamuusõumi pernaanõ Remmeli Kristina om hää meelega valmis muusõummi näütämä.
Säinasti Ene pilt

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit